Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju, haruldaste liikide kollektsioneerimine, dekoratiivtaimede kaubandus. Eestis ohustatud taime- ja loomaliigid I kategooria liigid on vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisuselupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti loodusesohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Näiteks: põhja- raunjalg (sõnajalgtaim), kollane käoking (katteseemnetaim), roheline hiidkupar (lehtsammaltaim), lilla põdramokk (seen), harilik tundrasamblik (samblik), ebapärlikarp (selgrootud loomad), merikotkas (selgroogne loom) I kategooria liigid Ebapärlikarp Kollane Käoking II kategooria liigid II kategooria liigid on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Kokku on selliseid liike 262
Osjadel: - on lehed taandarenenud. - Maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. - Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel: - on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad. Sõnajalgtaimede paljunemine: Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Millised sõnajalgtaimed kasvavad Eestis? Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Levinumad osjad on põldosi ja metsosi. Levinumad kollad on kattekold ja karukold.
võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse. [1] Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused.
1)DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel 2)Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. B i o g e o g r a a f i l i s e d t õ e n d i d- K u l t u u r t a i m e d e j a k o d u l o o m a d e a r e t u s e a n d m e d 1)tõestab analoogiat 2)tõestab liikide muutumisvõimet. TAIMERIIGI arenemine-vetikad- >sõnajalgtaim,sammaltaim->paljasseemnetaimed->katteseemnetaimed. LOOMARIIGI ARENEMINE-käsn->ainuõõsne->ussid->limused->lülijalgsed>selgroogsed ehk keelikloomad(kala->kahepaikne->roomajad->imetajad, linnud. EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate
roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades Mükoriisa · seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim; · kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel
väike, enamasti on vesi sügavalt läbipaistev, neutraalse või nõrgalt aluselise reaktsiooniga. Leidub Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino jt.). 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks Iseloomulikud taimeliigid on järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. vesilobeelia (õistaim, lobeelialised) järv-lahnarohi (sõnajalgtaim) Semidüstroofsed (poolhuumustoitelised) järved Mineraalainetevaesed keskmise huumusainete sisaldusega järved, liivaste või osalt rabastunud kallastega. Kurtna Valgejärv, Tänavjärv. 5,8% Eesti järvedest. Lisaks oligotroofse kasvukohatüübi taimedele leidub männas-vesikuuske. männas-vesikuusk Düstroofne (huumustoiteline) veekogu on punakaspruuni kuni pruunikaspunase happelise veega, väga huumusaineterikkad,
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud. Haploidne (ühekordne) kromosoomistik - igat kromosoomi rakus on vaid üks komplekt. Neil puuduvad
(Rünk 1999) 2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed. Kui eosed satuvad maapinnal sobivalt niiskesse keskkonda, siis areneb väike südamekujuline eelleht, mis jääb looduses märkamatuks. Samal eellehel moodustuvad nii munarakud kui ka seemnerakud. Seemnerakud pääsevad munarakuni ainult vees ujudes, kuid selleks piisab vaid ühest vihma- või kastetilgast. Viljastunud munarakust areneb embrüo, sellest aga sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Lisaks eostega paljundamisele saab sõnajalgu paljundada ka vegetatiivselt. Selleks kasutatakse risoomi jagamist, s.t risoomi haru või lõigu eraldamist emataimest. Eraldataval risoomiosal peavad olema juured, sest hiljem ei pruugi need enam kasvada. Parim jagamise aeg on kevadel ümberistutamise ajal. Üksikud sõnajalad on paljundatavad lehe- või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007) 7 3
