Kasvuhooneefekt 12.klass Mis on kasvuhooneefekt? Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt). CO2 on oluline roll atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, kasvuhoonegaaside suurem hulk põhjustab atmosfääri täiendava soojenemise. Tekitajaks ka looduslikud protsessid: aurumine veekogudest, vulkaanipursked Kasvuhooneefekti põhjustavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid (nt aerosoolides) Osoon O3 Kliima soojenemise tagajärjed:
Kaitsealune liik-haruldaane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendadtakse looduskaitsemeetmeid, eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate kekkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid- eesti 2004.a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid:
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel.
lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena ehk happevihmadena langevad tagasi Maale. Happesademed kahjustavad metsi- eriti okaspuid, taimejuuri- tekib toitainete puudus, mulda- soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist. Orgaanilise aine lagundamine aeglustub. 3. Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega. KASVUHOONEEFEKT -nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). 1.Inimtegevuse tagajärjel (tööstused, energiatootmine, jäätmemajandus, metsaraie, põllumajandus jms.)- atmosfääri satuvad kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas (liigne co2 atmosfääris tõstab Maa temperatuuri); Metaan (eraldub riisipõldudelt, prügimägedelt, biopuhastitest); dilämmastikoksiid (lennukite heitgaasis); Kloororgaanilised ühendid ehk freoonid; troposfääri osoon; veeaur. 2
8. Kaitsealune liik- haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; Eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministre määrustega. 9. Kaitstavad loodusobjektid- Eesti 2004.aasta looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt(nn. Kasvuhoonegaasidelt) 11. Kasvuhoonegaasid- kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12. Keskkonnakaitse- rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13
nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit), atmosfääris leiduvatelt tehnoloogiat; kasutada erosiooni tundlikkuse maapõuesoojus ja gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad
värvus on seotud pinnatemperatuuriga. Sinikatel ja valgetel tähtedel peaks see olema kõrgem, kollastel madalam ja punakatel veelgi madalam. 12. Sinu arvates kõige ilusam pilt , mille Sa leidsid, mis on kas kosmosest või mõnest tähest(planeedist). 13. Kirjelda päikesevarjutust. - Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale. 14. Mis tuhkvalgus ? Kuu puhul on tuhkvalgus põhjustatud Maalt Kuule peegeldunud valguse tagasipeegeldumisest Maale. 15. Mis nime kannab esimene Maa tehiskaaslane, mille eestlased tahavad kosmosesse lennutada ja mis ülesandeid see täitma hakkab? (Illustreeriv pilt või joonis) - Nimi on ESTCube-1 ja eesmärk on esmakordselt testida kosmoses elektrilist päikesepurje, et arendada välja uudne kosmoselaevade mootor saavutamaks rekordilist kosmoses liikumise kiirust. 16. Mingi Sinu jaoks huvitav fakt, mille seda tööd tehes leidsid. (Illustreeriv pilt või joonis)
Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid
Kaitseala Maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud, jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks Kaitsealune liik Haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. A looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan, dilämmastikoksiid jt. Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks Kõrbestumine Kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse(metsaraie,
seda sisaldav kolmandat maailmasõda. Nosõrev, I. ja Simonova, M. (2008), Globaalsete ohtude edetabel, http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/globaalsete-ohtude- edetabel.d?id=27679369 Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,7 kraadi. Maa soojenemist nimetatakse kasvuhoone efektiks, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Neid on palju erinevaid. Kasvuhoonegaasid satuvad atmosfääri inimtegevuse tagajärjel, nt. tööstused, metsaraie, energiatootmine, jäätme- ja põllumajandus. Süsihappegaas kogudes soojust ning hoides Maad elukõlbulikunavõib tekitada ka liigse soojuse, mis hoopis tõstab atmosfääris tempretatuuri. Looduses tekib vähesel määral metaani, kuid eraldub ka riisipõldudelt, biopuhastitest ja jäätmejaamadest õhku. Ka lennukitelt pärinev
) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse säilitamine
Lämmastikoksiidid Tagajärjed: Fotosünteesi aeglustumine, muutused taimede keemilises koostises ja kasvu pidurdumine Kahjustab inimeste imuunsüsteemi Mutatsioonide teke Abinõud: Freoonide tootmise ja kasutamise vähendamine Lämmastikväetiste kasutamise vähendamine ja ajastamine Prügikäitlemise tähtsus Globaalne soojenemine Kasvuhooneefektiks nimetatakse maapinnalähedase õhukihi soojenemist, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt (kasvuhoone) gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, CO2, CH4 jne, mis põhjustava dkasvuhooneefekti teket. Põhjused: Kasvuhoone gaaside hulga suurenemine, näiteks kütuste põletamisel, metsade ulatusliku raie tulemusel. Tagajärjed: Kliima soojenemine Igijää sulamine Liigilise mitmekesisuse vähenemine Abinõud: Vähendada õhu saastamist kasvuhoonegaasidega.
elama 2) Linnad ei suuda kõigile oma elanikele kindlustada vajalikke elutingimusi 3) Suuremad maa- alad teede, rööbaste ja sildade ehituseks -> heitgaasid 4)Enerigavarude liigne kulutamine 5) Õhusaastatuse ja mürataseme suurenemine 6) Jäätmete ladestamise probleem 7)Linnade pealetung looduskeskkonnale 8) Puhta vee tarbimine suureneb, puhta vee nappus arengumaades 3. Õhu saastega seotud 3 probleemi: 1) Kasvuhooneefekt: tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasideks; tagajärg - polaaralade ja liustike sulamine, veetase tõuseb, uute võõrliikide levik, mingite liikide väljasuremine. Gaasid: CO 2, CH4, N2O, NOx, O3, H2O. Lahendus: tuleks vähendada kasvuh.gaaside õhkupaiskamist, arendada KKhoidlikku tehnoloogiat. 2) Osoonikihi hõrenemine: Hõrenemist põhjustab inimeste kasutuse järel atmosfääri sattuvad osoonikihti lagundavad ühendid - freoonid nt. Tagajärg - UV-kiirguse taseme tõus, taimedel aeglustub
Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt
Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt
Vaadates kus ja millised settendited, kõik kokku pandud rekonstruktsiioonile määrati kuidas kontinendid oli omavahel paiganud ja millised oli jääajad. On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha. 19. Kasvuhooneefekti põhjused, kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid Süsihappegaas Metaan, dilämmastikoksiid; freoonid; Troposfääri osoon; Veeaur põhjustab 90%, teised gaasid tegelikult aitavad. Tagajärjed: Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega. Muutuvad paljude liikide levilad.
Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. Kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna; liigne süsihappegaas atmosfääris tõstab Maa temperatuuri; Metaan, mida vähesel määral tekib looduses, kuid eraldub ka riisipõldudelt, prügimägedelt ja biopuhastitest; Lennukite heitgaasidest
rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks Kaitsealune liik haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. Kasvuhoonegaasidelt) Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt. Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mimekesisuse säilitamisele
Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen). Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. kasvuhoonegaasidelt) Kasvuhoonegaasid - kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt. Kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mis juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks. Katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi