Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Noored peavad seksuaalsust oluliseks osaks oma heaolust ja isiklikust sõltumatusest. Tänapäeva noorte jaoks ei ole seksuaalsus enam tabuteema. Seksuaalsusest julgetakse rääkida omavahe, oma sõprade ja teiste noortega. Siiski ei räägita seksuaalsusest oma vanematega. Uuringutest on selgunud, et paljud lapsevanemad ei ole rääkinud lapsele õigel ajal seksist ja kõigest sellega seonduvast. Eestis lausa kaks kolmandikku 15-16-aastasi noori väidavad, et nad ei ole vanematega antud teemat arutanud ja teadmised on tulnud kusagilt mujalt. Põhjuseks on vanemate häbelikkus. Samas lapsed just ootavad oma vanematelt asjakohast
A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õppida teist inimest tundma (kes ta on, mida soovib) - Enda tundma õppimine (informatsioon teistelt)
saamahimu ning vimm. Ka eelmainitud arglikud inimesed, kes pigistades üht silma kinni, aitavad kuritegude levikule kaasa, samas, kui nad võiksid sellest kohe kõrgematele võimudele teatada, kuritegevust ning viha maailmas vähendada, seejuures ka kurjamitele õige karistuse määrata. Kas ka armastatud lähedaste nimel äärmustesse minekuid võib kuritegudeks lugeda? Tegutsetakse ikkagi armastuse nimel.. Äärmuslikuks näiteks on eutanaasia, mis osadele on tabuteema. Vegetatiivses seisundis olevale või surmavalt haigele patsiendile võib haigus põhjustada sõnulseletamatuid piinu valmistada ning nende või nende lähedaste soovi korral, miks ka mitte nende agooniat lõpetada? Eutanaasia on veel vähestes riikides seadusega lubatud ning seda peetakse endistviisi käe tõstmiseks teise elu vastu. Kas seega on ka arstid kurjategijad? Ei, mõrvarid lausa? Kuid selleks, et teise inimese vaevasid vähendada ning
Autokoolis õpitakse ja tehakse eksam, et saada juhiluba. Aga emaks-isaks olemist ei õpetata kusagil. Nendeks võib saada igaüks. Hea kui on oma lapsepõlvest võtta õiged pereväärtused. Vanasti elati koos vanavanematega, kes olid noortele abiks ja eeskujuks. Paraku jääb tugevaid ja terveid perekondi järjest vähemaks. Paljudes peredes on vanematel ajapuudus, isade defitsiit või oskamatus hoida häid suhteid. Erinevad seksuaalsed suundumused olid eestlaste jaoks kaua aega tabuteema. Nüüd on järjest rohkem kuulda homoseksuaalide häält. Korraldatakse esinemisi, konverentse, paraade, kus nõutakse samu õigusi heteroseksuaalidega. Paljud nooremaealised suhtuvad nende nõudmistesse toetavalt. Pereväärtustest rääkides ei saa märkimata jätta ühiskonna rolli. Valimiste eel kuulutavad parteid ja poliitikud ennast pereväärtuste eest seisjaks. Hiljem lubadused unustatakse või tuuakse põhjuseks rahaliste vahendite puudumist. Sihipärane perede
aastatel ja praegu on enesetappude protsend tõusnud väga kõrgele. Eesti-Rootsi suitsidoloogia instituudi juhataja Airi Värniku sõnul on 80% enesetapu sooritanuist tööealised mehed. Töötuna tuntakse end kasutult ning endalt elu võtmine näib lihtsaim viis probleemist vabanemiseks. Ehhki naised soovivad üha enam vastutust, ei lase mehed sel juhtuda, sest kui nende arvates nõrgem sugupool oleks võimul, kaotaksid nad oma mehisuse. Nõukogude Liidus oli enesetapp tabuteema. Teadlaste jaoks hakati andmeid avaldama alles Gorbatsovi perestroika paiku. Tol ajal oli tavaline kuulutada eneselt elu võtta üritav kodanik vaimuhaigeks, kuid mitte alati polnud süüdi vaimne tervis. Paljud nimetaksid enesetapjaid allaandjateks, kuid mina nii ei arva. Viirlaiu romaanis ,,Ristideta hauad" teeb Richard Kullerkann enesetapu, et säästa oma peret vangistusest ja sõpru mitte reeta. Teda ei ole aus
