23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik maksis kahju kinni; e) kes ei olnud nõus tootmise vähendamisega, siis riik ostis ülejäägid ära ja müüs odavamalt elanikele edasi; f) R lubab a/ü õigusi laiendada (leevendas poliitilist seisu); g) töötati välja sotsiaalhooldusteenuste süsteem e maksti toetusi, töötuabiraha (esmakordselt maailmas), pensione; h) töölaagrid 18-25-a; i) kontroll monopolide üle e anti kvoodid, üle mille ei tohi teatud valdkond toota/teha; j) ,,kuiva seaduse" e alkovastase seaduse tühistamine (lisatulu riigile). 3. Fasismi tekkimine Itaalias: põhjused (maj raskused ja tööpuudus tekitasid rahulolematust, mida kasutasid ära kommunistid, kes korraldasid streike ja väljaastumisi, nende vastu astusid välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, juht Benito Mussolini)
Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933) Oli erinevaid tüüpi laagreid nt töölaagrid, surmalaagrid Paljud surid kurnatusse või hukkusid juba enne laagrisse jõudmist Laagrites kasutati neid orjatööl Kuulsaim laagritest on Auschwitz Vangide peal tehti ka meditsiinilisi katseid Kõige kuulsam eksperimenteerija oli Dr Josef Mengele Holokaust Eestis Enne 1940. aastat oli Eestis 4500 juuti 1940 likvideeris NL kõik juudi seltsid Eestis 1941 juuni küüditati umbes 10% juutidest 1941 juuli kuni 10. september omaalgatuslik juudivastane tegevus, repressioonid ja hukkamised
Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (e. rakendasid protektsionismi KRIIS USA-s Töötud elasid telkides, kuna neil polnud raha, et mujal elada. Turu abil suudab majandus paraneda. Riik ei sekkunud. Roosevelt hakkas ellu viima uut kurssi ehk New Deali, et väljuda kriisist. Hakati panku korrastama, algul pandi kõik pangad kinni. Loodu riiklik hädaabi organiseerimise korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1 dollar päevas. 1933 kaotati keeluseadus. Hakati abirahasid töötutele ja pensionäridele andma. Suurbritanniat ja Prantsusmaad majanduskriis nii teravalt ei tabanud. Samas langes ka nendes riikides tootmise tase; suurenes tööpuudus; palju ettevõtteid ja panku läksid pankrotti jne. Tagajärjed: Uued riigid muutuvad autoritaarseteks, valimisõigus muutub üldiseks, demokraatia on
tõsta põllumajandussaaduste hindu. Selle eest maksti farmeritele riigi poolt toetust. Peagi hakkasid põllumajandussaaduste hinnad tõusma. · Programm tööpuuduse vähendamiseks (Civilian Conservation Corps ehk CCC). Sellega püüti kergendada 18 25-aastaste noorte meeste olukorda. Asutati poolmilitaarsed töölaagrid. Nad istutasid puid, et takistada mullaerosiooni, puhastasid jõgesid. Abitöid anti ka Tsiviiltööde Administratsiooni kaudu (Civil Works Administration ehk CWA) 1933 1934. · Seadused sotsiaalhoolekande vallas sotsiaalkindlustuse seadus, mis nägi ette abiraha maksmise töötutele, vanaduspensioni maksmise kehtestati töötasu miinimum
Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA
Eelarve vib olla defitsiitne, tekib inflatsioon, aga majanduse saab liikuma. 1932.aasta presidendivalimistel vabariiklased kaotasid, presidendiks sai F.D.Roosevelt, kes hakkas täide viima uut kurssi ehk New Deali - 100 päeva jooksul veti vastu 70 seadust. Kehtestati kontroll pankade üle: algul kik pandi kinni, president keelas pankade avamise ilma eelneva kontrollita. Pllumajanduses soodustati toodangu vähenemist, kahjud korvas riik. Loodi Ressursside Säilitamise Korporatsioon: sisuliselt töölaagrid, kus toit oli tasuta, anti 1$ päevas. Seal oli 18-25 aastased. 1933.aasta 21.jaanuaril kaotati keeluseadus. Arendati välja sotsiaalhoolekandesüsteem: abirahad töötutele ja pensionäridele. Isolatsioonipoliitika Isolatsionismi ehk Euroopa konfliktidesse mittesekkumise poliitikat harrastati Ameerika Ühend-riikides juba 19.sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA
Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Mosvka, Leningrad ja NSVL tööstuslik süda Donetsi söebassein. Armeegrupp NORD Leningradi blokaad Armeegrupp MITTE 60 km kaugusel Moskvast (ei vallutatud). Dets 1941 välkssõja lõpp. Armeegrupp SÜD vallutas Kiievi. koonduslaagrid kinnipeetud isikute ajutine kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute isoleerimine ja/või hävitamine. Koonduslaagrid jagunesid NSVL ja Saksa Kolmandas Riigis kaheks: töölaagrid ja hävituslaagrid. Auschwitz ja Treblinka koonduslaagrid. holokaust juudid vastupanuliikumine IIMS ajal Saksa, Itaalia, Jaapani ja NSVL vastane liikumine. Võitlusvormideks oli ideoloogiavastane propaganda. Sealhulgas illegaalse kirjanduse väljaandmine, streigid, sabotaazid, ülestõusud. Esimesed vastupanuliikumised tekkisid Saksamaa ja NSVL okupeeritud Poolas (1939). Vastupanuliikumine aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste
