teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav. Kuuluvus Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda. Kehaehitus Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga. Kiirus Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h. Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool
vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. (http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.htm) Delfiinlased (Delphinidae) Delfiinlased on üsna väikesed (1- 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal. Sabauime tagaserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju assümeetriline. Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kulutades selleks minimaalselt energiat ideaalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude teket
Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg. Kõige väiksemad valgejänesed elavad Jakuutia taigas, kus nende mass on 2,5–3 kg. Hele saba, kõrva valge tagaserv ja silma punakaspruunid iirised on valgejänestele liigitunnusteks. Valgejänese kõrvad ei ole väga pikad. Need ulatuvad vaid ninamiku tipuni või pisut üle selle ja on tahapoole painutatud. Saba on lühike ja ümar, kas üleni valge või väheste tumedate karvadega ülapoolel. Käpad on üsna laiad. Tallad on kaetud tihedate jäikade karvadega, mis annab loomale hea toe lumel liikumiseks. (wikipeedia.org). 2 ELUPAIK JA LEVIK
sügav, täidetud niiske,kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal oleva liivaga.Äratõukeks on paigaldatud 20 cm laiune 1,22 m pikkune puust ja valget värvi hüppepakk või on pakk märgitud rajale kriidi või värviga.Hüppepaku kaugust hüppekastist on vähemalt 1 m.Mõõtejoone taha tehakse 7 mm kõrgune ja 10 cm laiune niiskest liivast või 5 cm laiune plastiliinist riba,mille esi- ja tagaserv on 30 kraadise nurga all kaldu,et teha kindlaks üleastumine. Rohkem kui kaheksa võistleja puhul viiakse läbi eelvõistlus.Kolme katsega selgitatakse kaheksa pare- mat võistlejat,kes saavad finaali ja veel kolm katset.Vähem kui kaheksa võistleja puhul on kõigil kuus katset.Äratõuge peab toimuma hüppepakult või hoovõturajalt enne pakku.
Tiibade siruulatus veelendlasel on 230-270 mm, küünarvarre pikkus 35-42 mm ja kehakaal vahemikus 7-15 g (Masing, 2001). Veelendlase nägu on oma liigikaaslastega võrreldes roosakas, nina punakaspruun, kõrvad ja lennused tumedad hallikas-pruunid. Kõigil noorloomadel on must lõuatäpp, mis enamikul kaob see ühe aasta jooksul (MacDonald, Barrett, 2002). Kõrv on veelendlasel 11-15 mm pikk, õhuke ning läbipaistev nagu kõigil lendlastel. Traagus on terava tipuga, tagaserv veidi kumer. Traagus ulatub umbes pooleni kõrvapikkusest (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserv alumises pooles on veidi sälguline, 4-5 põikivoldiga (MacDonald, Barrett, 2002). 21 Toidujahile suundub veelendlane orienteeruvalt 30 minutit pärast päikeseloojumist. Peamiseks toiduks on ehmestiivalised, ühepäevikud, kahetiivalised ning muud putukad, keda on võimalik püüda veepinnalt
suhteline ringkasutegur relative rotative efficiency survepind pressure side, pressure surface sõukruvi propeller sõukruvi nimitunnusjoon calculated propeller curve sõukruvi samm propeller pitch sõukruvi tunnusjoon propeller curve sõuratas paddle wheel sõuvõll propeller shaft, tailshaft süsinikteras carbon steel tagaserv trailing edge, rear edge täävtoru stertube tiivikkäitur, Voith-Schneideri vertical axis propeller, Voith-Shneider käitur propeller tikkpolt stud bolt tuletis (mat.) derivative,differential tõmbejõud tension, tensile force tõukejõutegur thrust coefficient töökindlus reliability
kiskja seisukohast puhas lollus. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla. Sooräts Sooräts (Asio flammeus) on kollakaspruun hakist veidi suurem erkkollaste silmadega kakuline. Peas väikesed suletutid, mis on näha siis, kui lind on ärritunud olekus. Kõrvukrätsust eristavad teda veidi pikemad tiivad, mille tagaserv on laialt valge, valkjas on ka linnu kõht (kõrvukrätsul on see viirutatud). Isaslindude keskmine kaal on 295 g ja emaslindudel 335 g. Tiibade sirulaius 90 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus. Vanas Maailmas on sooräts levinud Briti saartest ja Skandinaavia poolsaarest läänes kuni Ohhoota mereni ja Kamtsatka poolsaareni idas, põhjapiiriks seitsmekümnes ja lõunapiiriks neljakümnes paralleel. Laialdaselt on liik levinud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.
