majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis Kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist
1) tarkv-oidemnjhus,pktl; 2) ristva-umndökejhoglfsta;i 3) üldkontsepi-ahvgrõub,onmils. 1.2. Üldine tööpõhimõte Tavalised videofailid tuleb enne vaatamist salvestada arvutisse või vaadata neid andmekandjalt. Voogmeedia kasutamisel salvestamist ei toimu, kasutatakse ainult mälupuhvrit, kuhu paigutatakse võrgust allalaetav osa meediast (ülalkirjeldatud buffered media), seda esitatakse kui on kogunenud piisav hulk andmeid. Puhvris hoitakse kogu aeg teatavat varu, nii et taasesitatavas videopildis ei teki allalaadmiskiiruse muutumisest tulenevaid katkestusi. Meedia edastamiseks tihendatakse see enne võrku saatmist ning vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents).
Paljud neist dokumentidest on seal soome keeles ning vajadusel tõlgitakse need meie ettevõtte jaoks ringi. Mis puudutab igapäevast kirjavahetust, siis vastavalt tööülesannetele tulevad inimestele ka erinevatelt klientidelt meilid. Kõik tootmisega seotud e-mailid saadab juhatus kõikidele teemat puudutavatele isikutele laiali. E-maile säilitatakse elektrooniliselt ning välja prinditakse vaid juhul, kui seadus nõuab taasesitatavas vormis alusdokumenti. Dokumentide registreerimise kohta puuduvad ettevõttes kindlad alusdokumendid. Iga asjaajamisega tegelev töötaja on loonud enda jaoks sobiva süsteemi. Digiallkirjastamist nõuavad meil kõik tööinspektsiooni dokumendid, kõik teistesse asutustesse minevad dokumendid ning samuti allkirjastatakse enamus lepinguid digitaalselt. Arhiivitöö korraldus on asutusesisene. Väljaarvatud raamatupidamisdokumendid, mis teatud aja
60. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel . Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik võib lepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisel 14 päeva jooksul üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik ütles lepingu üles, ei tohi parenduste või muudatuste tegemisega alustada enne lepingu lõppemist
60. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel. Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik võib lepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisel 14 päeva jooksul üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik ütles lepingu üles, ei tohi parenduste või muudatuste tegemisega alustada enne lepingu lõppemist. Üürileandja peab
ruume tahtlikult või rikub maja sisekorraeeskirju. 55. Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri-eluruumides remondi tegemise alustamisel Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. 56. Üürniku õigused ja kohustused seoses tema kasutuses olevate eluruumide korrashoiuga Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikult taasesitatavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui
asendatakse projektikohaste seadmetega. / 57.Üürileandja (korralduslikud) eeltööd üüri- eluruumides remondi tegemise alustamisel. Üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ja üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja peab vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikult taasesitatavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnik võib lepingu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisel 14 päeva jooksul üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik ütles lepingu üles, ei tohi parenduste või muudatuste tegemisega alustada enne lepingu lõppemist.
