..............................................................9 4.OKT TÄNAPÄEVAL.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................12 SISSEJUHATUS Optiline koherentne tomograafia e. OKT või OCT on reetina ja nägemisnärvi uurimiseks kasutatav mitteinvasiivne meetod. OKT registreerib kudedest tagasipeegelduva valguse ja 2 analüüsib seda interferomeetria kaudu. OKT annab võimaluse oftalmoloogil näha reetina igat kihti ning mõõta nende paksust. Need mõõdud aitavad haiguste diagnoosimisega. (Rebane ja Harak 2014). Oftalmoloogias kasutatav OKT on mitmete silmahaiguste käsitlemisel muutunud asendamatuks ja viimastel aastatel on aparaatidele tekkinud uus lisa: neuroloogiliste haigete uurimine.
kas tugevnevad või nõrgenevad. Valguse interferentsi põhitingimus: lained peavad võnkuma samas faasis Kuna valguse sagedus on tohutult suur, pole kahte valgusallikat, mis võnguks samas faasis. Seetõttu saab valguse interferentsi tekitada ainult samalt valgusallikalt tulevate kiirte abil. nt õhuke kile (bensiinikile veel, turvariba rahal, CD/DVD, maksumärgid, Tõnu Tamme kingikott) Selgindav kile - läätsede katmisel tekitab tagasipeegelduva valgusega tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele. Valguse difraktsioon - lainete kandumine tõkete v avauste taha. Kuna valguse lainepikkus on väike, on difraktsioon nähtav üliväikeste tõkete korral (ripsmekarv, pilu, nõelaauk). Antud lainepikkuse mõõtmiseks kasutatakse difraktsioonivõret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti mõõtmed lähenevad valguse lainepikkusele, siis objekti ääred hägunevad; astronoomias
esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavaliselt vihm. Päikesekiirgus ·Antarktisel on polaarpäev (suvel) ning polaaröö (talvel). Antarktisel esineb inimestel ka palju päikesepõletust, mis on tingitud valgelt lumelt ja jääkattelt tagasipeegelduva UV-valguse tõttu. Tuuled ·Kontinendi äärealadel puhuvad sageli polaarplatoolt laskuvad ja tormiks paisuvad mäetuuled. Sisemaal on tuulekiirused tavaliselt siiski mõõdukad. Taimestik ·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused.
Solaarkonstant (S) - Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale TE pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale A langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal D pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime - kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 U ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+ a = 1, S
ning hävitab ka täid. Hennapasta ravib nahal hoides ka mikrohaavu, seenhaiguseid, hennaga maalitud nahapind on vähem hell. Näiteks hennatatud jalanaht ei lähe paljajalu käies katki, varbaküüned ei murdu ja jalgadele ei teki ka lõhesid. Henna on ka päikeseblokaator enne sõjaretke hennatati valged sõjatäkud ära, kabjad selleks, et vältida vigastusi ja kõõlusepõletikke ja ka kõhualune, et vältida kõrbepinnalt tagasipeegelduva kiirguse mõju. Henna kasutamine toovat ka õnne, küllust ja heaolu. Prohvet ise ja tema naised kasutasid hennat. Eelislamlikus traditsioonis kasutati hennat kurja silma vastaste ohutiste tegemiseks. ° Henna plussid ja miinused Positiivsed : Henna on väga odav, täiesti looduslik, lihtsalt kasutatav, kehamaalingute puhul ju ka ajutine, ja sobib kasutamiseks igaühe puhul, olgu siis 3 aastane laps, pensionär või rase naine.
