Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. aastatel oli orkestril madalseis, mis lõppes 1939. aastal, kui avati Vanemuise ümberehitatud teatrihoone. Hiljutistest sündmustest arvatavasti märkimisväärseim on esimene CD-lindistus orkestri poolt, kellel
· Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome lahe lõunakaldale Peterhofi loss ja selle juurde kuuluv prantsuse stiilis park uhkete purskkaevudega, tsaari soosikule Mensikovile aga pisut lääne poole Oranienbaumi loss. · BARTOLOMMEO RASTRELLI hilisbaroki arhitekt
edasi elanud ja pea igast üleüldisest ja maakonna pidudest kiituse ja auhindadega osavõtnud". Postimees kirjutas: ,,President J. Roosberg ja meeskoori juhataja hr. Preisberg on kui kaks suure pääga raudnaela, kellega selts juba paar aastakümmet kindla aluse pääl kinni seisab ilma nendeta ei oleks Jüri laulu ja mänguseltsi vahest nii pikka iga olnud". Selts jätkab kontsertide andmisega Lagedi suveaias, kohalikus ja naaberkihelkondade kirikutes. 1905.a. muudetakse seltsi põhikirja, et oleks õigus ettekanda ka näidendeid. Toimuvad peoõhtuid Rae vallamajas, Lehmja tammikus ja Lagedi suveaias Ilmselgelt vajutas 1905.a. revolutsioon ühistegevuse sordiini alla. Kontroll tugevneb veelgi esimese Maailmasõja eel ja ajal. Sellest annab tunnistust sisemine kirjavahetus Eestimaa kuberneri kantselei ning sama kubermangu
Koidula teater Lydia koidula algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti keel oli lavalaudadelt esimest korda kõlanud küll juba sjandijagu varem ning rambivalgust oli näinud mitu läbini maakeelset etendust, ent need olid mõeldud sakslastest publiku meelt lahutama.Eest näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastal, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa poeg", ühe saksa jandi mugandus. Koidula oli selle ürituse hing ja peakorraldaja: tema kohandas teksti, aitas näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavdamiseks paar laulu ning saatis neid lava taga klaveril ühesõnaga tegi kõike peale näitlemise tol ajal peeti naiste esinemist teatrilaval sobimatuks. 1872 . aastal avaldas ta eesti kuulsama naljanäitemängu ,,Säärane mulk". Kokkuvõte
Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saatis neid ise lava tagant klaveril, ehk tegi
Helgi Sallo sündis 10. augustil 1941. aastal Tallinnas.Tema isa Richard, kes ametilt oli juuksur, hukkus Nõukogude armee teenistuses olles (ja seetõttu ta ei ole oma isa näinud). Ema Erika, abiellus 1946. aastal Jaan Kütiga ning perre sündis (Helgi Sallo poolõde Ingrid). Helgi Sallo on viidanud seda, et oma naturaalse oleku ning ande on pärinud ta oma vanematelt. Tema ema oli näitleja ning ta vanemad kohtusid isetegevuslikus näiteringis. Suviti mängisid nad ka Ohvitseride suveaias. Tema isa olnud väga ilusa tenorihäälega ning laulnud Estonia teatri abikooris. Juba väiksest peale on Helgit näitlemine ja esinemine paelunud. Tema Lilleküla kõduõues etendati väljamõeldud lugusid laste vahel ning Helgi Sallo sõnul sai ka kasse ja koeri kuidagi sunnitud pealt vaatama. Ka lasteaias olevat ta ühel esinemisel oma märguande maha maganud kaaslase laval pikali lükanud ja hoopis ise laulnud. Kuigi koolis näiteringi ei olnud, pandi
tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul (armastas väga Hollandit; tagasihoidlik; 2m pikk, jalg 38) arhitekte: ● šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt): ○ Peetri maja suveaias ○ Peeter-Pauli katedraal ○ Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone ○ kunstikamber ● Itaalia arhitektid: ○ Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega ○ Menšikov Oranienbaumi loss ● Itaallane Bartolommeo Rastrelli: ○ Talvepalee
Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 - teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, kes 1905-1906 õppis näitejuhtimist Berliinis Max Reinhardti reziiklassis. Ta rakendas oma töös ansambliteatri printsiipi, toetudes psühholoogilise realismi taotlustele. 1908 - loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester, dirigentideks Samuel Lindpere, Juhan Aavik ja Juhan Simm. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino
hingede" teise osa kallal. See ei saanud valmis ning veidi enne surma, depressioonis, põletas kirjanik ka käsikirja) 8. Ivan Andrejevits Krõlov · 13. veebruar 1768/1769 -21. november 1844 (Tema eluloost pole palju teada ja tihti kaheldakse selleski, kas ta sündis 1768. või 1769. aastal. 13.veebruaril Moskvas ja suri 21. novembril 1844 Peterburis) · Mälestussammas(Talle on püstitatud mälestussammas Peterburi Suveaias) 9.Krõlovi looming · Draamad ja satiirilised komöödiad (Ivan Krõlov alustas kirjutamist draamade ja satiiriliste komöödiatega. Ta andis välja satiiriajakirja Potsta duhov aastal 1789, koos radikaalsete literaatidega satiiriajakirju Eritel, aastal1792 ja Sankt- Peterburskii Merkurii, aastal 1793. · Valmid(19. saj alguses sai I. Krõlov tuntuks valmikirjanikuna. Esimene kogu oli aastal 1809 23 valmiga, mis pälvis kiirelt tunnustuse
