Kolmas alateema A. Esimene lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 8. Üksikasjalikum teave 9. Teine lühikirjeldus alateema kohta 1. Üksikasjalikum teave 10. Üksikasjalikum teave Kokkuvõte: [Nimi] [Juhendaja nimi] [Klass] [Kuupäev] 6 PEALKIRI Esimene lõik. Kõik referaadi kehateksti lõigud on taandega ja kahekordse reavahega. Täiendavad lõigud. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Esimene viide. Teksti alustatakse lehekülje vasakpoolsest veerisest. Kasutatakse kahekordset reavahet. Kui kirje on pikem kui üks rida, jätkatakse järgmist rida automaatselt taandega. Täiendavad viited. 6 Märkeloend Ülevaade 11
lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables..
lisad. Teise tasandi alajaotused on alapeatükid ja nummerdatud lisad. Järgnevate tasandite alajaotused on alapeatükkide punktid. Peatükid ja lisad nummerdatakse lihtnumeratsiooni- ga. Madalamate tasandite alajaotused on liitnumeratsiooniga (vt 4.1). Sisukord näitab töö struktuuri. Sisukorras tuuakse alajaotuste pealkirjad alates sisse- juhatusest ja leheküljenumbrid, millelt alajaotus algab. Iga järgmise tasandi alajaotuste pealkirjad joondatakse taandega eelmise alajaotuse pealkirja suhtes. Pealkirja lõpust algab punktirida, mis lõpeb leheküljenumbriga (lühendit „lk“ ei lisata). Leheküljenumbrid on joondatud paremale. Käesoleva dokumendi sisukord on tehtud pärast töö vormistamise lõpetamist. Kõik pealkirjad (va pealkiri SISUKORD) on määratud vastava tasandi pealkirja stiiliga (vormindusvahendiriba aknas Style „Heading 1“ või „Heading 2“ jne). Sisukorra tegemiseks on valitud Insert>Reference>Index and Tables..
Uut pealkirjastatud jaotist ei tohi alustada lehekülje alläärest, kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti; lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusesse. Tekst peab olema 12- punktiline ja ühele leheküljele peab mahtuma vähemalt 30 rida. Paksemalt või kaldkirjas võib mõnd olulist terminit esile tõsta, ent sellega ei tohi liialdada. Sõrendust ei kasutata. Lõigud eraldatakse üksteisest kas esimese rea taandega 0,5 cm kauguselt või kasutatakse tühja vaherida. Viimasel juhul taandrida ei kasutata. 5. Viitamine ja kasutatud kirjandus Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereering on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab
Tsiteeritavale tekstile lisatakse teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Näide: Säljö tõdeb: „Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitus on kaotamas oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt “ (Säljö, R., 2003: 263-264). TSITEERIMINE Pikema tsitaadi puhul ei kasutata jutumärke. Kui tsitaadis on rohkem kui 50 sõna või kolm rida, on soovitav kasutada tsitaati eraldi taandega lõiguna (Leki, 1998). Sel juhul jutumärke ei panda. Nii vasakult kui ka paremalt jäetakse tsitaadile vaba ruum ja tekst joondatakse mõlema ääre järgi. TSITEERIMINE Näide: Euroopas sai mõiste „infoühiskond“ (information society) laialt tuntuks pärast seda, kui Martin Bangemann 1994. aastal esines ettekandega „Europe and the Global Information Society“ Euroopa Nõukogu istungil. Ta kirjutab:
- Teise ees võiks olla umbes kahe lõiguvahe suurune vahe. - Kolmanda astme pealkirja (ja järgmiste) ees on tavaline lõiguvahe (või mõne punkti võrra suurem). - Pealkirjale eelnev vahe tuleks pealkirja vormingus kohe ära määrata nii, et see auto- maatselt kõigil järgmistel sama astme pealkirjadel sama tuleks. Sisukord - Sisukorras näidatakse pealkirju kuni kolmanda astmeni. - Sisukorras on iga järgneva madalama astme pealkiri taandega (vt käesoleva doku- mendi sisukorda) - Ära unusta tööd lõpetades sisukorda tervikuna ja/või lehekülgi uuendada. 2.3 Teksti illustreeriv või täiendav materjal 2.3.1 Joonised ja tabelid Joonistel on reeglina allkirjad ja tabelitel pealkirjad. Joonised ja tabelid nummerdatakse, numeratsioon (tabelitel oma, muul graafilisel materjalil oma) on kogu teksti läbiv. - Mahukama töö ja rohke illustreeriva materjali puhul võib numeratsioon lähtuda ka