Nende maapealsed võsud on hästi eristunud sõlmekohtade ja sõlmevahedega. Eoslad on varretippudes eospeadena. Sõnajalgadel on sageli suured lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades – nii kuivadel kui soistel aladel. Sõnajalgtaimede hõimkonda kuuluvad osjad, kollad ja sõnajalad - kokku ligikaudu 10 000 taimeliiki. Eestis kasvab neist vaid umbes 50 liiki. Kõige enam kasvas sõnajalgtaimi kivisöeajastul
Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed. SÕNAJALGTAIME_ARENGUTSÜKKEL: haploidne eos areneb haploidne eelleht (mõned millimeetrid). Eellehel on suguorganid anteriid (haploidne) ja arhegoon (haploidne) tekiva sugurakud: spermid ja munarakud. Tegemist mitoosiga sest haploidsest tekivad haploidsed sugurakud ühinaved tekib sügoot. Sügoodist areneb sõnajalgtaim ja sellel saab eristada järgmisi osasid: juured, risoom ja lehed. Sõnajalgtaimedel lehe alaosas on eoslad (diploidsed). Eoste eellakud diploidsed spoorne meioos (et ots-otaga kokku saada, tagab ka päriliku muutlikkuse). Eostega paljunevad lisaks veel ka osjad ja kollad. Eostaimedel vaheldub elutsükklis sporofüüdi ja gametofüüdi staadium. Gametofüüdi staadium on haploidne. Sammaltaimdel gametofüüdi staaium: eelniit, sammaltaimed koos sugurakkudega. Sõajalgtaimel gametofüüdi
isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad sugurakud munarakk(n) ja spermid (n) -> sügoot (2n) -> sõnajalgtaim (2n) -> lehe alaosadel eoslad (2n) -> eostega eelrakud (2n) -> kaks jagunemist (spoorne meioos) -> eos ->... Sõnajalgtaime vegetatiivsed organid: lehed, vars, juured. Eostaimedel vaheldub elutsüklis kaks staadiumi: sporofüüt ja gametofüüt 1) Sporofüüt iseloomustab diploidsus, eoslate olemasolu, 2) Gametofüüt iseloomustab haploidsus, haploidsete sugurakkude olemasolu. Eostega paljunemise bioloogiline eripära
katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks. Kõrgemad taimed kui monofüleetiline evolutsiooniharu-1 ühine esivanem ja sellel pole ühtegi järeltulijat. 27. Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Gametofüüt(eelleht) Sporofüüt(täiskasvanud sõnajalgtaim) Juhtkude nõrk Ksüleem ja floeem Juured - olemas Juurekarvad risoidid olemas Kuivakindlus Passiivne Aktiivne Lehed Pole/väikesed lihtsad Varieeruvad õhulõhed Pole/lihtsad sulgrakkudega
asuvad lehe alumisel küljel või eraldi eoste kandelehtedel Sõnajalgtaimed ei õitse kunagi ega moodusta seemneid, vaid paljunevad ja levivad eoste abil. Eoseid moodustav taim koosneb varrest, lehtedest ja juurtest. Eosest areneb pisike eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Sõnajalgtaimi võib kohata kogu maailmas, eriti aga niisketes troopilistes piirkondades. Eestis kasvavad nad peamiselt niisketes metsades, kuid neid esineb ka müüri- või kivipragudes. Ka kollad on metsataimed. Osjad on levinud erinevates kasvukohtades nii kuivadel kui soistel aladel. Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on moodustunud pruun- ja kivisüsi
a)emastel arhegoon(n) b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud b) isastel spermid -> sügoot (viljastatud munarakk)(2n) -> kupar(sammaltaime üks osa)(2n) -> eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel : Pärmseened - üherakulised seened, mis tavaliselt paljunevad vegetatiivselt(pungumine), aga teatud juhtudel moodustuvad eosed(ühte pärmseene rakku moodustub 4 eost =
Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n). Sõnajalgtaime arengutsükkel. Eos (n) eelleht (n) _ suguorganid (arhegoon (n) ja anteriid (n) (sperm ja munarakk)) sügoot (2n) sõnajalgtaim (2n). Sõnajalgtaimede organid: juured, risoom, lehed (need, mida peetakse varreks on leherootsud, nagu rabarberilgi). Lehe alaküljel on eospesad (2n)- spoorne meioos eosed (n). Sammal ja sõnajalgtaimedel toimub elutsüklites sporofüüdi ja gametofüüdi staadiumi vahetumine (sporofüüt (2n), gametofüüt (n)). Eostega paljunemise bioloogiline eripära. Enamikel juhtudel, mida koolibioloogias õpetatakse.
annaabi.ee 
