Tutvustatakse taimekasvatust, kui põllumajanduse põhiharu. Kirjeldatakse taimede kasvutegureid ja tutvustatakse kultuurtaimede rühmitamise aluseid. Antakse lühiülevaade Eesti klimaatilistest tingimustest. Tuuakse välja mõned võimalikud arengustsenaariumid maaviljeluses. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Põllumajandusliku tootmise tootmise alus ainult roheliste taimede kaudu toimub päikeseenergia sidumine ja orgaanilise aine tootmine. Kultuurtaimed: eesmärgiks on saada õigetes tingimustes suur ja kvaliteetne saak Kultuurtaimede kasvatus põhineb taimede evolutsioonilisel adaptsioonil so kohastumine kasvutingimuste mõjul, mis on kujunenud paljude põlvkondade jooksul
Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, millest põllumajandustootmiseks kasutatakse 799 902 hektarit. Tähtsaimad taimekasvatuskultuurid on teravili, õlikultuurid, kartul, köögivili ja lina. 2008/2009. aastal toodeti Eestis teravilja kokku 864,2 tuhat, kartulit 125,2 tuhat ja avamaa köögivilju 64, 4 tuhat tonni. Taimede tähtsus inimese elus
Projekti rakendumisega tagame looduslike ja majanduslike ressursside efektiivsema ja säästlikuma kasutamise, tõstame Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Efektiivsema ja säästlikuma põllumajandustootmise tulemusena suureneb Eesti toidukaupade tarbimise osakaal nii sise- kui ka välisturul. Põllumeeste nõustamine ja täiendkoolitus omandab uue kvaliteedi. AMGIS on aluseks konkreetse talu või ettevõtte majanduslikult tasuvate taimekasvatussaaduste tootmise ja säilitamise tehnoloogiate arendamisele keskkonna- ja ressursisäästlikumaks. Aineringed ja maakasutusstrateegiad Muldade fütoproduktiivsus ja viljakus olenevad muldade omadustest ja niiskusreziimist. Huumuse mõju mullas toimuvatele protsessidele ·Võtab osa mineraalide lagundamisest, ainete migratsioonist määrab ära mullatekkeprotsessi ·Parandab mulla füüsikalisi omadusi ·Sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused ·Sõltub mulla bioloogiline aktiivsus
intensiivse põllumajanduse eesmärgiks on efektiivsuse suurendamine ja kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. 2. Millistes oludes on otstarbekas ekstensiivne põllumajandus ja millistes oludes intensiivne põllumajandus? Ekstensiivne põllumajandus on otstarbekas väiksema kogutoodanuga ja väiksematele põllumajandusettevõtetele. Intensiivne põllumajandus on otstarbekas spetsialiseerunud ja suurtele põllumajandusettevõtetele. 3. Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses teraviljatalus ja istanduses? Ekstensiivses teraviljatalus toodetakse saadusi tavaliselt palgatud tööjõudude abil, töö tehakse ära enamasti paari nädalaga. Istanduses toodetakse saadused müügiks ja tegeletakse saaduste esmase töötlemisega. Istandus saab töötada ainult odava tööjõuga, kelleks olid ajalooliselt orjad ning hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. 4. Millistele maailma piirkondadele on iseloomulikud istandused?
Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Traktorid ja masinad. Traktorid maakonna ja võimsusklassi järgi. [http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp? ma=PMS303&ti=TRAKTORID+MAAKONNA+JA+V%D5IMSUSKLASSI+J %C4RGI&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_maja pidamiste_struktuur/06Traktorid_ja_masinad/&lang=2] 5. Viljapuu- ja marjaaiad. Statistikaamet. Statistikaandmebaas. Majandus. Põllumajandus. Taimekasvatussaaduste tootmine. Viljapuu- ja marjaaiad. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=PM06&ti=VILJAPUU %2D+JA+MARJAAIAD&path=../Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumaj andussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/&lang=2] 14
Too ka üks näide, kus neid palju esineb. (6 punkti) Iseloomulik tunnus Ekstensiivne teraviljatalu Rantso Vajalik tööjõu hulk Vajalik maa-ala suurus Kogutoodang Saagikus/produktiivsus Ekstensiivseid teraviljatalusid on palju .......................................... Rantsosid on palju ................................................. · Mille poolest erineb taimekasvatussaaduste tootmine ekstensiivses teraviljatalus ja istanduses? · Tõmmake joon alla kahele väitele, mis iseloomustavad ekstensiivseid teraviljatalusid? 2 punkti A. Põldudel kasvatatakse peamiselt riisi, maisi ja hirssi. B. Levivad eelkõige kuiva või põuase kliimaga aladel. C. Levivad peamiselt niiske kliima ja viljakate muldadega piirkondades. D. Põllud on väikesed. E. Kogu saak läheb müügiks.
