Tähe Liigid Hiidtähed Hiidtähed on suurimad tähed, isegi Päikesest suuremad. Hiidtähti on erinevat värvi ja ka erineva suurusega. Sinised hiiud on umbes 15 korda suurema läbimõõduga kui Päike. Sinised hiiud on noored ning kuumad tähed, Punased hiiud aga hoopis vastupidi vanad ning külmad. Punased hiiud võivad olla Päikesest umbes 100 korda suurema läbimõõduga. Kõige suuremad tähed ülihiiud on Päikesest kuni 1000 korda suuremad. Kääbustähed Need on maailma kõige väiksemad tähed. Kääbustähed on samuti erineva värvuse ning suurusega. Kõige vanemad kääbustähed on Maaga ühesuurused valged kääbused. Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on
Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Kui tähe südames on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, algavad tema keskosas termotuumareaktsioonid. Vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb tohutult palju energiat, mis hakkab tähest välja kiirgama. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane ülihiid. Punase hiiu heeliumtuum kuumeneb omakorda, kuni algavad termotuuma- reaktsioonid, mis viivad tähe tuumas olevate ainete muutumiseni (heelium-süsinik -hapnik-neoon-magneesium-räni-väävel-raud). Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev: Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks.
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Tähed........................................................................................4 Hüperhiid.................................................................................5 Neutrontäht..............................................................................6 Valge kääbus............................................................................7 Päike........................................................................................8 Tähtkujud.................................................................................9 Tähtede surm.........................................................................10 Tähtede kiirgus......................................................................11 Tähtede värvus ja heledus........................
................................................................................16 2 Sissejuhatus Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi
sellest järeldused. Analüüsitava materjalina kasutan vastavat kirjandust ja internetti. Uurimustöö algab tähtede sünniga, läheb edasi nende elukäiguga ja lõpuga. 4 TÄHED Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel.(3) Tähed paistavad maa pealt vaadates väikeste punktidena, tegelikult on nad meie lähima tähe päikese sarnased tohutu suured hõõguvad gaasikerad, mis paiknevad maailmaruumi sügavuses.(2) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diametraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedena, seda riba nimetatakse peajadaks ja näiteks päike paikneb enam- vähem peajada keskel
Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja
graafiku ülaosas. Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osavanad. Kuid neis kõigis onpiisavalt kütust - vesiniku. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks. Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Kui Päikese asemel oleks ülihiid Betelgeuse Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest
silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti. Mõne miljardi aasta pärast täht kustub. Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi- ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranze ja punaseid. Sinakas-valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.(2) TÄHTEDE HELEDUS Kõigil tähtedel paistab olevat erinev heledus. Tähe või mõne teise taevakeha heledust
Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna arvutuslik temperatuur on 6000 K. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni Kelvinini ja sellepärast on Päikesel aine plasmana (tugevasti ioniseerunud gaas (aine neljas olek). Slide2 Nagu ka teistel tähtede, toimub ka päikese tuumas tuumareaktsioonid, millest vabaneb energia. Selle käigus tekkivate suure energiaga gammakvantide kujul vabanev energia jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu on Päikese aine plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis, siis
Väikese osa kogukiirgusest moodustavad nähtamatud röntgenikiirgus ja ultraviolettkiirgus. Päike on ainuke Päikesesüsteemi taevakeha, mis kiirgab ise valgust, teised vaid peegeldavad päikesevalgust.( Robin Kerrod "Tähetark") Päikese keskmes on temperatuur 15 miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal. Niisugustel tingimustel hakkavad toimuma tuumareaktsioonid, milles vesinik muundub heeliumiks ja vabaneb energia. Tuumaenergia vabaneb vaid Päikese keskosas, umbes kolmandiku ulatuses Päikese raadiusest. Selles piirkonnas levib energia väljaspoole kiirgusena.( Heikki Oja "Põhjanael") 3 Tähtede kiirgus Tähe keemilist koostist ja temperatuuri saab määrata, kui uurida tähest väljuvat kiirgust. Taevast tuleb mitut liiki kiirgust. Kõige tuttavam neist on nähtav valgus.
............................................................................................................................................6 3 Tähtede liigid............................................................................................................................................................... 7 3.1 Peajada tähed – noored tähed.................................................................................................................................7 3.2 Hiid, ülihiid ja hüperhiid – vanad, suured tähed....................................................................................................7 3.3 Tuhmid, põhimõtteliselt surnud tähed....................................................................................................................8 3.4 Muud tähed............................................................................................................................................................9 4 Päike..