v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu või kui pealkirja alla mahub ainult üks rida teksti. Jaotise esimest lõiku alustatakse taandeta, kõiki teisi lõike taandega. Omaette real asuvad näited või näiteplokid on taandega. Lõigud võib eraldada ka tühja reaga. Sel juhul taanet lõigu alguses ei ole. Lõigu pikkus peaks olema vähemalt neli tekstirida. Ühe- ja kaherealised lõigud ei ole soovitatavad. Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata
Lubatud on kaks variant: a) Sissejuhatus ja kokkuvõte ilma numbrita, peatükid nummerdatud; b) Läbiv numeratsioon: 1. Sissejuhatus, ....., seega ka kokkuvõte on nummerdatud. Allikate ja kirjanduse nimestikku ei nummerdata. Kui lisasid on rohkem kui üks, tuleb need nummerdada: Lisa 1, Lisa 2 jne. Kui peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks (1.1., 1.2., 1.3. jne; võib vormistada ka ilma punktita teise numbri järel 1.1, 1.2, 1.3), tuleb neid ka sisukorras näidata, soovitavalt taandega. Kui töös on palju lühendeid, järgneb sisukorrale järgmisel lehel lühendite loetelu (selgitus), pealkirjaks Lühendid Põhitekst koosneb järgmistest osadest: Sissejuhatus töö uurimisprobleemi ja eesmärgi tutvustamine; vajadusel (olenevalt teemast) hüpoteesi püstitamine; teemavaliku põhjendus (osutamine ka aktuaalsusele), uurimismeetodite tutvustamine, ülevaade kasutatud materjalist (allikate iseloomustus mis liiki allikaid kasutate) ja kirjandusest, s
Aastaarv võib olla sulgudes või ka mitte, kuid kindlasti läbivalt ühtmoodi. Järgnevad näited on nimele ja aastale viitamise süsteemis. Vahel pannakse väljaande nimi kursiivi. Kui seda kasutada, siis läbivalt. Kursiivis on raamatu pealkiri, kuid mitte artikli, vaid väljaande (ajaleht, ajakiri, kogumik) nimetus, kus see artikkel ilmus. Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab iga allika esimene rida vasakjoondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). Nii tuleb esile kirje esimene sõna autori nimi. 19 Raamatu kirje (13 autorit) Autor(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Raamatu kirje (neli või enam autorit, autorita) Pealkiri: alapealkiri. (Ilmumisaasta). Koostaja/toimetaja initsiaal ja nimi
Joondus (Alignment) Vasakule (Left) Paremale (Right) Keskele (Centered) Rööpselt (Justified) Taane (Indentation) Vasak (Left) - taane vasakult Parem (Right) -taane paremalt Peegeltaanded (seespoolt/väljapoolt) Vahed (Spacing) lõigu vahed: Enne (Before) - täiendav vahe lõigu ees Pärast (After) -täiendav vahe lõigu järel Muud (Special) lõigu esimene rida: pole (none) - taandeta Esireataane (First line) - taandega Lõigutaane (Hanging) -eendega (lõigu read pea- le esimese) Mõõt (By) taande või eende pikkus Reasamm (Line spacing) reavahe: Ühekordne (Single) 1,5 rida (1,5 Lines) Kahekordne (Double) Vähemalt (At least) Täpselt (Exactly) Mitmekordne (Multiple). Nt 0,1 või 5 rida jne. Tabelduskohad (Tabs) tabelduskohtade määramise (seadmise) dialoogaken Rea- ja leheküljepiirid (Line and Page Breaks) vahekaart Lehekülgjaotus (Pagination)
16 pt. Teise tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja suurusega 14 pt. Kolmanda tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja suurusega 12 pt. · Pealkirjades ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata. · Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, igat lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,25 cm. 11 14.11.2011 Viitamine · Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös esitada täpse viitega. · Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud seisukohtade ja põhitõdede esitamine. · Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed
Vastuse saamiseks märkige ruut välja Tellimuse kuupäev juures, et lisada see aruandele. Väli Tellimuse kuupäev lisatakse automaatselt vasakule reasildi suunale. Seda seepärast, et väli ei sisalda arve (kuupäevad võivad arvudena paista, kuid need on vormindatud kui kuupäevad, mitte kui arvud). Kuna väli Tellimuse kuupäev on teine aruandele lisatav arvudeta väli, pesastatakse see välja Müügiagent taandega paremale. Nüüd on aruandes kuvatud iga müügiagendi müügitehingud kuupäevade kaupa, kuid seda on palju korraga haaramiseks. Andmed saab hõlpsalt ülevaatlikumasse vaatesse, kui rühmitate igapäevased andmed kuude, kvartalite või aastate kaupa. Kuupäevade rühmitamiseks klõpsake aruandes kuupäeva. Seejärel klõpsake menüü Suvandid jaotise Rühmita nuppu Rühmita väli.
annaabi.ee 