usaldusväärsus, terviklus) oleksid kontrollitud ja kaitstud kõigil dokumendi elukäigu etappidel. Dokumendi elukäigu kui tervikliku ja järjepideva protsessi haldamist kontrollitakse reeglina vastavalt asutuse või ettevõtte asjaajamiskorraga seatud reeglitele ja selle teostamiseks rakendatakse dokumendisüsteemi. DIGITAALSE DOKUMENDIHALDUSE VAJADUSED Dokumentide loomine ja saamine Kui asutuses jäädvustatakse informatsioon taasesitatavas vormis, on sellega loodud dokument ja seda tuleb hakata haldama ka dokumendi ülejäänud elukäigu etappidel. Paberasjaajamise puhul on teabe jäädvustamine alati kasutaja poolt algatatud ja läbi viidud toiming ning tulemuseks on selgepiiriline füüsiline objekt. Digitaaldokumentide loomiseks kasutatakse mitut tarkvararakendust ning mõnel juhul võib dokumendi loojaks olla arvutiprogramm, mis etteantud käskude alusel salvestab nt. mingi informatsiooni infosüsteemist eraldi failina
Perekonnaõiguslikud õiguskaitsev(vt nt PeS § 11;) Pärimisõiguslikud õiguskaitsevahendid (vt nt PäS § 8 lg 1) * Tahteavalduse liigid: Hädakaitse (TsÜS § 140)- kaitse, mis on vajalik enda või teise isiku vastu suunatud õigusvastase rünnaku tõrjumiseks. Hädakaitse teise otsene tahteavaldus (sõnas, kirjas, taasesitatavas vormis) isiku huvides on hädaabi. Hädakaitse eeldab õigusvastase rünnaku olemsolu, mis ei ole veel lõppenud. Rünnak peab olema tõeline, mitte kaudne tahteavaldus (teos) näiline. Rünnak võib olla suunatud isiku elu, tervise, omandi või isiksuse vastu. Kui hädakaitse tagajärjel tekitatakse kahju kolmandale vaikimine (aluseks seadus, kokkulepe, praktika VÕS §-d 20 lg 3, kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5)
Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm – peavad olema isikute nimed ja peab olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil (tavaline e-kiri) E-kirjaga on võimalik muuta kirjalikku lepingut §78 (3) Elektrooniline vorm – peab olema välja prinditav, peab sisaldama nimesid, peab olema tehingut sõlmivate osapoolte poolt digitaalselt allkirjastatud. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole- kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Notariaalsed vormid: Notariaalne kinnitamine – notar kinnitab ainult allkirja, tehingu sisu ei kinnita Notariaalne tõestamine – täis notariaalne toiming, kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar notar selgitab poolte õigused ja kohustused jne. Tõestamine – notariaalne toiming
väljaprinditav,nimed kirjas ja peab olema ka elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid. Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Notariallne kinnitamine-allkiri.Notar kinnitab ainult allkirja mitte tehingu sisu. Notariaalne tõestamine.-kõige tugevama vormijõuga.Tegeleb kogu tehinguga notar, selgitab pooltele õigusi ja kohustusi. Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine. Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.
277. Mis on elektrooniline allkiri? Elektrooniline allkiri-Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Pin-koodid. 278. Kas kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustatavad? Kirjalik ja elektrooniline vorm on võrdsustavad.Kirjalikult taasesitatavas vormis kus allkirja pole-kohtupraktika võrdsustab nendega. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 279. Mis on tõendamine? Tõendamine-tõendi esitamine. Kohtus oma väite usutavaks tegemine 280. Mis vahe on tõestamisel ja tõendamisel? Tõestamine on see mida notar teeb, sellega mina ei tegele. Tõendamine-on see mida ma ise teen, kohtus oma väidete usutavaks tegemine. 281
Tahe on subjektiivne element, tahte väljendamine aga objektiivne. Sisemine tahe ja tahte objektiivne avaldamine peavad ideaalis kokku langema. Eeldatakse, et: a) tahe on kujunenud tegelikke asjaolusid teades; b) tahte väljendus vastab sisemisele tahtele. Sisemise tahte koostisosad (elemendid) on: 1) Teo tegemise tahe 2) Avaldamistahe 3) Tehingutahe · Tahteavalduse liigid: 1) otsene tahteavaldus (sõnas, kirjas, taasesitatavas vormis) 2) kaudne tahteavaldus (teos) 3) vaikimine (aluseks seadus, kokkulepe, praktika,- vt nt VÕS §-d 20 lg 3, 107 lg 2; 204 lg 2) 4) kohtuotsus tahteavalduse asendajana (TsÜS § 68 lg 5) Eristada võib: a) vastuvõtmist vajavaid ja b) vastuvõtmist mittevajavaid tahteavaldusi. Tahteavaldust tuleb eristada reaalse käitumise aktidest ning tehingusarnastest tegevustest. · Tahteavalduse jõustumine (kehtivaks muutumine).