2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht
suureneb heledus. Iga täht tekitab tähetuult, mis tähendab pidevat gaasi ilmaruumi paiskamist. Enamiku tähtede jaoks on sellega kaasnev massikaotus tühine. Peajadal viibimise aeg sõltub tähe algmassist ja absoluutsest heledusest ehk sellest, kui palju kütust tähel kulutada on ja kui intensiivselt ta seda teeb. (Vikipeedia.ee, 2012) Kui tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma, on täht ammendanud tuumas leiduva vesiniku ning heeliumi süttimisel tekib punane hiid. Hiiuna kaotab ta intensiivse tähetuulega umbes 30% oma massist. Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis. Kõrge temperatuuriga tuum koosneb selleks ajaks peamiselt hapnikust ja süsinikust. Seejärel jätkub tähe evolutsioon sarnaselt punase hiiu evolutsioonile, ent kõrgema pinnatemperatuuriga. ( Dspace.utlib.ee, 2012) Tuuma surutakse kokku, kuni temperatuur on piisav, et algaks süsiniku põlemine
3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päike heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Tähed ei kasva üksi. Noored tähed paiknevad parves nagu väikesed lapsed lasteaias. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks. Nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. 6 2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal suurel hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata
miljonit kilomeetrit · Eluiga hinnanguliselt 10 miljardit aastat, praegu on Päike umbes 5 miljardit aastat vana TÄHTEDE SÜND · Areng kestab miljardeid aastaid · Kosmost täidab tähtedevaheline aine, mis võib tiheneda nii, et moodustuvad udukogud · Udukogudes tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma · Nad püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi ja osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks · Keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud TÄHE ELU · Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek · Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist · Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti, seega on nende eluiga suhteliselt lühike · Väikesed tähed põletavad vesinikku väga aeglaselt ja nende eluiga võib ulatuda kümnete kuni sadade miljadrite aastateni TÄHE SURM · Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
heledamad tähed, mida inimese ja suuremad silm suudab eristada tähed (kordaja on 5.51) Kõige heledam täht on Siirius (-1.45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist ja jaotatakse spektriklassidesse. I. 3000 K punased tähed M klass ülihiiud II. 4000 K punased K klass ülihiiud III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või
asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte ning sajal miljonil planeedil või tähel on samasugused tingimused nagu Maal. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel. http://www.youtube.com/watch?v=c8CgDGhYKe8 Tähtede värvus ja heledus Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. See mis värvi on täht oleneb tema temperatuurist. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse.
TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada
4 The Pleiades Star Cluster Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani (universumi arvatav vanus). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, vaevalt suurlinna suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni (ülimassiivsete tähtedeni) nagu Põhjanael (Polaartäht) ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit. Samas on viimaste tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks massiivsemaid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega
vesinik. Kuid, kui vesinik on muutunud tähe südamikus heeliumiks (täht on siis 90% oma elust ära elanud) algab tormiline ja sündmuste rohke eluetapp. Energiaallikata jäänud tähe tuum ei suuda gravitatsioonilisele kokkutõmbele vastu seista. Kokkutõmbumine kestab seni, kui temperatuur tõuseb nii kõrgele, et käivitub järgmine tuumapõlemise tsükkel ehk siis heeliumi põlemine süsinikuks. Tähe heledus taas kasvab, väliskihid paisuvad ja hõrenevad suurenenud kiirgusvoo läbilaskmiseks. Tähest saab madala pinnatemperatuuriga ja suure heledusega punane hiid-või ülihiidtäht. Hästi suure massiga kuumad tähed muutuvad sinisteks ülihiidudeks. Sellised heeliumi süttimised on korduvad etapid ning iga järgneva kordumise läbib täht kiiremini kui eelmise, sest heeliumi põlemisel eraldub energiat kümme korda vähem, kui vesiniku põlemisel. Väikse massiga tähed ei pruugigi läbida kõiki tuumareaktsioone.
