Praktiline- võimaldab hästi ja õnnelikult elada, luua seadusi, et riik elaks hästi. Teoreetiline- Asjade kohta, mis muutuvad ja on eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja ei ole eraldi. Asjade kohta, mis ei muutu ja on eraldi. Sofia- tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia käib teoreetilise teadmise alla. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased asjad: kehalised asjad ( füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia ), kehatud asjad ( teoloogia, psühholoogia, matemaatika ) Maised asjad ( eetika ja riigitarkus ) Tehnilised asjad ( loogika, dialektika, retoorika ) 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Lähtuda meeleolust. Mitmed filosoofid on väitnud, et olulisem on alustada sellest, et tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia lähtub
teadmisi ei ole. Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus, tehniline teadmine. Tarkuseks kutsutakse teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest, teadmist maistest ja taevalikest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Alustades lähtuda meeleolust, tabada ära see meeleolu, millest filosoofia lähtub. Aristoteles- filosoofia algab imestusest Descartes- radikaalse kahtluse printsiip. Tuleb teha nii, et seame kahtluse alla kõik selle, mis vähegi võimalik ja vaadata kas jääb üldse järele midagi milles kahelda ei ole võimalik. Kui jääb midagi, siis sellest saab alustada filosoofilist ülesehitust. 4
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga
Seda teadmist on eriti kalliks ja oluliseks peetud ja selle teadmise tõttu on metafüüsika. Selline teadmisteskeem kujundas välja kolmene jaotus (juba Kreeka ajastust) ja see jaotus jääb püsima 2000 aastaks aga 18-19 sajandil on tänaseks selle arusaamise tarkusest ja sisemisest jagunemisest välja tõrjunud. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmisetüübist, mida tarkuseks kutsutakse. tarkus defineeritav kui teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. Taevased: kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad Maised: eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus (proventsia?? Seda pole kõigile tarvis, ainult valitsejale. Valitseja teadmisest sõltub kui hea meie elu on), tehniline
Ta tahtis tõsta end oma rüütellikkusega taevalikesse kõrgustesse. Ta oli kuidagi.. surematu. Vähemalt jättis vahepeal sellise mulje. Aga loomulikult oli ta surelik nagu iga inimene. Romaani lõpp oli ootamatult maine- peategelane suri. Ja seda kõike kuidagi nii kiiresti. Lõpp pani üsnagi tugevalt tundma inimelu piire. Don Quijote ja Sancho Panza on väga erinevad, kuid samas on ka sarnasusi. Don Quijote on nagu tõeline rüütel- ta mõtleb taevalikest asjadest, sellest, kuidas teenida oma südamedaami või näidata ükskõik, kellele välja oma rüütellikust. Sancho mõtleb aga rohkem maistest asjadest: tema jaoks on oluline kas või see, et kõht oleks täis. Ka põhjus, miks Sancho nõustub Don Quijote kannupoisiks tulema, näitab tema maisust. Don Quijote lubas Sanchole, et viimane saab saarevalitsejaks. Aga romaani arenedes muutuvad nad enam sarnasemaks. Romaani vältel kasvab nende omavaheline kiindumus ja tekib usaldus
matkimine mnemotehnilised vahendid, narratiiv. naer, iroonia nali (lollus, narrus, paroodia) ümberpööramine Mis on filosoofia? etümoloogiline vastus Pythagoras: · philós sõber, armuke · sophia tarkus Mis on tarkus? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ... teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad (teoloogia, psühholoogia, matemaatika) B. Maised asjad: eetika ja riigitarkus (jurisprudentia) C. Tehnilised asjad (loogika, dialektika, retoorika) Mis on filosoofia? ,,lõplik" vastus Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine - võimaldab midagi ära teha, praktiline teadmine - võimaldab õiglaselt ja õnnelikult elada, teoreetiline teadmine - on vaja ainult asja enda pärast, selle alla kuulub ka sofia. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Teadmine jumalikest/taevalikest (jagunevad kehalisteks ja kehatuteks asjadeks), inimlikest/maistest ja tehnilistest asjadest. 3.Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofiaga tuleks alustada lähtudes meeleolust: Aristoteles - Filosoofia algab imestusest "Miks asjad on nii?", filosoofia peab võtma müütidest imestuse ja looma nende põhjalt mõistuspärase teooria. Hegel/Heidegger - Filosoofiaga ei saa algust teha, inimene on sinna
sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psühholoogia), arvud (matemaatika)- inimesest sõltumatult eksisteerivad asjad . B)Maised : eetiline tarkus (praktiline- isikliku elu korraldus), riigi valitsemise oskus. C) Tehnilised asjad (loogika, dialektika,retoorika). 3.Kuidas filosoofiaga alustada
Filosoof on asjaarmastaja. Filosoof on see, kes on tarkuse küsimustes asjaarmastaja, mitte lihtsalt see, kes oma tarkust müüb(palgatud jurist) Mitte igasugune teadmine ei ole tarkus(kellegi telefoni nr, mingi aadress...). Targad ei ole ka need, kes teavad palju(mälumängurid). Lihtsam on otsida teadmist, mis määrab selle, et oled tark, mitte inimest, kes on tark. Mis on tarkus? · Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest · Tarkus on teadmine taevalikest ja maistest asjadest Taevased asjad: kehalised asjad(füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad(teoloogia, psühholoogia, matemaatika) Maised asjad: eetika(hea elu komponendid) ja riigitarkus(ühiskondlik kooselu millised on head seadused?) (uus)Tehnilised asjad(teadmiste esitamise oskus): loogika(väidete ja järelduste korrektsus), dialektika(küsimuste esitamise ja vastamise kunst), retoorika(veenva kõne koostamise kunst)
Seetõttu saab filosoofiale omistada otsetõlget tarkusearmastus. Sofia (sophia) liigitatakse teoreetilise teadmise alla. 2. Klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks, on terviklikkuse ideaal, kus kõik teadmised on proportsionaalses tasakaalus, võimaldades meil nende abil paremini elada. Need teadmised jagunevad: * Teadmine jumalikest ehk taevalikest asjadest, mis omakorda jagunevad: a) kehalised asjad – materiaalsed ja piirilised objektid, mida uurivad sellised teadusliigid nagu füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia b) kehatud asjad – jumal või jumalad, hing ja arvud, mida uurivad vastavalt teoloogia, psühholoogia ja matemaatika * Teadmine inimlikest ehk maistest asjadest, mille hulka käivad eetiline tarkus ehk praktiline
· Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel.
annaabi.ee 