Inglise majandusteadlase John M. Keynesi teooria järgi võis selle nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni. Uue kursi põhupunktid: · Korraldus kõik pangad sulgeda · Uusi panku avati ainult riigikontrolli all · Dollari kurssi langetati 40% · Reguleeriti tööstustoodangut · Farmerid kutsuti vähendama tootmist. Premeeriti selle eest, kui kasvatasid vähem kulda (?) · Töötutest noortest moodustati töölaagrid. Ülevaatajateks sõjaveteranid. Maksti miinimumpalka · Kaotati kuivseadus alkoholimüük riigimonopoliks · Laiendati ametiühingu õigusi · Töötati välja sotsiaalhoolekande süsteem Välispol: aeti üldiselt isolatsioonipoliitikat, kuid mõnigaid asju siiski toimus. Näiteks Wilsoni Rahvasteliidu idee, Dawesi plaan, Briand-Kellogi pakt. Nõukogude Liidu mitte tunnustamise poliitika. 1933 diplomaatilised suhted
- põllumajanduses farmeritele subsiidiumid toodangu vähendamise eest AAA (vt, Fj. lk.126) - riiklike hädaabitööde korraldamine - et vähendada töötust teede, sildade, tammide jm. ehitamine. - nn ausa konkurentsi koodeks - korrastati ettevõtjate-vahelist konkurentsi; reguleeriti töövõtjate- ja tööandjate vahelisi suhteid, ametühinguid said seadusliku aluse oma liikmete töötingimuste eest kauplemiseks. - CCC (Civilian Conservation Corps), noortele meestele 6-kuused töölaagrid maal väikese palga eest (30$ kuus, millest 25$ tuli saata koju perekonnale), toit, riietus ja peavari. Aastaks 1940 olid ealt läbi käinud 2,5 miljonit meest. - sotsiaaltagatiste suurendamine - vanaduspension, töötu abiraha III 3. Kuidas demokraatlikud riigid kriisiga toime tulid? - Skandinaaviamaad, eriti Rootsi ja Taani, kasutasid rasketest aegadest üle saamiseks konsensuspoliitikat - Nii Inglismaal kui Prantsusmaal raha devalveeriti ja loobuti kullastandardist
Kommunistide mittesallimise kahtlustamiseks piisas kellegi salakaebusest. Küüditati terve perekond. Paljud küüditatuist hukkusid paarinädalasel Põhja- Venemaale või Siberisse pagendusse viival teekonnal. Vaguneis valitsev ruumipuudus, minimaalne toitlustus ja halvad sanitaarolud viisid rühmade nõrgemad liikmed hauda. Perekonnad lahutati. Mehed saadeti ühes suunas, naised ja lapsed teises. Mehi koheldi vahialustena, kelle teekonna sihtpunktiks olid töölaagrid, kus paljud hukkusid. Naised ja lapsed seevastu olid üldjuhul vaid väljasaadetud. Viimastelt said sugulased vahel ka teateid, kuid seda alles pärast sõda. Esimene küüditamine toimus 14. juunil 1941. aastal vahetult enne seda, kui Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. Küüditatud saadeti Siberisse loomavagunites. Need vagunid olid inimesi täis tuubitud. Olid palavad ilmad ja inimestel ei olnud neis vagunites midagi juua. Enamus väikesi lapsi surid teel Siberisse. Siberisse kohale
põllumajandusega võeti kõik vili väest ära d) repressioonid ja GULAG. Repressioonid- mahalaskmine Repressioon ehk represseerimine on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus. Poliitiline repressioon on üksikisiku või isikute grupi tagakiusamine poliitilistel põhjustel, iseäranis eesmärgiga piirata või hoida ära nende võimalust osaleda ühiskonnapoliitilises elus. GULAG töölaagrid, kus oldi kui vangis. 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.); 9/11 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al-Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. Septembril. Al-Q`idah on rahvusvaheline sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Al-Qaida võrgustiku poolt 2001. aastal 11
Pankjavitsa (Petserimaal), Petseri (Kagu-Eesti), Ülenurme (Tartu maakond), Kudupe (Kirde-Lätis), Goldfields (Kohtla õlitööstus). Laagrite suurus ja tegutsemisperiood olid väga erinevad, jäädes vahemikku mõnekümnest kuni mitme tuhande kinnipeetavani ning tegutsedes mõnest nädalast kuni aastani. Vaivara laagri kõrval olid olulisemad Kiviõli, Ereda ja Kooga laagrid. Vangid rakendati enamasti tööle põlevkivitööstuses. Erandi moodustasid Klooga ning mõned väiksemad töölaagrid, kus tehti muid töid. Vaivara laagrisse toodi juudid põhiliselt Leedu getodest, kuid väiksemal arvul ka mujalt. 1943/44. aasta vahetuseks ületas kinnipeetavate arv 9000 ning hakkas seejärel suure suremuse tõttu langema. Arvestades hiljem lisandunud vange, toodi Vaivara koonduslaagrisse kokku ligikaudu 10 000 juuti. Kinnipeetavate peamiseks surmapõhjuseks olid 1943/44. aasta talvel puhkenud epideemia, alatoitlus ning rasked töötingimused. 1944. aasta juuni lõpuks
annaabi.ee 