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus.......................................lk. 5 5. Miks o
(prototähe) kokkutõmbumisel suureneb selle pöörlemiskiirus ja tihedus ning tõuseb temperatuur. Algul kiirgab ta ainult soojust, kuid kui tema pinna temperatuur on tõusnud 2000 kraadini, hakkab ta kiirgama ka valgust.Selleks ajaks on saanud temast Päikese sarnane kollane kääbustäht. Päikese tekkimine võttis aega 50 miljonit aastat. Prototäht-tekkiv täht · Supernoova-arengu lõppjärku jõudnud täht Valge kääbus (ka: valge kääbustäht) on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Kui tähe tuumas on vesinik otsa lõppenud ja muutunud heeliumiks, siis tuumareaktsioonid lakkavad ja täht läheb tasakaalust välja. Tähe tuum tõmbub kokku, kuid tema väliskihid paisuvad ja jahtuvad - tähest saab kas punane hiid või punane
väga madalal temperatuuril tasakaalustab gaasi siserõhk gaasiosakestevahelise gravitatsioonijõu. Tavaliselt vallandab gaasi kokkutõmbumise väljastpoolt tulev tiheduslaine või gaasipilve läheduses plahvatanud supernoova lööklaine. Kui gaasipilv on kõkkutõmbumist alustanud lõppeb see vältimatult tähe tekkimisega. Enamuse oma eluajast veedavad tähed HR- diagrammi peajada tähena, mille tuumas muutub vesinik heeliumiks. Vanaduses tähed paisuvad hiidudeks ja pärast hiiu- staadiumi läbimist suure massiga tähed plahvatavad supernoovadena ja väikesed tähed tõmbuvad kokku valgeteks kääbusteks. Asuvad HR- diagrammi peajadal ning neid on kõige rohkem. Nende suurim erinevus tuleb massist. Ka Päike kuulub tavaliste tähtede hulka. Võrreldes tavaliste tähtedega tohutult suured (ülihiiud Päikesest tuhandeid kordi suurema läbimõõduga, hiiud sadu kordi).
Kui vesiniku varud lõppevad, siis tähe ehitus muutub. Välimine osa paisub ja sisemus tõmbub kokku, temperatuur tõuseb ja toimuvad II etapi termotuumareaktsioonid. Heeliumist sünteesitakse süsinikku. Kõigis tähtedes on lõpuks olukord, kus tuumkütus on otsas ja arengu lõpptulemus võib olla valge kääbuse tekkimine ja selle kustumine lõpuks; neutrontähe või musta augu tekkimine koos gaasipilvega; või hoopis udukogu tekkimine (gaasija tolmupilv). · Mustade aukude teooria loojaks peetakse Stephen Hawking'it. Tema raamat: ,,Universum pähklikoores". · Tähed moodustavad galaktikaid. Galaktika · süsteem, mis koosneb tähtedest, nende vahelisest gaasist ja tolmust; kusjuures tähed selles võivad moodustada ka väiksemaid süsteeme ehk täheparvi. Tähtede arv võib olla mõnekümnest miljonist mõne triljonini. (võivad kokku põrkuda) · Liigid:
km). 2. Seletage lauset ,,Päike on tavaline täht". 1) Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest nii nagu kõik tähed maailmaruumis, see tähendab et vesinik muutub heeliumiks. 2) Päikese tekimine ja areng sarnanevad ülejäänud tähtede tekimise ja arenguga. Päike on tekinud ka vesinikupilvest. Päike on oma arenguga jõudnud tasakaaluseisundisse. Päike süttis 4,5 miljardit aastat tagasi ja Päike kuulub kollase spektri klassi. Päike on oma mõõtmetelt kääbus. 3. Miks näib Päikese serv teravana? Päikese serva nimetatakse fotosfääriks, mis on valgust kiirgav pind. Sellepärast paistab Päike teravana, et tekib valgus ja soojus. Fotosfäärist kõrgemal algab hõre atmosfäär, mida palja silmaga ei näe. 4. Mis on granulatsioon? Päikese pind paistab teraline. Graanuliteks nimetatakse kuumi gaasipilvi, mis on Päikese sisemusest pinnale tõusnud, kus nad jahtuvad ja langevad alla Päikese sisemusesse tagasi.
