Juhan Liiv (Joannes Liiw) Hanna Tedre S2 30. aprill 1864 – 1. detsember 1913 Eesti luuletaja ja proosakirjanik ● Ta töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses ● Tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. ● Pärast ränka külmetust, suri Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Stiil ja looming ● oma luuleloomingu paremiku kirjutas haigena ● avaldas ajakirjanduses uusi luuletusi ja miniatuure Stiil ja looming ● haigena ning ühiskonna silmis heidikuna kirjutas ta üksnes sisemisest loomusunnist.
1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg, mille kaasandena andis välja mitmeid eesti kirjanike teoseid.Aastail 19041905 võimaldas arst Juhan Luiga Liivil elada Tartu närvikliinikus. Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse.Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Tema teosed : 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane
Piirikivi") Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal. Liiv oli lapsepõlvest saadik nõrga tervisega. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. Vaimne ülepingutus vallandas kirjanikus 1893. aastal vaimuhaiguse. 1894. aasta alguses põletas Liiv meeltesegaduses oma käsikirju. Elu lõpul Liivi tervis halvenes, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. 1992
tiraazis Juhan Liivi ,,Kirjatööde kogu". 1909 joonistas kunstnik Nikolai Triik luuletajast söejoonise. See avaldati valimikus ,,Luuletused", mis sisaldas Liivi hilisluulet (45 luulet ja fragmente). ,,Luuletuste" esimese trüki tiraazist hävitati Liivi rahulolematuse tõttu suurem osa, alles jäeti vaid 25 eksemplari. Parandatud kordustrükk ilmus 1910. Ilmus ka kogumik ,,Elu sügavusest". Elu lõpul Liivi tervis halvenes uuesti, tal esinesid suurusluulud kuninglikust päritolust, kutsest Poola troonile. Arenes tiisikus. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust suri Juhan Liiv 49-aastaselt. 3. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma
Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest". Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1924. aastal püstitas ,,Teguri" vabriku juhatus ja tööliskond ta hauale ilusa mälestussamba, mille ühel küljel on kadunu bareljeef ja teisel -- ennustuslik luuletus ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Järgmisel aastal asetati koolinoorsoo poolt Tartus Hetseli tänaval asetsevale majale, kus Liiv elas a
luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. 3 JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi
sümptomiteks. Positiivseteks sümptomiteks loetakse ,,psühhootilisteks" sümptomiteks . Haigel esineb mõtlemise vormiline häire, mis avaldub teemalt teemale hüppamisega. Ta mõtleb seosetult ja räägib täielikult teemaväliselt. Esinevad luulumõtted- inimene usub näiteks, et teda jälgitakse, jälitatakse või tema vastu sepitsetakse vandenõusid. Sageli on need väga veidrad mõtted, näiteks mooted eelseisvatest katastroofidest vms. Tihti esinevad suurusluulud - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!" Veel kogeb skisofreenik hallutsinatsioone, mis on sageli häälte või mõtete kuulmine. Harvemini esineb olematute asjade nägemist. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Negatiivsed sümptomid on sotsiaalne võõrandumine ja emotsionaalsed muutused. Nende
ilmunud proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu", Jutustus "Vari" (1894;
tagasi pere juurde ja avalikkusele midagi ei kirjutanud. Pere oli talle hankinud toetusi vallalt. Kuid Liiv jätkas kirjutamist ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1902. aastal hakkas ta taas kirjutama avalikkusele Tartus ja Tallinnas. 1904. aastal avaldas Liiv ,,Kirjatööde kogu", mis sisaldas luuletusi ajast kui ta veel haige ei olnud. 1909. aastal ilmus tal valikkogu ,,Luuletused", mis sisaldas ka hilisemaid luuletusi. Elu lõpul Liivi tervis taaskord halvenes ja tekkisid suurusluulud kuninglikust seisusest. Arenes ka tiisikus. Suri 1913. aastal pärast ränka külmetust. Ta maeti Alatsivi kalmistule. Tema luulelooming on levinud järelromantilises, epigoonlikus laadis. Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded
proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja
janunevad edu järele ja on ülimalt kohusetundlikud, neil on kombeks suunata agressiivsus iseenda vastu. Neurootilist depressiooni võivad vallandada lahusolekud, oletatav halvustamine teiste poolt, kapseldumine, kolimine, ametialane edutamine, rasedus, iseseisvumine ja üksildus. Nartsissistlik depressioon- sisemise tühjuse tunne, töötahte kadumine, ebamäärased hirmud, suhtlushäired, oma tunnete ja vajaduste ähmasus, suurusluulud neil, kellele on omane enesekindluse puudumine ja eneseväärikuse kõikuvus. 6 Wunderli (1990) väidab, et eksistentsiaalselt tähtsad vajadused on igatsus poolehoiu ja turvalisuse järele, soov peegelduda armastatud inimeses ja siiski olla aktsepteeritud eripärase olevusena. Selle kõige rahuldamine toidab eneseväärikust. Nende vajaduste kogumit võib tähistada normaalse nartsissismina, mis on omane igale inimesele. Kui
11 Nartsissistlik isiksushäire on isiksushäirete hulka kuuluv psüühikahäire. Psühhiaatriliste diagnooside DSM-klassifikatsiooniregistrisse kanti häire 1980. aastal. Rahvusvahelises haiguste klassifikatsiooniregistris ICD-10 seda häiret eraldi koodiga välja toodud ei ole, vaid see on liigitatud rubriigi alla "muud spetsiifilised isiksushäired" - diagnoosikood F60.8 Nartsissistlikule iseloomuhäirele on iseloomulikud erinevad suurusluulud, soov olla teiste poolt imetletud ja vähem empaatiavõime Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ning teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks . https://et.wikipedia.org/wiki/Nartsissistlik_isiksush%C3%A4ire (6.03.17)
proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Jutulooming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja
proosateostest ja luuletustest. Psühhiaater ja kirjamees Juhan Luiga võimaldas Liivile eluaseme Tartu närvikliinikus, kus luuletaja sai töötada ja vabalt linnas käia. Noor-Eesti liikmed püüdsid korjanduste abil kirjanikku toetada. 1909 ilmus Gustav Suitsu toimetusel Liivi valikkogu "Luuletused", mis sisaldas ka hilisemat luulet. Samal aastal tuli välja ka proosaminiatuuride ja marginaalide kogu "Elu sügavusest" Elu lõpul halvenes Liivi tervis uuesti, tekkisid suurusluulud kuninglikust päritolust. Peale selle hakkas arenema tiisikus. Liiv suri ränga külmetuse järel 1913. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. JUTULOOMING Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. Tema esimene raamat "Kümme lugu" (1893) sisaldab realistlikke pilte külaelust, karakterportreesid ja pajatusi Kodavere murrakus: "Peipsi peal", "Pahased naabrid", "Igapäevane lugu" Jutustus "Vari" (1894; esialgse pealkirjaga "Kui seda metsa ees ei oleks") jälgib andeka ja
annaabi.ee 
