Perioodil juulist kuni septembrini toob mussoon kaasa sooja ja iiske ilma, kogu piirkond on sademeterikas. Sademeid on kesmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000- 6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima, niisutamise abil saab aastas 2 saaki. PINNAMOOD Pinnamood on lõunaosas mägine ja põhjaosas tasane. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. MULLAD · Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised
1-4°C, siis riigi põhjaosas isegi 30°C kuni 35°C. Juulis on (oktoober-detsember 25°C. Kõige kõrgemad temperatuurid temperatuuride erinevus väiksem. Kui riigi keskmine on 10- valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust, tavaliselt 15°C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20°C ning maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle 30°C . põhjaosas 3-5°C. Riigi põhjaosas ületab keskmine Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. ning pea kogu india territooriumis on siis kuu keskmine temperatuur 28-29°C . Sademed Kanada India
· Mussoonid- on püsiva sesoonse iseloomuga tuuled (vastassuunalised). · Eriti iseloomulikud on mussoonid Aasia lõunaosale (India ookeani põhjaosale) ja Euraasia idaosale. · Et suvel soojeneb manner tugevasti, tekib maismaa kohale madalrõhuala. Ookeanil on samal ajal õhurõhk kõrgem, sest ookean soojeneb aeglaselt. · Suvemussoon puhub ookeanilt mandrile tuues endaga kaasa niiskust ja rohkesti sademeid. · Suvemussooni tagajärjel sajab näiteks Himaalaja mäestiku lõunanõlvadel mõnel pool 12 000 mm (võrdluseks Eestis sajab terve aasta jooksul keskmiselt 500-600 mm). · Kohalikud inimesed on mussoonvihmade perioodilise kordumisega harjunud ja koguvad vihmavett riisipõldude kastmiseks. · Samas võib suvemussoon põhjustada suuri üleujutusi, mis on eriti katastroofilised madalatel rannikualadel (näiteks Bangladeshis Gangese ja Brahmaputra jõgede suudmealadel).
Juunist novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. 2.3 Taimestik ja loomastik India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne-Ghattides sajab palju ja seal kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad.
iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-4000 mm vihma. Maa põhjaosa külgneb aha maailma sademerikkaima paigaga. Iga-aastased ,,normaalsed" üleujutused katavad ligi 60-70% riigi pindalast. Riigis on kaks UNESCO kultuuripärandi objekti (Bagerhat ja Paharpur) ja üks looduspärandi objekt (Sundarban). On mõningaid silmapaistvaid mosheesid, hindu templeid ja budistlikke monumente.
troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Kõige varasem oli veeda usund, sellele järgnes brahmanism. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism INDIA KUNST
põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel. Kliima Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon).Vihma sajab põhiliselt suvemussooni ajal.Keskmine aastane sademetehulk on 1000-15000,tuulepealseil nõlvul 3000-6000,Induse-Gangese madaliku loodeosas(Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik Indias on palju siseveekogusid,mis hõlbustavad niisutusmaaviljelust
novembrini kestab peaaegu pidevate vihmasadudega niiske aeg. Ülejäänud aasta on kuiv, sealjuures märtsist juunini on ilmad väga kuumad. Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas. Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. 3.3. Loodusvarad Maavarasid on Indias palju : kivisüsi, nafta, maagaas, rauamaak, mangaan, boksiit, vilgukivi, värviliste metallide maagid, kuld, teemandid. Areneva ja kaasaegseks muutuva rasketööstuse
Vihma sajab peamiselt suvemussoonide ajal, keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsetel 4 nõlvadel aga koguni 3000-6000mm aastas.(1) Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15C, India lõunaosas 27C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. India loodeosas on valitsevaks lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Seal, kus sajab palju, näiteks Assamis ja Lääne-Ghattides, kasvavad palmide, bambuste ja väärispuudega troopilised metsad. Kesktasandikul ja Dekkani siseosas on inimtegevuse tõttu metsi vähe alles, lõunapoolsetel aladel aga on neid rohkesti
Aastaaegade ilmastik. Kliimavööndite asend. Troopilise mussoonkliima valdkond. Troopiliste kõrbete ja steppide kliima. Lähistroopiline mussoonkliima. Vahemereline kliima. Parasvööndi mussoonkliima. Tundrakliima. Keskmine õhutemperatuur suvel 27C, talvel 21C, mussooni ajal(juuni-september) 28-29C ja peale mussooni(oktoober-detsember) 25C. Kõige kõrgemad temperatuurid valitsevad vahetult enne vihmaperioodi algust tavaliselt maikuus, kui õhutemperatuur tõuseb üle kolmekümne kraadi. Suvemussooni ajal langeb temperatuur paari kraadi võrra ning pea kogu India territooriumil on siis kuu keskmine õhutemperatuur 28-29C. Keskmiseks sademete hulgaks kui vaadelda tervet Indiat korraga, oleks umbes 1500 mm aastas. Kõige vähem sademeid New Delhis(642mm) ja kõige rohkem Port Blair'is (2890mm). Vihmade ajal võib veetase Gangeses tõusta kuni 15 meetrini ja sageli esineb üleujutusi. Üldiselt on kõige sademete rohkemaks ajaks vihmaperiood e. juuni-september, millal näiteks
õhutemperatuur.Eesti jõgede veereziimi iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. 88. Vee kulutav või kuhjav tegevus on seotud voolukiirusega nii, et mida suurem on voolukiirus, seda jämedamat materjali suudab vesi transportida. Kui voolukiirus väheneb, settib voolust välja jämedam materjal, samas kui peenemat materjali kantakse edasi. 89.Soodid tekivad jõest eraldunud sängiosa lammil.Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, mutes sellega sängi sirgemaks. 91
annaabi.ee 