- tänapäeva täpsed mõõteriistad võimaldavad kasutada murdarvulisi tähesuurusi - kui suurem osa vesinikust on muutunud heeliumiks, siis hakkab täht paisuma ja (Veega 0,14; Päike 26,8) muutub mõneks ajaks punaseks hiidtäheks - tähesuurus sõltub tähe kaugusest (näiv tähesuurus) - tähe heeliumist koosnevas tuumas algavad tuumareaktsioonid, mille käigus - praktiliselt kasutatakse tähtede iseloomustamiseks absoluutset tähesuurust ja tekivad raskemad elemendid absoluutset heledust - nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku - absoluutne tähesuurus M näitab, kui suur oleks tähesuurus siis, kui see täht väikeseks valgeks kääbustäheks
Tähed Katja XXX XXX ÜG 12B Mis on tähed? Valgust kiirgavad taevakehad, mis koosnevad plasmast. Nende hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (nt valged kääbused, neutrontähed) Üks meie tuntuim täht on Päike Tähtede omadused Tähed paistavad meile öötaevas säravate täpikestena Maa atmosfääri tõttu nad vilguvad Nende eluiga sõltub suuresti massist mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile (mitu miljonit kraadi Kelvini järgi)
Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad tänapäeval tähed ja galaktikad. Poolteist minutit hiljem moodustusid esimesed tuumad. Heeliumi tuumad. Kui temperatuur oli langenud 3000 kelmini võrra, oli möödunud 300000 aastat. Aatomi tuumad hakkasid siduma elektrone. Tekkisid aatomid. Universum läks esimest korda läbipaistvaks. Algas aineaiastu ja valgus sai vabalt levida. Kui oli tekkinud gaasiline aine, hakkasid kosmilised stringid ainet koondama. Kosmilised stringid tekkisid Suure Paugu teel. Tänu nendele hakkas aine koonduma pilvedesse. Tekkisid gaasilised udukogud. Umbes miljard aastat hiljem esimesed galaktikad. Kuna gaasipilved varisesid tihtikokku. Muutusid osad piirkonnad väga tihedaks, kuhu tekkisid tähed, mustad augud jne.. Edasi toimus areng tänapäevani
meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.Põhjus selles, et Veenuse tihedas atmosfääris meteoorkeha pidurdub ja kukub planeedi pinnale väiksema kiirusega.Samuti on selgunud, et peaaegu terve pind on kaetud hangunud laavaga, mis ammu voolanud välja Veenuse paljudest vulkaanidest.On ka avastatud veidraid lõhesid ja peeneid pragusid, mis moodustavad midagi ämblikuvõrgu taolist.Sellised moodustised esinevad vaid Veenusel.Arvatakse, et Veenuse pinna all paisuvad sulanud kivimid kergitaisd pindmisi kihte ja need pragunesid. Maa tiirleb ümber päikese kiirusega 110 000km/h.Kaugus Päikeseni on 150 milj, km.Ühe tiiru tegemiseks ümber Päikese kulub 365 päeva.Siin ei ole liiga kuum ega liiga külm, ja Maad ümbritseb kaitsev atmosfäär.Maal on kivine koorik ja keskel tahke metalline tuum.Nende vahele jäävad veel mõned kihid(maakoor,vahevöö, välistuum, sisetuum).Maakoor koosneb paljudest
peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR-diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane omakorda massiga (kiirgusvõimsus on ligikaudu võrdeline massi kuubiga)
koos perioodi pikenemisega s.t. et kõige aeglasemalt muutuvad tsefeiidid on kõige heledamad. Umbes poolsada ööpäeva kestva perioodiga tähed on 10 000 korda heledamad, kui päike. Tsefeiidi heleduse muutumise perioodi võib isegi väga nõrkade tsefeiidide korral määrata otsese vaatluse teel. Selle järgi aga võime leida absoluutse heleduse. Need omadused on tähtsad nii meie, kui teiste tähesüsteemide mõõtmete ja nende kauguste määramiseks. Heledad tsefeiidid hiiud paistavad meile kaugelt nagu universumi majakad. Nende järgi visandatakse meie universumi kontuurid. Muutlikud tähed on laiemas mõttes igasugused tegeliku või näiva heledusmuutlikkusega tähed. Näiv muutlikkus on iseloomulik kaksiktähtedele. Muutlikud tähed on tähed, millede heledus märgatavalt muutub aja jooksul, harilikult perioodiliselt - kindla ajavahemiku järele muutudes heledamaks, siis jälle nõrgemaks. Üldiselt
laenguarv). 5.massiarv, Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas 6 keemiline element, Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element sama aatomnumbriga aatomite kogum. Kolmanda definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. (Need kolm definitsiooni leiduvad ka IUPAC-i "Keemilise terminoloogia käsiraamatus"[1]: "1. Aatomite liik; kõik aatomid sama prootonite arvuga aatomituumas. 2. Puhas keemiline aine, mis koosneb aatomitest, millel on aatomituumas sama prootonite arv. Mõnikord nimetatakse seda mõistet elementaaraineks erinevana punkti 1 all defineeritud keemilisest elemendist, kuid enamasti kasutatakse terminit "keemiline element" mõlema mõiste puhul.")
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