·kohta täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 3 Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse
negatiivset mõju enam ei esineks. MULLAHARIMINE Eesmärk: - mitmesuguste harimisvõtete abil soodsate kasvutingimuste loomine kultuurtaimedele - mullaviljakuse pidev suurendamine Mullaharimine peab tagama: optimaalsed füüsikalised tingimused keemilisteks ja bioloogilisteks protsessideks mullas. Tootmisressursside kallinemine ja keskkonnanõuete karmistumine on sundinud tootjaid järjest enam pühandama tähelepanu taimekasvatussaaduste tehnoloogia valikule. Eestis on senini valdavaks tootmisviisiks nn adrapõhine tootmisviis. Järjest enam on hakatud põllukultuure kasvatama minimeeritud mullaharimise ja ka otsekülvi tehnoloogial Uueks lähenemiseks on diferentseeritud tehnoloogia. Mullaharimise põhisuunad. Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerumine vastavalt konkreetsetele tingimustele kasvatatavate kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele jne
karjamaade rajamise kulud mis lülitatakse esialgu lõpetamata tootmise kuludesse, kantakse toodangu omahinda proportsionaalselt tegeliku kasutamisaja jooksul. Silo omahind tehakse kindlaks tegelike kulutuste alusel. Haljasmassi ja muude komponentide maksumus kantakse kuludesse vastavalt nende tegelikule omahinnale, silo omahind leitakse valmissilo kaalu alusel, millest eelnevalt arvatakse maha sileerimiskaod. Taimekasvatussaaduste omahinna arvutamisel võetakse arvesse ka saaduste transpordikulud hoiu-, tarbimis- või realiseerimiskohta. Spetsialiseeritud tootmise puhul (sh kartul, marjad, puuvili) jagatakse toodang omahinna kalkuleerimisel standardseks, mittestandardseks ja kasutatavateks jääkideks. Gruppide omahind leitakse kulude kogusumma jagamisel proportsionaalselt realiseerimishinnale. Taimekasvatustoodangu tootmiskulusid on võimalik jagada nii otse- kui kaudseteks
otstarbel; täpsete andmete saamise olemasolevate varade väärtuste jääkide kohta. 2. Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine bilansis. Varude bilansikirjetele avatakse üks või mitu sünteetilist kontot. Näiteks põllumajandusettevõttes võib bilansikirjele Valmistoodang avada kontod Taimekasvatussaadused, Loomakasvatussaadused, Kõrvaltoodang. Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.
seisneb selles, et varakult (praktiliselt juunikuu alguses) saadakse esimene hinnang loodetavast saagist. Kehva kogusaagi ja saagikuse prognoosi korral on aeg hakata otsima kohta, kust saab soodsalt (varakult sõlmitud lepingute tõttu) juurde osta puudu tulev teravilja kogus. Kui aga prognoos on soodne, siis on vaja hakata otsima turgu, kuhu realiseerida ülejäägid (eriti tähtis on see kiiresti riknevate taimekasvatussaaduste korral). Varakult sõlmitud lepingud võivad osutuda soodsamateks. Bioloogiline kogusaak ja saagikus määratakse kindlaks valikvaatluste teel vahetult enne koristamise algust. Nimetatud näitaja iseloomustab seda potentsiaalset kogusaagi ja saagikuse taset mida on võimalik saavutada kasutatud (olemasoleva seemnematerjali) seemnete ja tootmistehnoloogia ning ilmastiku korral. Bioloogiline kogusaak ja saagikus on kogusaagi ja saagikuse potentsiaalne maksimum.
kliima, mulla omadused, kasvukoht ja sordi bioloogilised omadused. Neid riske on võimalik minimeerida optimaalse agrotehnika, väetamise, taimekaitse ning sobiva kasvukoha ja sordi valiku abil. Turustusriskidest tähtsaim on hinnarisk. Saadav hind sõltub müüdava toodangu kvaliteedist, pakutavast kogusest, tarnekindlusest jne. Turustusriskide alla kuuluvad veel turu suurus ja kaugus, turul osalejate arv (ostjad-müüjad) ja konkurents. Taimekasvatussaaduste turud on sesoonse iseloomuga. Legaalriskid hõlmavad endas riiklikust seadusandlusest tulenevaid piiranguid või soodustusi. Piirangud on näiteks lubatud taimekaitsevahendite loend, väetiste kasutamise piirnormid, sanitaar-hügieenilised nõuded piimatootmisel, tootmiskvoodid jne. Soodustusteks võivad olla riiklikud toetused erinevatele tootmisharudele, piirkondadele jne. Legaalriskide osatähtsus põllumajanduse ja kogu maaelu toimimisel on EL liitumise valguses järjest suurenev.
annaabi.ee 