,,Enne surma- Eestimaale!" See luuletus on K testament, mida kannab kõrgeim tunne- patriotism. K oskas anda kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isikliku sisu. Oma temperamenditüübilt oli K romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Koidula teater K algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastail, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa onupoeg".Trupp koosnes peamiselt Jannseni pere meesliikmeist ja sõradest. K pidas teatri ülesandeks rahvuslike ja valgustuslike ideede levitamist ja rahvale õpetliku lõbu pakkumist. Samal sügisel laval ka K järgmine näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed". Koidula esimene päris algupärane näidend, 1871. a esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija Jakobsoni ,,Arthuri ja Annaga"
Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 saj 1.Kes olid need arhitektid (isa ja poeg), kellele langes au ehitada 17 saj II poolel Rootsi kuningale uusi losse? Nikodemus Tessin vanem ja noorem 2. Millise linna rajas Neeva jõe suudmesse Vene tsaar Peeter I? Kui vana see linn on? Peterburi, vanust üle 3 sajandi. 3. Loetle sealseid ehitusmälestisi, mis pärinevad Peeter I ajast. Mis rahvusest oli tollal linnas töötanud tähtsaim arhitekt? Peetri maja Suveaias, Peeter-Pauli katedraal, kolleegiumide hoone, Kunstikamber, Peterhofi loss jne. Arhitekt oli sveitslane Domenico Trezzini 4. Millised olulised hooned lõi Peetri järglaste ajal itaallane Restrelli? Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik, Jelgava ja Rundle lossid, Tsarskoe Selos 5. Millise meistriteose lõi Peterburis prantslane É. M. Falconet? Peeter I ratsamonumendi 6. Milline oli Rootsi ajal Eesti tähtsaim linn? Narva 7
Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis. Prantsuse losside eeskujul Rootsi arhitekt Nikodemus Tessin alustas Drottingholmi suvelossi ehitamist. Selle juurde kavandati Prantsuse aed. Venemaal barokkstiil imõjud mõned Moskva kirikud. Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice Falconet- Peeter 1 ratsamonument. Peterburi Paleeväljaku ansambel Eestis- põhjasõda jagas barokiajastu Eestis kaheks oskaks. Eesti oli rootsi suurriigi idapoolne provints. Domineerisid kaitseehitised. Kõige baroksem oli Narva, kuid see hävis teise maailmasõja ajal. Barokistiili silmapaistvaim puunikerdaja
18. sajandi viimaste aastakümneteni ei ole jälgi kirjalikest maleteemalistest töödest ega partiitekstidest, mis võimaldaksid saada ülevaadet mängutaseme arengust. Olemasolevatel andmetel on vanim kirjas märgitud positsioon Zoege-Manteuffeli ülesanne, mis kuulub ajavahemikku 17901799 ja on ära toodud Saksa maletaja Max Lange ülesanneteraamatus "Handbuch der Schachaufgaben" (Leipzig, 1862). 1799. toimus Tartus esimene maleüritus Eestis. Lõbustuskoha "Resource'i" suveaias toimus "elav malepartii", mille esitasid must-valgesse riietatud noored aadlikud ruudulisel vaibal. Mängijaid juhendasid Zoege-Manteuffel ja C. Ph. Amelung. 19. sajandil aktiviseerus maleelu Eestis niivõrd, et mõned maletajad tõusid esiplaanile Venemaa ulatuses ja pälvisid rahvusvahelist tähelepanu. Sajandi esimesest kümnest oli Tartu Peterburi järel malelinnana juhtival kohal ligi seitsekümmend aastat, loovutades siis oma positsiooni Riiale ja Tallinnale. 19
tekstile, väärisluulele. Music- hall (ingl –muusikasaal) kujutab endast varieteed briti moodi. 1832 aastal avati L an cashire’i krahv konna linnas B oltonis esim ene inglise varieteeteater “Star Music Hall”. K uid enne seda oli music- hallis viljeldav ajaviide õitsenud niisugustes väikestes joogikohtades nagu pub (lüh public house- kõrts, õllebaar), kus märjuke külaliste hääled tihti ühislauluks liitis, vabaõhulavadel, mis olid teemajade suveaias ja mujal. Neis lõbustusasutustes oli enamasti koomikat, mis avaldus veiderdamises, kahemõttelistes laulutekstides. Music- halli seinte vahel tõmmati see kõik teatavatesse raamidesse, kuid rahvalik vaba õhkkond valitses saalis edaspidigi, avaldudes selleski, et publik refrääni kaasa laulis. Levimuusika alla kuulub ka folkmuusika- kas autentse rahvamuusika tänapäevase esitusena, või enamasti nüüdisautorite- esitajate originaalloominguna.
Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid, näiteks Tallinnas rajatud „Estonia", mis tegeles kohaliku kultuuri uurimise ja elavdamisega, see oli laulu ja mänguselts. Seltsi eestvedamisel rajati 1906. aastal Estonia teater ja 1913. aastal teatri- ja kontserdihoone
ja Arvi Rõuk V. Ojakääru kogust Foto 25. Inge Põder ja Pärnu Rannasalongi orkester (arvat. 1937). Ees vasakult: August Saarm, Udo Kallas, Inge Põder, Oskar Rosenbenk, Enn Kandvere; taga: Valter Kallas, Elmar Kruus ja Uno Tambre 151 E. Kitsemetsa kogust Foto 26. J. Pori orkester Estonia Suveaias (1938). Ees vasakult: Karl Niitme, Erich Kitsemets, John Pori, Ferdinand Kaasik, Paul Kiin; taga: Valter Roots, Roland Freiberg ja Herbert Vellesaar V. Ojakääru kogust Foto 27. Narva Akkord (1939). Ees vasakult: – , – , Albert Vaht, – , – , Helmut Reismaa; tagareas: – , Raul Liivoja, T. Raudsepp 152
annaabi.ee 
