Friedrich II Hohenstaufen (26. detsember 1194 13. detsember 1250) oli Saksa-Rooma riigi valitseja 12121250, alates 1220. aastast keiser. Ta oli ka Sitsiilia ja Napoli kuningriigi kuningas (alates 1197. aastast kuni surmani 1250. aastal), Svaabimaa hertsogiriigi hertsog ning lühikest aega ka Jeruusalemma valitseja (1225- 1228). Friedrich II oli keiser Heinrich VI ja Sitsiilia kuninganna Constantia poeg. Pärast isa surma krooniti ta 17. mail 1197 2-aastaselt Sitsiilia kuningaks. Pärast oma ema surma oli ta riigi nominaalne ainuvalitseja. Et pärast Heinrich VI surma olid keisririigis puhkenud vastuolud ja Sitsiiliaski oli olukord ebakindel, siis pidid
11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon 58)Kastiilia 59)Galicia 60)Portugal 61)Navarra 62)Provence 63)Toulouse krahvkond 64)Arelaat 65)Lanquedoc 66)Akvitaania 67)Neustria 68)Burgundia hertsogkond 69) Burgundia krahvkond
Reformatsiooni edasiviimise võimalused: - Loengud Wittenbergi ülikoolis - Lutheri võimalus pidada Wittenbergi linnakoguduse vaimulikuna usupuhastusele üleskutsuvaid teenistusi - Isiklikud kontaktid ja trükised Lutheri Uue Testamendi tõlke ja tema kahe katekismuse abil muutus usupuhastus rahvaliikumiseks 1524 1525 Talupoegade sõda talupojad nõudsid vabastamist pärisorjusest ja rõhuvatest maksudest, toetudes oma ,,evangeeliumile" (Svaabimaa talupoegade 12 artiklit) ning Lutheri kirjutisele ,,Kristlase vabadusest" Pildirüüste korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid altareid, pühapilte jne 1530 Augsburgi usutunnistus - 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi.
koju tagasi. Zara elanikud viitasid sellele, et nemadki on katoliiklased, riputades ristilippe akendest välja ja linnamüürist alla, kuid ometi vallutati linn lühikese piiramise järel. Selle eest ekskommunitseeris Innocentius III kohe nii veneetslased kui ka ristisõdijad. Talve 12021203 veetsid ristisõdijad Kérkyral ja valmistusid Egiptusesse sõitma. Enne laevastiku väljumist Veneetsiast oli Bonifazio läinud oma nõo Svaabimaa Philippi juurde. Pole kindel, miks ta seda tegi: võibolla taipas ta veneetslaste plaane ja tahtis vältida ekskommunitseerimist, võib ka olla, et ta tahtis kokku saada Philippi kälimehe Aleksios Angelosega, 1195 kukutatud Bütsantsi keisri Iisak II pojaga. Pärast isa troonilttõukamist oli Aleksios põgenenud Philippi juurde, kuid pole teada, kas Bonifazio oli teadlik tema viibimisest Philippi õukonnas. Igatahes tegi Aleksios ettepaneku, et
Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata
Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas
Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. Hohenstaufeni keisrite ajal (11381254) suurendasid saksa vürstid veelgi oma mõjujõudu ida ja lõuna suunas
Urbanus suri 29. juulil 1099 mõni päev pärast Jeruusalemma vallutamist kristlaste poolt ega saanudki teada, et tema suur unistus on täitunud. 2)Inglise kuningas Richard Lõvisüda üks kuulsamaid keskaegseid sõjamehi. Ei suutnud Jeruusalemma tagasi võttta. oli Inglismaa kuningas 11891199. 3)Friedrich Barbarossa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Ta oli ka Svaabimaa hertsog Friedrich III nime all 11471152 (tegelikult jäi selle valitsejaks kuni surmani). Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks SaksaRooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse. Ta hukkus teel Kolmandasse ristisõtta, kui läks ujuma kiirevoolulisse Salephi jõkke VäikeAasias. 4)sultan Salah adDin vallutas Jeruusalemma, lõi kristlasi Hattani lahingus 7.Parlament Inglismaal,generaalstaadid Prantsusmaal
Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Ametlik riigi nimi oli siiski Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik ("Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicæ"). Keiser Otto I juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa ning Saksa kuningas krooniti 962 Püha Rooma Riigi keisriks. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 10 keisrivõimu nõrgestas nn investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni.
sõjakäiku Rooma end 962. aastal Rooma keisriks kroonida, kuid juba pärast Otto I surma hakkas keisri võim vähenema, seda eriti tema vastuolude tõttu Rooma paavstidega, kes keskajal Euroopas valitsev Rooma - Katoluki kirik peana tahtis lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu kõikide keskaegsete riikide valitsejate üle. Saksi dünastiasse kuulunud keiser OttoI juhtimisel ühendati Lotring, Saksimaa, Frangimaa, Svaabimaa, Tüüring ning Baierimaa. Järgmise dünastia valitsemisajal 11. sajandil liideti Saksa aladega ka Põhja-Itaalia ja Burgundia, ehkki keisrivõimu nõrgestas nn Investituuritüli konflikt keisri ja paavsti vahel maavalduste küsimuses. Saksa keisrid olid isegi kirikust välja arvatud kuni 1122. aasta Wormsi rahuni. 13. sajandi keskel, kui Hohenstaufenite dünastia hääbus, tekkis mõneks ajaks 25 aastaks interregnum ehk valitsejata aeg
Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal.