Fe3O4 + 4 CO 3 Fe + 4 CO2 2) Kontrollitud Fe3O4 oksüdeerumist kasutatakse, et valmistada pruuni pigmenti -Fe2O3 (ing.k maghemite). 2 Fe3O4 + ½ O2 3 (-Fe2O3) 3) Jõulisem kaltsineerimisprotsess annab aga punase pigmendi -Fe2O3 (hematiit). 2 Fe3O4 + ½ O2 3 (-Fe2O3) 3. FeCl3 Raud (III) kloriid Nimetused tööstuses - ferrumkloriid, molysite (ing.k), Leidumine looduses - mineraal molysite (ing.k) Omadused - värvus sõltub vaatenurgast (tagasipeegelduva valguse käes näivad kristallid tumerohelistena, tagasipeegeldumatu valguse käes aga punakaslillad), veevaba raud (III) kloriid on õhu käes vedelduv, luues udu niiskes õhus Kasutamine - vees lahustatuna kasutatakse flokulandina reoveepuhastuses, joogivee tootmises ja söövitusgeelina vase baasil metallist trükkplaatidel, veevaba raud (III) kloriid on tugev Lewis'e happe ja seda kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Saamine
lisanditest, kas loodulikest (toormes sisalduvatest) või spetsiaalselt sisse viidutest. Nn. tulekindlatesse klaasidesse (nt Pyrex) on sisse viidud boori lisandit, mis vähendab klaasi soojuspaisumist ja sellega seonduvaid ebasoovitavaid termilisi efekte. Ka materjal, mida olmes tuntakse “kristallina” (kristallnõud, kristallühtrid) on tegelikult klaas – suure pliisisaldusega (üle 20 kaalu% pliioksiidi) nn. kristallklaas. Plii tõstab klaasi murdumisnäitajat ja sedakaudu klaasi pinnalt tagasipeegelduva valguse hulka, andes kristallklaasile erilise sära. Ka muudab plii klaasi pehmemaks ja seega hõlpsamini graveeritavaks. Klaasi omaduste modifitseerimiseks kasutatakse tänapäeval laialdaselt ka pinnakatteid – klaasi pinnale kantud erineva keemilise koostise ja struktuuriga ainekihte (vt nt “Isepesev klaas”). Klaaside mikrodünaamika (vedelik – klaas üleminek, klaaside madalatemperatuursed omadused) on ühed tänapäeva kondensaine füüsika aktuaalsetest probleemidest
keskmisest väiksemates piirkondades). (; 1,41 Mbps, kanalikoodis info voog 4,3218 Mbps. DFT (aknafunktsioon): : ..). Info lugemine: põhineb plaadi pinnalt tagasipeegelduva -, . . laserkiire intensiivsuse muutustel. 10 ms; : Audioinfo digiteerimine: 16-bitised koodsõnad (töösagedus 5Hz - DFT ,
-Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp
Lainepikkus 400 nm. · Infrapunakiirgus 36%, silmale nähtamatu, kandub edasi soojuskiirgusena (760-4000 nm) Pealelangeva päikesekiirguse- elektromagnetiline lainetuse- peegeldumine, neeldumine ning kiirguse läbilase veekogus. Päikesekiirgus · Saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena OTSEKIIRGUS · Saabub hajutatult (veeaur, tolm, pilved) HAJUSKIIRGUS · Otse- ja hajuskiirgus KOGUKIIRGUS e. summaarne kiirgus Albeedo · Aluspinnalt tagasipeegelduva kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. · Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. · Albeedo (ladina sõnast albedo ,,valgesus") Kiirgusbilanss On maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel)
-Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) -Insolatsioon- Päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale: insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril (S') = S*sin h -Solaarkonstant(S)- Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langeva aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. -Neelamisvõime- arv, mis näitab, misssuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) -Peegeldamisvõime (alabeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost(%) Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel. -Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: k+a=1 Maa efektiivne kiirgus(Ef) Ef= U G 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid
niisket õhku mitte Põhja- Eroopasse, vaid Vahemere kohale. Põhja- Euroopas a valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. Analoogseid ostsillatsioone eristatkse kamujal: Lõuna ostsillatsioon seotudEL Ninoga(ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon(arktiline osts.), antarktika osts. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Peegeldumisvõime (albeedo)- aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost, %. Pikkuskraade loetakse 0-meridiaanist ida ja lääne suunas. Pilved klassifitseeritakse kõrguse ja kuju järgi. Madalp: keskmiselt kuni 2km kõrgusel. Kihtp (Stratus): kihtsajup (Nimbostratus), kihtrünkp (Stratocumulus). Keskimisp: u. 2-6 km kõrgusel. Kõrgkihtp ( Altostratus), kõrgrünkp (altocumulus). Kõrgp: u. 6- 12 km kõrgusel. Kiudp (Cirrus): kiudrünkp (Cirrocumulus), kiudkihtp (Cirrostratus). Vertikaalarenguga rühm:
ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk Solaarkonstant(S)-Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus; S = 1380 ± 30 W/m2 ; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 *min1) Neelamisvõime - arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) Peegeldamisvõime (albeedo) aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) Kiirgamisvõime-kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel Läbipaistmatu keha kiirguse neelamis-ja peegeldamisvõime: k+ a= 1, kus k - keha neelamisvõime, a - keha peegeldamisvõime, -kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus Absoluutselt must keha: k= 1, a= 0; Absoluutne peegeldaja: k= 0, a= 1 Maa efektiivne kiirgus ja maapinna kiirgusbilanss
Kuna Läänemeri on elustiku ja sissevoolu kohapealt üsna unikaalne, pole tihtipeale võimalik kasutada teiste piirkondade algoritme ning sageli tuleb luua lokaalseid kaugseire rakendusi. Näiteks on ühes ja samas ajahetkes ning Läänemere piirkonnas aset leidnud sinivetikate vohamise mõõtmistel, milleks rakendati erinevaid satelliitsensoreid (Hyperion, SeaWiFS, Modis/Aqua ja MERIS) ilmnenud mõõtmistulemustes olulisi erinevusi. Lisaks klorofüllile mõjutab veepinnalt tagasipeegelduva valguskiirguse värvi ka näiteks merepõhjast üles tõstetud hõljuv sete ehk heljum, mis on eristatav pruunide värvitoonidena. Sensorit MODIS on näiteks siinsete sadamate süvendustööde käigus rakendatud heljumi leviku määramiseks. Heljumi levik paotab valgust süvendustöödega kaasnevate keskkonnamõjude ulatusele, ent paiguti võib lainetuse tekitatud heljum olla süvendustööde omast domineerivam
Valmistatakse lisandeid rõivastele: vööd, kotid, jalanõud. Sobiv lauakattematerjal. Metallikihiga kaetud kangad. Odavaim viis katta kangas metallitolmuga on pinnata see akrüülemulsiooniga, millele on lisatud alumiiniumijahu. Metallikihiga saavutatakse moeefekte või tekitatakse soojuskiirgusega peegeldust. Kasutamist leiab see kardinate ja päikesevarjude juures, voodrikangana, triikimislaudade kattematerjalidena. Meditsiinis kasutatakse seda soojust tagasipeegelduva kaitserõivana külmumise puhul. Tänapäevaste meetodite juures on kangaid võimalik katta väga õhukeste metallikihtidega. Lisaks alumiiniumile on metallidest kasutatud veel kulda, plaatina, koobaltit, palladiumi, kroomi. Lamineeritud kangateks nimetatakse selliseid kangaid, mis on vooderdatud ja tugevdatud Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond vahtpolüretaankihiga
Infot sisaldav spiraalne rada (track) on CD-l palju sügavam kui DVD puhul ja seega saab sama paksusega plaadile kirjutada kummalegi poole vao ning saadaksegi kahepoolne plaat. See disain mahutab 9,4 G infot, mille puuduseks on see, et sa pead ise diskil teise poole pöörama kui tahad kasutada andmeid, mis asuvad teisel poolel (nn. flipper -plaadid). Insenerid on leidnud viisi kuidas mahutada veel rohkem infot DVD kettale. Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. DVD-d kasutavad lühema Ardo Laur lainepikkusega (650 ja 655 nm) punast laserdioodi kui tavalised CD-d (infrapunakiirtega laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code)
piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h – päikesekiirte langemisnurk. solaarkonstant (S) – Maa atmosfääri ülemisel piiril päikesekiirtega risti asetsevale pinnale langev aasta keskmine energeetiline kiirgustihedus. S = 1380 ± 30 W/m2; (S = 2,00 ± 0,04 cal/cm2 x min-1) neelamisvõime – arv, mis näitab, missuguse osa neelab antud keha temale langevast kiirgusest (%) peegeldamisvõime (albeedo) – aluspinna poolt tagasipeegelduva kiirguse osakaal pinnale langevast kiirgusvoost (%) kiirgamisvõime – kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel läbipaistmatu keha kiirguse neelamis- ja peegeldamisvõime: kλ + aλ = 1, kus k – keha neelamisvõime, a – keha peegeldamisvõime, λ – kehale langenud kiirgusvoo lainepikkus absoluutselt must keha: kλ = 1; aλ = 0, absoluutne peegeldaja: kλ = 0; aλ = 1
Infot sisaldav spiraalne rada on CD-l palju sügavam kui DVD puhul ja seega saab sama paksusega plaadile kirjutada kummalegi poole vao ning saadaksegi kahepoolne plaat. See disain mahutab 9,4 GB infot, mille puuduseks on see, et sa pead ise diskil teise poole pöörama kui tahad kasutada andmeid, mis asuvad teisel poolel (nn. flipper - plaadid). Kuid see pole veel kõik – insenerid on leidnud viisi kuidas mahutada veel rohkem infot DVD kettale. Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. 31 4.5.2. Spetsifikatsioon ja tehnoloogia DVD-sid võib olla 4 erinevat tüüpi, mahtuvusega 4.7 kuni 17 G. Esimesel juhul on tegemist ühepoolse ja ühekihilise plaadiga nagu seda on CD ja viimasel juhul kahepoolse kahekihilise plaadiga. Esialgse versiooni info edastamise kiirus on nagu enamikel CD-ROMidel –
annaabi.ee 
