Energeetika Kert Randla IPK 9.Klass 2011 Mis on energeetika? · Energeetika on tööstusharu mis tegeleb kütuse, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. · Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses
Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia,
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(...
Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka ehk selle toorainet tekib juurde ja neid saab kasutada lakkamatult, või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kergesti kättesaadav, võimaldab metsa- ja
Turvast kasvab aastat juurde umbes 0,9 mm, juurdekasv on soodes suurim aasja jahedamal ja niiskemail perioodil. Turvas kui tähtis maavara Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks, Turba varu Eestis on väga suur, asume turba tekkeks soodas kliimas - niiskete ja soojade atlantiliste atmosfäärihoovuste mõjusfääris, mis tagab selle maavararessursi pideva juurdekasvu umbes 0,9 mm aastas, muutes ta niiviisi isegi taastuvaks maavaraks. Sood võivad tekkida kas maismaasoostumisel või veekogude kinnikasvamisel. Umbes 2/3 Eesti oodest on kujunenud maismaa soostumisel tulemusel. Turvas jaguneb oma tekkeviisil ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhajveest toitunud hästilagunenud maldasooturvast kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetiste ja kompostide valmistamiseks ning meditsiinis. Hästi lagunenud turvas moodustab 85% varude üldhulgast. Sademeteveest toitunud vähelagunenud
Uurimustöö Tärklis Kirjeldus/erinevad liigid · Tärklis on orgaaniline aine.Ta on tooraine mitmes tööstuses(paberi-,toiduaine-,alkoholi-ja ravimitööstuses).Teda loetakse taastuvaks tooraineks. · Tärklis on taimne varusüsivesik, mis koosneb glükoosijääkidest. Teda leidub kahe põhivormina: amüloosi ja amülopektiinina. · Tärklis-rahvapäraselt kutsutakse kartulijahuks · Tärklis peaks katma suure osa organismi energiavajadusest) · Tärklist on rohkesti tera ja kaunviljades ja kartulimugulates. Erinevad tärkliseliigid · Kartulitärklis · Maisitärklis · Riisitärklis · Maguskartuli tärklis · Tärklisesiirup · Kartulipulp
energiavorme. Tuuleenergiat on eelkõige mõtet arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel ongi aga keskmine tuulekiirus 5 kuni 6 m/s. Seepärast on Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Õnneks on tehnoloogia areng ka oma järjel ning varsti ei saa ka tuulekiirus piiravaks teguriks tuuleenergia ammendamiseks. Osa Virtsu tuuleelektrijaamadest HÜDROENERGIA Üheks tähtsaimaks taastuvaks ja süsihappegaasivaba energiaallikaks on hüdroenergia ehk vee energia. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (vesiveski) või elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samut jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd
soojusenergia, maa siseenergia Päike energiaallikana Füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas Õli Ainuke sõltumatu aatomienergia Ei saasta õhku CO2-ga Päikeseenergia passiivne salvestamine soojusenergia kogumine (kasvuhoone) Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad ainult seadmed Bioenergia Biomass - fotosünteesi kaudu sündinud taimemass Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Taimne päritolu - puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm Loomne päritolu - tapamajade ja kalatöötlemise jäägid, sõnnik ja nendest toodetav biogaas Vana prügimägi -> magistraaltorud -> Biogaas pumbatakse kokku -> 1 väike prügimägi = 1000 individuaalelamut
gaas ja kivisüsi). Kuigi neid kütuseid moodustub põhimõtteliselt kogu aeg, toimub see moodustumine ikkagi nii aeglaselt, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust ning neid käsitletakse siiski taastumatutena. Taastumatuks energiaallikaks loetakse ka veel uraani kui tuumaenergia allikat. Vaidlusaluseks kütuseks on aga turvas osa teadlasi peab seda pika taastumistsükli tõttu taastumatuks, teised jällegi taastuvaks. Taastumatute energiaallikate kasutamise põhiline probleem peitub selles, et need varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas lähema 100 aasta jooksul. Sellepärast pöörataksegi praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutuselevõtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Teiseks oluliseks probleemiks, mis just eeskätt fossiilkütuste põletamisega kaasneb, ning miks