Arktikas. Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Jõedelfiin elab ainult Amazonase jõgedes. Delfiinlased on üsna väikesed.Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk.Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal.Sabauime tagaserv on sügava sälguga.Nende jõuline sabauim liigub vees üles- alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina.Seljauim hoiab keha püstasendis.Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad.Delfiinid hingavad kopsudega.Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine.Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-10 liitrit õhku
painutus rinnalülide osa, oimuluu küljele ogajätked nibujätke tagaserv Väike tagumine peasirglihas Suur tagumine peasirglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rectus Tagumine Mediaalne Stabiliseerib m. rectus Tagumine Külgmine Kahepoolselt
- Margo mesovaricus – sirge eesserv - I küpsusjagunemisel homoloogiliste kromosoomide paarid vahetavad geene värat – hilum ovarii ja mesovarium, mis ühendab teda emakalaisideme ja lähevad pärast seda lahku nii, et kumbki tütarrakk saab 23 kahe tagumise lestmega kromatiidiga kromosoomi - margo liber – kumer vaba tagaserv - II küpsusjagunemine peetub metafaasis ja lõpeb vaid siis, kui munarakk - extremitas tubaria – ülemine munajuhapoolne ots, mis kontakteerub viljastatakse; tütarrakk saab 23 ühe kromatiidiga kromosoomi munajuhalehtriga - Küpsusjagunemistes tekkinud 4st sugurakust muutub vaid üks
Päevaliblikad (Rhopalocera) Päevaliblikate hulka kuulub mitu üksteisega lähedases suguluses olevat sugukonda. Eesti oludes piisab päevaliblika äratundmiseks tundlate vaatamisest: teistesse rühmadesse kuuluvate liblikate tundlad pole tipul jämenenud. Päevaliblikad lendavad ainult päeval. Ka on päevaliblikate tiivad tugevamad ning enamasti ka laiemad kui ööliblikatel. Eestist on seni leitud 113 liiki. Ratsulibliklased (Papilionidae) Sugukonnale on iseloomulik tagatiiva nõgus tagaserv. Kaks väliselt tugevasti erinevat alamsugukonda, pääsusabad ja apollod. Eestis esineb vaid 2 liiki. Põualibliklased (Pieridae) Enamasti valged või kollased, tavaliselt keskmise suurusega liblikad. Suguline dimorfism tavaline. Eestis 12 liiki. Koerlibliklased (Nymphalidae) Suur ja heterogeenne sugukond. Eestist on leitud 54 liiki. Mitteformaalselt saab selle sugukonna Eestis esinevad liigid jagada neljaks grupiks: 1. nn. “kirjud liblikad”
Puuvõrades põlevained soodustavad tule levikut, kui kuumenenud õhk need süütab. Tuulevaikse ilma korral levib ladva- ja pinnatuli koos, kuid suure tuule korral võib ladvatuli mõneks ajaks pinnatulest ette minna. Et kustutustööde ajal inimesed saaksid ühte moodi aru, kuhu minna jne, on antud tulekahju elementidele nimetused. Kuna tuli tungib edasi tuulest aetult, nimetatakse tulekahju tuulealust serva esiservaks või frondiks. Piirkond, kust tuli alguse sai, on tagaserv või tagala. Tulekahju külgesid nimetatakse tiibadeks. Süttimiskohast frondi poole ehk tuule suunas vaadates oleks loogiline nimetada külgesid vastavalt paremaks ja vasakuks tiivaks, kuid kuna kustutajad asuvad frondil ja nende poolt vaadatuna on vastupidi, siis nimetame küljed frondilt vaadatuna paremaks ja vasakuks tiivaks. Tulekahju saab tavaliselt alguse väikesest põlengust: lõkkest, suitsuotsast, mingist sädemest vms
Pommi süüde peab otseselt purskelaengut puudutama, nagu joonisel näidatud: Isolatsiooniteip on parim vahend "kraatritekitaja" raketimootori külge kinnitamiseks. Savi ei tohi purske- laengu ja pommi vahele jääda. Raketi võib varustada eri tüüpi lõhkelaengutega, nagu kõrgklassi laeng, süüte-pomm või keemiline süütepudel. Mootori külge tuleb lennutrajektoori kindlustamiseks kleepida kolm või neli stabilisaatorit. tagaserv liimida mootori külge juhtserv Juht- ja tagaserv tuleb liivapaberiga ümaraks lihvida. See aitab raketil otse lennata. Raketi startimiseks tuleb selle külge kinnitada kahetolline jupp plastkõrt. Startimisvarda võib näiteks riidepuu küljest lõigata. Plastto-rukese tükk tuleb kleepida paralleelselt raketikorpusega ühele stabilisaatoritest. Nüüd võtame piisava pikku-sega sirge traaditüki ja painutame sellest stardivarda. stabilisaatorid plastkõrretükk 6.1.2. SUURE LASKEULATUSEGA RAKETTPOMM.
annaabi.ee 