Kusjuures, see on kogu aeg niimoodi olnud. Alates juba 19. sajandi ärkamisajast, esimestest laulupidudest, Kreutzwaldist ja Hurdast, Jannsenist ja Jakobsonist; läbi venestamiste, okupatsioonide, sõdade, iseseisvusaegade ja paguluste - kogu aeg on käinud lakkamatu vaidlus, seletamine, tülitsemine ja õiendamine omavahel. Metsavendade laulus lubatakse kord lõplikult selgitada, kes on meist tõeline eestlane. Miks ometi? Kas on meie rahvuslus siis kuidagi tabuteema, millest asjalikult ei tohigi rääkida? Kas seda ei saagi selgelt näha ja analüüsida? Kas sel ei olegi mingeid objektiivseid tunnuseid? Või on see nii endastmõistetav, et seda ei pea isegi põhjendama? Või äkki tõesti peabki see olema vaid tundeküsimus? Armastuse-suhe. Et sa kas armastad oma kodumaad või ei armasta. Nagu oma naist või meest. Ei ole ju vaja põhjendada, miks sa kedagi või midagi armastad, eks ole. Paraku
Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks
edasi arendada. Tulles tagasi keha hoiaku juurde siis selg jääb mul sirgeks ning üleüldine hoiak kontrollituks aga krampis ma ei ole selegipoolest, vaid leian endale just meeldiva oleku, mis haakub reeglitega. Ning oma juttu lõpetades küsin oma kuulajatelt kas on küsimusi ning vastan neile valikuliselt ja lühidalt. Siis jätan oma kuulajatega hüvasti neid tänades nende tähelepanu eest. Nii olen ma saavutanud huvitava ja ka endast kõrge mulje kuulajate seas. Ropendamine on aga alati tabuteema olnud, olgu siis tegemist kas ametiasutuses või kodus suhtlemisega. Üldiselt peab inimene nende sõnade kasutamist vältima pidevalt, et see ei muutuks nendel igapäevaselt sõnavara osaks. Lisaks on see kiire kehva eelaimduse tekitaja, kuna ühiskonnas vaadeldakse seda kui sinu vaimse hariduse puudulikust. Lisaks arvatakse et too inimene väljendab niimoodi sõnu kasutades oma ülbet olekut ja üleolevat suhtumist, mis teeb sellest inimesest omakorda eemaletõukava individuaali
Ajapikku muutus see ema ja ämma ülesandeks. Teadaolevalt toimusid pulmad rohkem talvel, mil suvised tegemised ei takistanud talumehel põhjalikku ja pikka peopidamist. Pidu kestis enamasti 2-3 päeva, vanemal ajal ja jõukamates peredes isegi nädala. Oluline koht tolle aja pulmades oli laulmisel ja tantsimisel. Suur osa mänge ja talitlusi olid vanas Eesti pulmas seotud raha korjamise ja annetamisega pruudi veimevakka. Raha korjamine noorpaari jaoks ei ole mitte kunagi meie pulmakombestikus tabuteema olnud. Tänapäevalgi korraldatakse sellega seotud oksjoneid. Saadud raha nimetatakse õnnerahaks ja noorpaarile on see esimene ühine raha pere- ja kooselu alustamiseks. Komme, mis minu arvates tänapäevaühiskonnast täiesti kadunud on, on kosjaskäimine. Kui noormees jõudis täiskasvanuikka, peeti pereringis nõu, kes oleks mehele sobiv mõrsja. Üheskoos pandi paika nõuded pruudile ja mis omadused temas peaksid olema. Arvan, et tänapäeval pole partnerit
A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self- Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: · isikule tüüpiline käitumine avatuse määr · teise isiku käitumine · suhe Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne.> suhte areng - Võimalus õppida teist inimest tundma (kes ta on, mida soovib) - Jagatud tähenduste loomine - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