EI 25. Miks on vaja taastuvatest allikatest toodetud kütuseid? Sellepärast, et need allikad taastuvad ruttu ja neid on võimalik jätkusuutlikult kasutada, 26. Kas palmiõli toorainena loetakse 1 või 2 põlvkonna alla Esimene põlvkond, kuna toiduks kõlbulik. 27. Mille järgi määratakse biokütuse generatsioon? Tooraine järgi. 28. Millised biokomponendid mõjutavad segus fossiilkütusega selle stabiilsust? 29. Millistel juhtudel saab ETBE-d lugeda taastuvaks biokütuseks? Juhul kui tema toorainena kasutatav etanool on biopäritolu 30. Mis on FAME FAME-Fatty acid methyl esthers, biokütus mis toodetud taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest. Toiduõlist ka. 31. Mis on HVO HVO-hydrotreated vegetable oil, biokütus mis toodetud jäätmetest ja taimejääkidest. 32. Kumb on parem, kas HVO või FAME? HVO, kuna külmas stabiilsem ja tootmine jätkusuutlikum ja loodussõbralikum ning puudub vaidlus toit vs kütus
maagaas kütteõli, generaatorigaas Vahet tehakse taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. · Mittetaastuvad e. fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, näiteks nafta, kivisüsi, põlevkivi ning ka turvas, mis taastub nii aeglaselt, et seda ei saa nimetada taastuvaks maavaraks. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ja eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. · Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused, näiteks sõnnik, põhk ja muud jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus on üksiti ka keemiatööstuse toorained. Neist saadakse näiteks plastmassi, kunstkiude jpt. Eelistatud on maagaas ja nafta. Kütused on saadud erinevatest allikatest:
reaktsioonid kaasnevad tööga seotud stressiga? 2 Füsioloogilised- südame rütmi kiiruse suurenemine, vererõhu kõrgenemine, hingeldamine; Emotsionaalsed- närvilisus ja häiritus; Kognitiivsed- tähelepanu ja taju vähenemine, hajameelsus; Käitumuslikud- agressiivsus, impulssiivne käitumine, vigade sagenemine; Kui stressi reaktsioonid ilmnevad pikal perioodil võivad reaktsioonid areneda pidevaks, vähem taastuvaks tervise tulemuseks (nagu krooniline väsimus, läbipõlemine, lihaskonna probleemid ja veresoonkonna haigused). 6. Kuidas mõjutavad suhted kolleegidega raskete tööülesannetega hakkama saamist? Stressi tekitanud kogemus ägeneb kui kolleegide ja superviisori poolt ei osutata töötajale abi. Sellisel juhul kasvab pikaajaliseks stressist tulenev sotsiaalne isolatsioon ja koostöö puudus. Heaolule ja tervisele aitavad kaasa töötaja kontrolli all olevad
tonni. Turvas on sete, mis kujuneb soodes surnud turbasambla ja teiste rabataimede osakestest, kus need hapnikuvaegusel vees ei lagune täielikult. Turvas moodustub niiske ja mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on selle levik näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias ja ka Eestis. Turvast eristatakse moodustumistingimuste järgi: madalsooturvas ja rabaturvas. Seda kogutakse suuremates kogustes, kui ta jõuab tagasi tekkida ja sellepärast ei loeta turvast taastuvaks energiaallikaks. Turvast kasutatakse energeetikas pärast kuivatamist kütusena. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates ja vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaas on gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Seda tekib hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. 4
Lihtsalt ja tavaliselt on päikeseenergiat ära kasutatud kodumajapidamises (vee soojendamine paagis, kasvuhooned). Kogu otsesest päikeseenergiast kasutab inimkond väga vähe ära. Töö käib sellel alal, et kasutatavat protsenti tõsta, kuid Eestis ei ole päikeseenergiast eriti suurt tulu oodata, sest meil ei ole iga päev päikest. Üheks alternatiivseks energiaallikaks Eesti oludes oleks gaas (maagaas ja vedelgaas). Gaasi ei peeta küll taastuvaks loodusvaraks, kuid ta on fossiilsetest kütustest üks keskkonnasõbralikumaid. Tema põlemisel ei eraldu palju kahjulikke aineid ja tahma. Meie kõige suurem gaasi importija on Venemaa. Kuigi hind võib olla soodne, siis Venemaa stabiilsus on ettearvamatu. Seega tuleks leida ka teisi importijaid, et riske hajutada. 3 Tänaseks on piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna
madalat hinda. Tuuleolusid on mingil määral küll võimalik ette prognoosida, kuid suur veaprotsent (kohati erineb tegelik toodang prognoositust isegi mitu korda) tähendab, et lõplik kauplemine toimub sel hetkel, kui elektrit toodetakse ja see on siis vaja iga hinna eest kellelegi maha müüa ükskõik mis hinnaga. Seega peaks tuuleelektri tootjal igal juhul olema olemas ka tuuleenergia akumuleerimisvõimalused. 1.3. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Biomassi põletamisel vabaneb atmosfääri süsihappegaas, mis arvatakse samas koguses seonduvat uuesti biomassiga, kui koristatud alale kasvab uus taimestik. Biomassi põletamine
