obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused (ranged, suursugused, stiliseritud) ning lihtrahvast kujutavad (elavamad ja loomulikumad). Mõnikord olid tohutult suured skulptuurid liidetud ka arhitektuuriliste ansamblitega.
Inimese- ja looma figuuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Sellised Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid. Maal ja maalikunsti omapära Maalis valitseb samasugune üldistamine ja stiliseerimine. Kasutatakse taas egiptuse poosi. Värvid ei väljenda täpselt loodust, kuid on kaunid. Arvestati peamiselt teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale.
skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Kasutati väärtusperspektiivi- tähtsaim inimene suuremalt kujutatud. Kaanonite jõud nõrgenes Amenhotep IV (Echnatoni) valitsemisajal 14. saj e. m. a. Ta püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala- Päikeseketta (Atoni). Ta ei tahtnud jääda Teebasse (vanasse pealinna), kus preestrite võim oli liialt tugev ja rajas endale Tell el- Amarna. Loobuti jumalakujudest ja vormikaanonitest
õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid ja isegi orjatare. Kunstnikud kujutasid inimesi tihti nn egiptuse poosis, kus inimese jalad ja pea olid külgvaates ning ülakeha ja silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati vaid mõne üksiku taimemotiiviga. Reljeefikunst Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst, mis jagunes madal- ja süvendreljeefiks. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Uskumused Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi
nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused; pooside valik on piiratud. Teostatud on nad eestvaates vaatamiseks: pea sirgelt püsti, istuval figuuril jalad teineteise kõrval, käed põlvedel, harva üks käsi rinnal.; seisval figuuril ripuvad käed piki keha alla, vasak jalg on ettepoole asetatud
reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat. Kunstis näha etruskide tihedat sidet kreeka arhailise perioodi kunstiga. Kunsti enim säilinud nende haudades, ilmselt kesksel kohal olnud surnutekultus. Kunstiteoste peamiseks materjaliks savi, meisterlik ka pronksivalu. Võrreldes kreeklaste kunstiga oli etruskide looming naturalistlikum,
korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates
Viilkatused loovad mulje, nagu oleksid külgtiivad isoleeritud, ehkki need on kogu ehitusega simsi abil ühendatud. Ehituse suhteliselt väikestele mõõtmetele vaatamata ei ole mõlemad korrused ühe kõrgema sammastikuga ühendatud. Sambad on paigutatud suurte vahedega, veel harvemini kui Erechtheionis. Hoone mõjub seetõttu väga plastilise ja õhulisena. Suurema plastilisuse ja valguse ja varju mõju otsinguil kasutasid ehitusmeistrid rikkalikult taimemotiiviga kaunistatud korintose kapiteeli ning eelistasid peenemat profileeringut. Seda patustamise vanade vormide vastu sooritati niivõrd järjekindlalt, et võib kõnelda hellenistliku arhitektuuristiililiselt ühtsusest kuni I sajandini meie ajaarvamise järgi (Alpatov 1973: 152). 8 1.5 STIILID Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria (Lisa 4), joonia (Lisa 5) ja korintose (Lisa
korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka. Shala-lala-la Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates
Levis ka seinamaal, mis erines eelmisest vähe. Neid mõlemat nimetatakse vanaegiptuse pinnakunstiks. Pinnakunstis levis samasugune üldistamine ja stiliseerimine ja vabafiguurides. Tähelepanelikult jälgiti eri tahvuste rasiilisi tunnuseid ja eripära. Egiptuse poosi kasutamine polnud tingitud oskamatusest, vaid soovist rõhutada erinevaid väärtusi. Vähemtähtsaid inimesi kujutati õigemini. Värvid ei olnud täpsed, aga kaunid. Inimfiguuride ümbrust märgiti mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsalt eespoolsete peade kohale. Kunsti tehti nii, et inimesed selle ära tunneks. 5.Kreeta-Mükeene kunst. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peolpennesose poolsaare asulates, Mükeene linnas. Sellepärase räägitakse Kreeta-Mükeene kunstist. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid. Knossos, Phaistos ja Hagia Triada! 20.sajandil kaevati need välja ja konserveeriti ja osaliselt restaureeriti
Reljeefid kastsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. 11)Iseloomust egiptuse seinamaal. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust? Levis üldistamine ja stiliseerimine. Kasutati "egiptuse poosi", sest sooviti rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist läbi aegade. Värvid ei jäljenda täpselt loodust, kuid on kaunid, arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Inimfiguuride ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga ja tagapool asuvad objektid paigutati kõrgemale. Ehnatoni-aegne kunst 1)Millisel sajandil elas vaarao Ehaton? Kuidas oli tema nimi algul? Ehnaton elas 14. saj eKr ja tema nimi oli algul Amenhotep IV. 2)Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus? Ta kehtestas uue riigiusundi, ainujumalaks kuulutai Aton. Teiste jumalate kummardamine keelati. 3)Mida tähendavad sõnad "polüteism" ja "monoteism"? Polüteism mitme jumalaga usk monoteism usk ühte jumalasse
väljendades tungi jõuda taevasse ning rõhutades vaimu ja valguse omavahelist seost. Kesklööv on kõige laiem ja kõrgem. Selle kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustub piilaritest, mis toetavad lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumik on ümbritsetud väiksemate pool- või kolmveerand sammastega e. turbadega, mis laseb piilaritel mõjuda saledate ja kergetena. Kimppiilarit lõpetav kapiteel on kaunistatud realistliku taimemotiiviga, turbad aga tõusevad mööda seinu võlvideni, kus nad ühinevad võlviroiete ja vööndkaartega., moodustades hilisgootikas võlvidel tiheda roietevõrgu. Roiete ja vööndkaarte liitekohal võlvitipus oli kas ümmargune, nelinurkne või polügonaalne kaunistustega päiskivi. Kloostriarhitektuuris jätkus gooti ajastul juba varem välja kujunenud skeemi täiustumine. Kloostri peamised hooned ehitati sulushoonestuse ehk klausuurina, neid ühendas ristikäik.
annaabi.ee 