Prantsusmaa võitis, Bourbonid said võimule Louis Ivpoeg sai troonile Philippe II nime all. Hispaania Bourbonid ei tohtinud samal ajal olla Prantsuse troonile. Austria keisririik Austria oli osa Habsburgide valdustest. Austriaga oli liidetud Ungari ja Tsehhi kuningriik, mis olid Austriaga liitunud vabatahtlikult. See oli neile parem variant kui sattuda Türklaste võimu alla. Austria keisririigi koosseisu kuulusid veel Tirool ja Edela-Saksamaa piirkond(Svaabimaa). Austria piir oli seoses Türklaste pidevate rünnakutega liikuv. See võitlus jõudis haripunkti Viini piiramisega 1683. Aastal. Pealinna päästis sel korral 70 000-meheline abivägi, mis sündis Türklased lahkuma. Järgnevatel aastakümnetel käis sõda edasi. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu, millega läksid Habsburgide koosseisu Ungari ja Transilvaania. Hiljem tuli Türklastel loovutada veel Serbia, Bosnia kuid sõda toimus Balkanil edasi. Austria
päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu. Nelja aasta pärast valiti Rudolf Heinrich IV vastukuningaks. Paavst kinnitas, et saab aidata seda, keda soosib õigus, kuid otsustas siis, et õiglus soosib Rudolfit. 1080 a märtsis tunnistas ta Rudolfit Saksa kuningana ja andis tema poolehoidjate kõik patud andeks.) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda". Idee, et kristlased on üks rahvas või hõim või
vaimulik võim. Welfid ja Staufenid Heinrich V surmaga algas võitlus trooni pärast. Tugevaimateks (Hohen)staufenite soost Svaabi ja Franki hertsogid, Welfide soost Baieri hertsogid. Peale jäävad Hohenstaufenid. Welfid Baierist pärinev Saksa vürstisuguvõsa. Võitlesid Hohenstaufenitega Saksamaal ülemvõimu saavutamise pärast. Saksa-Rooma keisritest valitses Welfidest Otto IV, pärast tema surma kaotasid suure osa oma valdustest. Staufenid (11-13. sajand) Svaabimaa hertsogid, Saksa-Rooma riigi keisrid ja Saksa kuningad, Sitsiilia kuningad. Saksa-Rooma valitseina püüdsid allutada Itaaliat, võitlesid seal gibelliinidele toetudes paavstiga. Pidid Saksamaal tegema mööndusi kohalikele vürstidele, see soodustas feodaalse killustumuse suurenemist. Tähtsaimad Hohenstaufenid olid Friedrich I Barbarossa ja Friedrich II. Friedrich I Barbarossa Üritas vahelduva eduga kindlustada keisrivõimu Itaalias ja Saksamaal. Paavstiga
vastandumist langobardide enda õigusele. Põhjendus tuletati Saalomoni sõnadest, et kuninga tahe on jumala tahe. Anglosaksi õigus Kuningas Alfred Suure seaduste (900 a.) sissejuhatus algas Dekaloogiga, samuti teiste VT normidega. Alfred kasutas oma seadustes ka Uuest Testamendi norme. Saksa õigus Talurahvasõja "12 artiklit" 10 käsku olid aluseks talupoegade nõudmiste kataloogile, nn."12 artiklile." Ülem-Svaabimaa talupojad väitsid, et seadustes ei tohi olla karistusi, mida pole Moosese seadustes, sest inimene ei tohi karistada karmimalt kui Jumal ise. Kerkis küsimus kes on tühistanud jumala seadused? Keegi ei ole seda teinud, järelikult dekaloog kehtib. M. Lutheri kaasvõitleja P. Melanchthon väitis 1521.a., et Moosese seadused peavad asendama olemasoleva õiguse. Üleskutse leidis kõlapinda isegi protestantlike valitsejate juures. Kriminaalõigus 10 käsku mõjutasid oluliselt 16.-18.saj
Franki hertsog lauaülem, Lotringi hertsog kojaülem, Svaabi hertsog joogiülem, Baieri hertsog talliülem. Otto ajal algab misjonitöö lääneslaavlaste hulgas, luuakse Magdeburgi peapiiskopkond. Tema ajal algas sakslaste idakolonisatsioon lääneslaavialadele. 936-937 kindlustas idapiiri markkrahvkondade süsteemiga. 938 lõi tagasi Ungari. 938 vallutas Burgundia. 939 Frankimaa, Lotringi, Mainzi peapiiskopi ning Otto venna Heinrichi ülestõus, mille surub maha Svaabimaa hertsog Hermann -Frankimaa liideti kuninga maadega. 941 Heinrichi nurjunud vandenõu. 950 Tsehhi sai Otto vasalliks. 955 purustas Lechi lahingus ungarlased. Tegi kolm sõjakäiku Itaaliasse: 1) 951-952 sai langobardide kuningaks, kuid kohalik Itaalia kuningas Berengar II säilitas oma võimu Otto vasallina 2) 961-965 päästis Kirikuriigi Berengar II käest. Krooniti Rooma keisriks sellega algas Saksa-Rooma keisririik 3) 966-973 edutu võitlus Bütsantsiga, viimane
annaabi.ee 