süsteemis suur rõhk- puuduvad ühtsed standardid ohutuks tankimisesk - väljuv vesi jäätab meie kliimas teed 5. Mida nimetatakse biokütusteks? Millal on biokütused taastuvad? Biokutus on bioloogilist (biogeenset) paritolu ja organismide elutegevuse tagajarjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kutusena kasutatav voi kutuseks toodeldud (vaaristatud) tahke, vedel voi gaasiline. TAASTUVUS: Biokutust saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil (nt riigis) juurdekasvu piires voi sellest vahem 6. Kuidas jagatakse biokütuseid tootmistehnoloogia järgi? põlvkondadeks 7. Iseloomustage I põlvkonna biokütuseid etanooli ja metanooli. Toodetakse suhkruroost, suhkrupeedist suhkrute otsesel kaaritamisel alkoholiks; puidust, viljast, kartulist 8. Miks enamus mootorikütuseks mõeldud etanoolist ja metanoolist Euroopas
Sissejuhatus Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste
õli, gaasi jne. hinnad aina tõusevad, seevastu päikeseenergia on alati tasuta. Maksavad ainult seadmed, millega energiat koguda. Saksamaal on käimas praegu katse kahe tuhande individuaalelumajaga. Igas majas on päikeseelektrisüsteem, mis on ühendatud elektrivõrku. Võrk toimib päikeseenergia hoidlana: kui maja toodab elektrit rohkem kui vajab, siis üleliigne elekter müüakse üldvõrku. Samamoodi üldvõrgust ostetakse vajaduse korral energiat. 2. Bioenergia Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassiks nimetatakse fotosünteesi kaudu sündinud taimemasse. Nendest toodetud kütust kutsutakse biokütuseks. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm
ENERGIAMAJANDUS. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD. BIOMASSI- JA GEOTERMAALENERGIA Bioenergia allikad: kask, lepp, paju, pilliroog, põhk, raps, loomasõnnik, raie- ja puidutöötlemise jäätmed, tahkete olmejäätmete orgaaniline osa, reovete muda. Biomass on kõige vanem ja sagedamini kasutatav taastuv energiaallikas. Maale langev päikesekiirgus muundatakse rohelistes taimedes fotosünteesi käigus orgaaniliseks materjaliks (rohttaimed, põõsad, puud jne). Biomassi saab aga pidada taastuvaks energiaallikaks juhul, kui seda kasutatakse biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt juurdekasvu piires. Biomassi all mõeldakse tavaliselt materjali, mida energia saamiseks põletatakse või kääritatakse. Biomassina kasutatakse ka metsa- ja puidutööstuses, põllumajanduses, olmes jm tekkivaid jäätmeid ja jääke. Bioenergia on biomassi biomassisaaduste põletamisel saadud energia. Bioenergia võib jaotada biomassist saadud soojuseks (,,biosoojus") ja elektriks (,,bioelekter")
Sisse on toodud ka tuleviku perspektiivid ja ootused. 3 Biokütused Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav, kütuseks töödeldud (vääristatud), või varem kasutuses olnud tahke, vedel või gaasiline aine. Taastuvuse määrab juurdekasvu ja tarbimise suhe, juurdekasvust enam kogutud biokütust ei saa lugeda taastuvaks. Seega ei ole termin "biokütus" alati sünonüümiks terminile "taastuvkütus". Biokütused klassifitseeritakse füüsilise oleku järgi tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks. Päritolu järgi võime nad liigitada: puidupõhiseks biomassiks, rohtseks biomassiks, puuviljade biomassiks ja lisanditega ning segatud biokütusteks. [1] Biokütust võib saada nii pärismaiste koosluste majandamisel (metsaraie, võsaraie,
söödetakse koduloomadele ja -lindudele. (http://et.wikipedia.org/wiki/Hirss) - Tärklis on taimede glükoosivaru, on orgaaniline aine, makromolekul, kapolüsahhariid. Tärklis on tooraine mitmetele tööstustele (paberitööstus,toiduainetetööstus, alkoholitööstus, ravimitööstus jt). Tärklis on söödav toiduaine, loomakasvatustes kasutatav söödamaterjalja teda loetakse taastuvaks tooraineks. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimedes jaotub tärklis ebaühtlaselt. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes liigiti niitjuurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes .( http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4rklis) - Neljaviljahelbed valmistatakse puhtast täisterarukkist, -kaerast, -nisust, ja -odrast.
annaabi.ee 