emotsioone - nendele küsimustele püüab antud analüüsiv essee vastuse leida. Seksuaalsuse teema on kirjanduses alati tähelepanuväärne olnud. Tänapäeval oleme harjunud sellega, et seksuaalsuse kujutamine meedias, filmides ja kirjanduses ei ole midagi imetabast vaid on suhteliselt igapäevane nähtus. See ei ole aga alati nii olnud. Varasemal, eriti Nõukogude ajal oli seksuaalsuse kujutamine vägagi tabuteema, milletõttu ongi väga huvitav lugeda Tuglase novelli "Suveöö armastus", kus taolised suhted mehe ja naise vahel ei olegi niivõrd ridade vahele peidetud kui seda võiks arvata. Kogu novell räägib sisuliselt sellest, kuidas sulane tahab tüdrukuga teki alla pugeda ning kuidas neiu sellele "vastu puikleb ning lihtsalt jonnib." Sellest, kuidas Tuglas antud tüdruku suhtumist kirjeldab, võib välja lugeda Tuglase enda suhtumist naistesse
ja lastekaitse, hoolituse vigaste, raukade, alaliselt töövõimetute ning vangis oleva isiku perekonna eest. SP areng nõukogude ajal · Eesti NSV - KOV ja eraorganisats. roll kadus, toimus riigi tugev sekkumine ja kontroll · Enam pandi rõhku sotsiaalkindlustusele, tunduvalt vähem hoolekandele · Abi anti teatud gruppidele, teised jäid abist ilma · Raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning puuetega lapsed olid tabuteema - need saadeti silma alt ära suurtesse hoolekandeasutustesse · Kurdid ja pimedad olid eelistatud invaliidid . Nõukogudeaegse pärandi peamised poliitilised järelmid SP-s on järgmised: · sotsiaalsete probleemide eitamine (puuetega inimesed, toimetulekuraskused jpm.) · teenuste osutamine riiklikult tsentraliseeritud, mis jättis varju kohalikud vajadused ja huvid · töökoht lõi eeldused kollektiivseks "rikkuste"
Kommunikatsioon kui sõnumite vahendusel toimuv sotsiaalne interaktsioon (Gerbner, 1967). Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet. ENDA AVAMINE, USALDUS, SUHTED, SUHETE KUJUNEMINE - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe. Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine
laps, vanur, pensionär jne. Foucault kolmas loomeperiood algab 80-ndatest aastatest ja kestab kuni tema surmani, mille tõttu jääb lõpetamata ka selle perioodi tähtsaim teos "Seksuaalsuse ajalugu". Tegeleb olemise esteetikaga ja uurimise objektiks on ihkav inimene. 1984: "Lõbude kasutamine" ja"Hool enda eest". Inimese seksuaalsus on ajaloo spetsiifikast sõltuv. Samuti ei ole õige väita, et seksuaalsus oleks enne tänapäeva olnud tabuteema. Seksuaalsust on alati juhitud: keskajal vaimulike, siis meedikute ja lõpuks riigi poolt. Tänapäeval, kui kõik ettekirjutised on ära määratud, peaks esile tõusma indiviidi olemise esteetika ehk hool iseenda eest kui konkreetse isiku käitumisnormid. Roland Barthes (1915-1980) 194850 lektor Buharestis ja Aleksandrias, tutvub Greimasiga Massikommunikatsiooni uurimiskeskuse looja 1960 Professor 1962 Visiit Hiinasse 1974
mahub ka kurjategijatele kohaldatav parandamine. Eugeenikat jagatakse ka positiivseks ja negatiivseks eugeenikaks. Positiivse eugeenika eesmärk oli soodustada parimate (pärilike) omadustega indiviidide paljunemist. Negatiivne eugeenika pidi piirama vähemsoovitud inimrühmade järeltulijate arvu. Alates 1930. a-te lõpust hakkas toimuma teaduslike ringkondade ja avaliku arvamuse pööre eugeeniliste ideede vastu. Eugeeniliste ideede rakendamine natsireziimi poolt. Pärast II ms-i on see olnud tabuteema. Steriliseerimise/kastreerimise eesmärgiks oli agressiivsuse vähendamine. Kriitika: 1) kriitikud leiavad, et kohtlemisideoloogias on väga palju silmakirjalikkust. 1950. a-tel, mis oli Ameerikas meditsiinilise mudeli hiilgeaeg, kulutati üksnes 5% vahenditest vangide rehabiliteerimisele. Põhiprobleem asutustes oli ikkagi korra tagamine. 2) õigusriiklik kriitika väideti, et ei ole õige ega õiglane sekkuda inimese isiksusse vägivaldselt
annaabi.ee 
