arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust. Usuti, et inimese hing võib kehast lahkuda liblika või mardika kujul või linnuna. Surnuid arvati minevat Manalasse, Toonelasse või Hiielasse, kust nad sügisesel pimedal ajal tulevad koduseid külastama.
ei ole jumalakartlikud 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. "Ilias" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Odüsseia" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Noorem Edda" Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose "Kalevala" kangelaste lmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat.
“Kalevipoeg” - Fr. R. Kreutzwald, 1857‐1861 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmarine sepistab sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m ütol. olendite nimed sm lempoi ‘kurat’, ka lemmes, lemmäs, vdj lemmüs ‘deemonlik varavedaja (nagu kratt või puuk)’; seostatud tule‐sõnavaraga;
kahtlasem; 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. • “Ilias” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Odüsseia” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja šamaani roll 32. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat.
kristliku pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Lahtine on küsimus saarlaste ülemjumalast Taarapitast, keda mainib Läti Henriku "Liivimaa kroonika". Tema nimes on nähtud nii laenu Skandinaaviast (vrd. Thor) kui paralleeli teiste uurali rahvaste sarnase nimega jumalustega.[1] Samuti muutus oluliseks viljakusmaagia. Viljakuse ja sigivuse kaitsjatest on hilisemast ajast teada setude Peko ja Lääne-Eesti Metsik
Kristeva käsitlus abjektsioonist? 53. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumist aja jooksul. 1)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),kollaab jumala(müristab) Vepse jumou(jumal);väljendid:g'umalang'uru,samui jumalankusak(vikrkaar)? 2)haldjas:eestii haldijas,haldjas,hallijas,halljas,haldja,halgijas,halgjas ka all,aljas.? 54. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. 1)vana mees: eesti kõu(vana mees,vanaisa),eesti äike-äi(vanaisa,ka vadja öö),soome-karjala-isuri ukkonen-ukko 'vanaätt',vadja vana iza(vanaisa).soome isäinen(pikne). 2)deskriptiivsõnad(pikk,valge,väle):eesti pikne(pikk),soome pirkäinen,pitkäinen(piiblitõlgetes ja murdesõnades),liivi pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike)
*väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda ,,Kalevala" eeposest Väinämöinen Eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja samaani roll Ilmarinen *ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm Germaani traditsiooni mõjul ,,taevajumal" müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis Müütiline taevalaotuse sepistaja taidlik sepp Ilmarinen, kes sepistab Sampo (sammas) 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose "Kalevala" mütoloogilist geograafiat. "Kalevala" geograafia · Kalevala Väinämöise valdus; rahvalauludes väga haruldane, enam tuntud on nimetused
tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa elemendiga (must härg). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud. Uuemates usundulistes arusaamades kardetakse ka keravälku.Vadja kõnekäänd: kui vihma sajab ja päike paistab, siis öeldi selle kohta, et jumal riidleb vanakurjaga. 20. Kirjelda läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. • Vana mees – eesti ’kõu’, ’äike’→’äi’(vanaisa); soome-karjala-isuri ’ukkonen’→’ukko(vanaätt); vadja’ ukoo jürü’ ~’ukuo jürü’ (äiksemürin) • Deskriptiivsõnad(pikk, valge, väle) – eesti ’pikne’→’pikt’(pikk); soome ’pitkäinen’, ’pitkänen’; eesti ’välk’←välkuma, seotud valgusega; vadja ’jürü’(müristamine, piksemürin)
Üheks uskumuseks on, et äikse ajal peab uksed ja aknad kinni panema, muidu võib kurat majja peita. 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? On seotud väe või elujõu ideega, teda iseloomustab eemalviibivus, seega pole tema kohta palju informatsiooni müütides, samastatakse päikese, loomade või lindudega. 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Vana mees: eestis kõu, äi. soome karjala ukko. vadja ukou jürü piksemürin. Deskriptiivsõnad: pikne pikk, pitkäinen, välk välkuma, vadja jürü (müristama) Jumalad 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumo tüvi sõnast jumal. Väljend haldjas ja selle derivatsioonid tõenäoliselt laen germaani keeltest. Emandad ja isandad, tuuleema. Vadja jarvi-pappi. 59
Väinämöinen sünnib vee-emast. Väinamöinen tähendab rahulikku, sügavat, aeglaselt liikuvat vett on Väina jõe hüdronüüm Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loovsukelduvdemiurg, ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu teame teda “Kalevala” eeposest, eeposes Väinämöisel ka kultuurheerose, väeka lauliku ja šamaani roll. Ilmarine. On läänemeresoomeline või soomeugriline taevajumaluse teonüüm. Tunda on germaani traditsiooni mõju: müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäineniga seostub füüsiline armastus, deemonlik varavedaja. sarnaneb armastusjumalaga. Eeposes on ta seotud šamanistlike elementide ja motiividega.
42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest *Ilma kui läänemeresoomeline või ka soomeugriline taevajumaluse teonüüm germaani traditsiooni mõjul: ‘taevajumal’ > ‘müütiline taevalaotuse sepistaja’ (Ilmari ne sepistab sampo 43. Kirjelda kokkuvõtlikult eepose “Kalevala” mütoloogilist geograafiat. „Kalevala“ on suures laastus jaotatud kolmeks piirkonnaks: 1) Kalevalaks (nimetust kasutatakse harva, rohkem on nimi Väinölä, Päivölä, Suomelä), koduks Väinamöisele, kellel on eeposes lauliku, kultuurheerose ning ka šamaani roll; 2)
kuna tihti võis just kiigeplatsilt (kuna see oli ikka kuskil kõrgemal kohas, eemalt tulijale näha) näha päikese merre kukkumist, samas on kiige üles-alla liikumine justkui tajutavalt sarnane päikese liikumisega taevas. Nõnda sattusid ka solaarmütoloogia motiivid eestlaste kiigelauludesse - seega peaksin uurimust suhteliselt adekvaatseks. 10. Iseloomusta läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu vana mees, vanaisa äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar
annaabi.ee 
