teistelt maadelt. Loomingus esiplaanil orelimuusika ja sümfoonilised suurteosed, kammermuusikat üldiselt vähe, peamiselt sooloklaverile. Muusika allikad: Prantsuse orelimuusika traditsioonid + Debussy, Stravinski + jaapani, eriti aga india muusika. Katoliiklus. Tema muusika on tervenisti pühendatud kristluse (katoliikluse) põhitõdede ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest. Linnud kui looduse jumalikumad olendid, prohvetid. Iseloomulik: Üsna loometee alguses lõi oma unikaalse laadisüsteemi, millel põhineb kogu tema muusika. Nim
Hugo Claude Frollo on traagilisim kangelane romaanis. Tal on võimalus jõuda täiuslikkuseni, ta on nii preester kui alkeemik, teenib nii Mariat kui Sofiat (jumaliku tarkuse naiselik aspekt). Täiuslikkusele püüdlemine alkeemilistes kategooriates tähendab kulda, teemanti, elueliksiiri või Tarkade Kivi. Claude teeb alkeemilisi katseid ja loeb hermeetikute tekste. Rõhutatud on tema erilist kiindumust Nicolas Flameli pärandisse. Armastus Esmeralda vastu võiks lisada taevasele armastusele maise. Alkeemiameistrid, keda Claude loeb, austavad naiselikkuse printsiipi, kuid preester peab end vallanud tunnet patuseks kinnismõtteks, millest tuleb vabaneda: “Loeme, mis Manu selle kohta ütleb: “Kus naisi austatakse, seal on jumalused rahul; kus neid põlatakse, seal on asjata jumalat paluda. Naise suu on alati puhas; see on voolav vesi, päikese kiir. Naise nimi peab olema meeldiv, mahe, ebamaine, see peab lõppema pikkade täishäälikutega ja sarnanema
vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda. Tormitseva vee hääl on kaugele kuulda ja lähemale minnes võib tunda koguni maapinna vibreerimist. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest
teisele inimesele, kui iseennast mingi oht ei ähvarda. Sel ajal kui don Juan tormas appi don Carlosele, peitis Sganarelle end eemale. Kui don Juanil tuli mõte vahetada riided Sganarelle'iga ei meeldinud see idee talle ning tema esimeseks mõtteks oli, et tema elu võib lõppeda ning mitte don Juani oma. Sganarelle on vaga ristiinimene ning muretseb pidevalt, kuidas jumal ühte või teise don Juani tegevusse suhtub. Peale paadiõnnetust uskus ta, et nad pääsesid tänu taevasele halastusele ning teda üllatas, et don Juan asus kohe peale õnnetust jumala viha nende peale tõmbama oma armulugudega. Kui komtuuri kuju tuli don Juani õhtusöögile oli Sganarelle väga ehmunud ning hakkas kokutama. Vaimu nähes oli ta veendunud, et ta annab märku just don Juanile. Sganarelle'il oli kahju don Juani vallutustest. Ta proovis hoiatada Charlotte'i ja Mathurine'i, kuid don Juani ilmudes hakkas ta oma väiteid tagasi lükkama. Ta laitis don Juani
ja laskumisega on võimalik tõusta ja laskuda ka spirituaalselt. Kui Dante ja Vergilius lähevad (suhtelisel skaalal) allapoole, maa keskme poole, tõusevad nad (absoluutsel teljel) üles. Vasturääkivus reaalse igapäevaelu ruumi ja kosmilise vahel, mida Florenski rõhutab, on pöördeline, kuigi teisest küljest peaks sellele vasturääkivusele olema märgata ka lahendus. Mida lähemale on tekst paigutatud ,,taevasele valgusele", mis on tõeline sisu kõikides keskaegsetes tekstides, seda selgemini paistab tähendus sellest läbi ja seda vahetum ning vähem tinglik on selle väljendus. Kõikidel pattudel on Dante käsitluses ka raskusaste, mis määrab patustajale vastava positsiooni. Sageli on välja toodud, et pattude positsioneerimine põrguringidesse on tähendusrikas, viies Dante eemale tavalisest mõtteviisist ja ka kirikunormidest. Tõde on
