lõhnadest, kehaaistingutest. · Pidevus, sidusus tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: · Prioriteetide, toimingute järjestamine · Mineviku ja oleviku intergratsioon · Käesoleva hetke märgistamine · ... jne · Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? Aju ja teadvus sõlmimisprobleem (binding problem) Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. Uuritavad teadvuse seisundid: · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Hüpnagoogsed seisundid · Unisus · Virgus · Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1
teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses? Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva "tõmmise" (representation), mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse. NÄIDE?? 6. Too näiteid erinevate teadvusseisundite kohta? · Uni · Virgsus · Ülivirgsus · Kooma · Hüpnoos · Alkoholijoove · Narkojoove · Psühhoos
Millise matemaatilise ÕO3 funktsiooni kujuline on tajuelamuse ja füüsikalise stimulatsiooni vaheline seos Weberi-Fechneri seadusest lähtuvalt? Selgitage seda seost ühe näitega. Mis on visuaalne Tajuhäire, mille puhul inimene näeb ÕO4 agnoosia? esemeid, kuid ei saa aru, mis need on. L4 Kirjeldage tervikuks Sõlmimisprobleem. Erinevad L4 sidumise ideed meelelunditega saadud detailid pannakse tajuteooriatest. ajus nö. suureks pildiks kokku. (Tomat – punane, ümar jne) Ei teata kuidas see täpselt toimub. Hüpotees: Erinevad piirkonnad saadavad signaali välja sünkroonselt ja kõrvalprodukt on see, et saame tervikust
lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide, toimingute järjestamine Mineviku ja oleviku intergratsioon Käesoleva hetke märgistamine ... jne Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? 27. Aju ja teadvus. Sõlmimisprobleem. Töökeskkonna hüpotees. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995) Teadvuse uurimise raske probleem: siiani peetakse võimatuks uurida, mis teadvus on. 28. Uuritavad teadvuse seisundid ja metoodikad. Kooma Sügav uni Pinnaline uni Paradoksaalne uni Hüpnagoogsed seisundid Unisus
Illusioonid: Heleduse illusioon (kui üks objekt tundub tumedam kui teine, kuid nad on ühe värvilised) Koletise illusioon (kaks koletist on sama suurusega, kuid tundub, et üks on suurem) Kaks lauaplaati (üks laud tundub pikkem, teine kitsam, kuid nad on sarnased) 16. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt- alla töötlus. Tervikuks-sidumine – kokkusidumise probleem – sõlmimisprobleem – probleem, millega aju seisab silmitsi, kui on tarvis stiimuli elemendid uuesti tervikuks kokku panna, pidades silmas asjaolu, et need elemendid analüüsitakse esmalt eri närvirakkude süsteemides. Alt-üles töötlus – joontunnuste tuvastajatelt keerukamate tunnuste tuvastajateni jne rea üha suuremate üksuste kaudu. (Stiimuliks on oleva sõna esimese tähe täiendav talumuslik analüüs)
talle, unikaalne Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luueakse ajus üle 30 erineva tõmmise mis kõik pisut erineval viisil kaardistavad nägemisvälja ning need saadetakse erinevatesse ajuosadesse 6. Näited erinevate teadvusseisundite kohta · Kooma · Sügav uni · Pinnaline uni · Paradoksaalne uni · Unisus · Virgus · Ülivirgus · Hüpnagoogsed seisundid 7
Tajuelamuse tekkeprotsess: 5 22. Tooge näiteid tajuvigadest. Kirjeldage ühe vabalt valitud illusiooni tekkemehhanismi. Valestikuulmine, väljendiväärtõlgendus, tajuviga 23. Kirjeldage tajuprotsesside põhilisi teooriaid: tervikuks-sidumine, alt-üles töötlus, ülevalt-alla töötlus! Tervikuks sidumine sõlmimisprobleem Meel: Nägemine (kriipsud, kaared, värvid ...) Meel: Kuulmine (helid, sõnad, "Hei, see on ju tomat!"...)Meel: Maitsemeel (mõru, hapu, magus...) AJU: Mälu, tähelepanu, hoiakud ja eelistused (õpitud), teadmised, sõnavara... Taju lõpp-produkt: tajukujund -"Tomat!" 1)"alt-üles" töötlus (bottom-up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit. joonte kalded, nurgad, pikkused tähekujus jne), mis omakorda aktiveerivad kõrgema taseme ühikuid (tuntud geom