revolutsioonid, (Suur Prantsuse rev.). üldiseloomustus indiviid, kes orienteerus käsitlus kogu loodus ühiskond kääris. Vastu- Määravaks klassiks sai olevikule, sest tulevikku on jumalik, elu maa peal olulised hoiakud koos haritud kõrgkodanlus. kardeti (viimne kohtu- ei ole vaid ettevalmistus eksisteerisid traditsiona- Usk inimese mõistusesse päev). Kontseptsiooni taevasele elule. Vastu- lism ja uue otsimine, kaitsmise nimel oldi kaaluks humanismile konservatiivsus ja valmis tegema kõike kaasnes ebausk, maagia. mässulisus, tõearmastus ususõjad ja teesklemiskultus, arukus ja narrus, ebausk
13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa. Viimased 205 katarit põletati pärast Montseguri kindluse langemist 15
55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? See on seotud arusaamaga, et välku lööb siis, kui Jumal üritab kuradit tabada. Pikne on jumala viis kuradit kinni võtta, sest kurat tahab kuu ja tähed ära varastada. Üheks uskumuseks on, et äikse ajal peab uksed ja aknad kinni panema, muidu võib kurat majja peita. 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? On seotud väe või elujõu ideega, teda iseloomustab eemalviibivus, seega pole tema kohta palju informatsiooni müütides, samastatakse päikese, loomade või lindudega. 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad
pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Piksenool ajab alati vanakuradit taga, seepärast kardab vanakurat äikest. Tibunoka Toomas näinud, kuidas õhust lennanud suur must härg kivi alla, ja kohe löönud pikne sinna kohta maa sisse. Pikne ajab kuradit sellepärast taga, et kurat tahab tähed ja kuu taevast ära varastada. (ERA II 205, 445/7 (6) < Tln < Keila 1939.) 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? Üliolend kui Taevajumal või taevas Äiksejumal Hele valguskuju Seotud väe või elujõu ideega Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte Samastatakse ka päikese, looma või linnuga 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis · L
pikse eest varjuda (Liivi muistendis kurat koeranahas, tüdruk oli karjas ja kollane koer tuli tema juurde, ei tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa elemendiga (must härg). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud. Uuemates usundulistes arusaamades kardetakse ka keravälku.Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga. 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? ’Puhkav jumal’ – ürgjumal, kes tegutses loomisel, kuid seejärel loovutas oma positsiooni ja taandus kättesaamatusse kaugusesse. Üliolend kui taevajumal/taevas, äikesejumal, hele valguskuju. Seotud väe/elujõu ideega, iseloomustab eemalviibivus, samastatakse ka päikese, linnu/loomaga. (päike ja kuu üliolendi hüpostaasidena, looma/linnu seostamine üliolendiga kütikultuurides.) 57
Maaisa, Maaema on pärimuses väga nõrgalt kaetud, eeskätt on teateid Lõuna-Eestist. Need on kõrgema tasandi jumalused, kes ei ole seotud konkreetse piirkonnaga, vaid maa kui sellisega. Neile on ohverdatud toitu ning nad annavad põlluõnne, rohukasvu, viljasaaki. Neil ei ole kuju ning neid ei nähta kunagi kellegi kujul, vaid nad on seotud maaga. Nagu elav või isikustatud maa. Nad on taandunud ristiusu mõjul, nende funktsioonid on üle läinud kristliku sisuga olenditele või taevasele jumalale. Kodu ja viljakusega seotud olendid Eluhoonetega seotud olendite ajalooliseks taustaks on talupoja rehielamu, kuid nad elavad edasi ka uuemates majades. Esimeseks olendiks on majavaim, kes on abstraktne kehatu olend ning ta samastub paljuski majaga. Majavaim hingestab maja, teda pigem kuuldakse mingi naksumise, tiksumise, kolistamisena. Majavaimu on väga raske lokaliseerida, ta ongi nagu see hingestatud ning elav maja ise. Tugevamini võib
annaabi.ee 