• Teadvus ei ole alati samasugune – teadvuse määr sõltub inimese seisundist eluea jooksul (lapsed vs täiskasvanud, dementsed eakad vs terved eakad) ja ka ööpäeva jooksul (magamine vs ärkvelolek). • Teadvus ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi – nt südamelöögid, teadvusetu inimese selgroo refleksid (masinad, kes reageerivad sensoorsele infole ja liiguvad vastavalt ei oma teadvust jne). Teadvus on midagi enamat. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? • Sõlmimisprobleem (binding problem) – kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks? 1) Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria: tähelepanu on mehhanismiks, mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja alles seejärel jõuab objekt teadvusesse. 2) Von der Malsburg, Singer, Engel ja Cricki neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism: tunnuseid
- Kitsam mõiste kui psüühik. - Kogum erinevatest protsessidest – nägemine, rääkimine, mõtlemine, emotsioon jne - Ei ole alati samasugune – sõltub inimese seisundist eluea ja ka ööpäeva jooksul - Ei ole ainult sensoorsele stimulatsioonile vastamine või võime tekitada liigutusi nt südamelöögid. Eelduseks olevad protsessid: ärkvelolek, tajaumine, tähelepanu, töömälu. Mis on sõlmimisprobleem ja kuidas on seda püütud lahendada? Kuidas erinevad tunnused (värvus, suurus, liikumine, heli jne) kombineeritakse teadvustatud terviklikuks tajukujundiks. - Treismani tähelepanulise integratsiooni teooria – tähelepanu on mehhanism mis integreerib erinevad üksiktunnused tervikobjektiks ja siis jõuab objekt teadvusesse - Neurobioloogiline sünkroniseeritusse mehhanism – tunnuseid representeerivad ajukoores erineval määral tundlikud neuronid
Teadvuselamuses on maailmapilt inimkogemuse põhjal ühtne, kuid tegelikult ajus ruumiliselt lahus. Nii nagu ajas pidevuse korral ei teadvustata neuronite mitteaktiivsuse perioode, ei teadvustata maailmapildi ruumilist lahusust ajus. See tähendab seda, et erinevate ajupiirkondade füüsilist kaugust ei teadvustata ja seetõttu toimub kokku sulandumine ühtseks tervikuks, mis on tegelikult näiline ehk illusioon. See tähendab tegelikult ka seda, et kuulus informatsiooni sõlmimisprobleem lahendatakse ära teadvuse ajas pidevuse probleemi kasutades, sest tundub, et need kaks on omavahel tihedalt seotud. Kui lahendatakse ära kuulus sõlmimisprobleem, peab samaaegselt lahenduse saama ka ajas pidevuse probleem ning vastupidi. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset ) infot töötlevad ainult teatud neuronid, kuid näiteks akustilisi informatsioone töötlevad aga teised aju neuronid
Teadvuselamuses on maailmapilt inimkogemuse põhjal ühtne, kuid tegelikult ajus ruumiliselt lahus. Nii nagu ajas pidevuse korral ei teadvustata neuronite mitteaktiivsuse perioode, ei teadvustata maailmapildi ruumilist lahusust ajus. See tähendab seda, et erinevate ajupiirkondade füüsilist kaugust ei teadvustata ja seetõttu toimub kokku sulandumine ühtseks tervikuks, mis on tegelikult näiline ehk illusioon. See tähendab tegelikult ka seda, et kuulus informatsiooni sõlmimisprobleem lahendatakse ära teadvuse ajas pidevuse probleemi kasutades, sest tundub, et need kaks on omavahel tihedalt seotud. Kui lahendatakse ära kuulus sõlmimisprobleem, peab samaaegselt lahenduse saama ka ajas pidevuse probleem ning vastupidi. Vastavalt füüsikaseadustele omavad kõik kehad ruumimõõtmeid – pikkust, laiust ja kõrgust. Täpselt sama kehtib ka teadvuselamuses eksisteerivate ( tajutavate ) kehade ehk objektide mõõtmetega
kuju jäävad samasugusteks ehk ,,impulsside informatsioon", mida neuron X ja neuron Y saadavad neuronile J, ei muutu ), siis inimese teadvussisus ilmnebki suur roheline pall. Pall ei ole enam siis punast värvi. Neuronid, mis esitavad erinevaid objekti omadusi, asuvad erinevates ajupiirkondades. Kuid teadvuslik taju on terviklik ühtne. Seega, kuidas need erinevad ajupiirkonnad kokku pannakse? Selles seisnebki sõlmimisprobleem. Üheks selle lahenduseks on välja pakutud neuronite vahelist sünkronisatsiooni. Näiteks oletame seda, et meil on kaks neuronigruppi x ja y ning need saadavad mingisuguse sisendi impulsi neuronigrupile z. Seega x ja y võistlevad omavahel, et mis grupp 5 domineerib z gruppi. Kui aga neuronigrupid x ja y ei ole omavahel sünkroonsed, siis grupp z sünkroniseerub grupi x või grupi y-ga, kuid mitte mõlemaga samaaegselt
annaabi.ee 
