" (don Luis) 8.1. Teised teosest Molière'i majaks kutsutud ComédieFrançaise oli piduetenduseks uuesti harjutanud oma pääautori kõige harvem mängitud väärtnäidendi Don Juan ou le festin de pierre. Kui uuemal ajal on käsitletud Molière'i sisetõuget selle hispaanlastelt, itaallastelt laenatud motiivi ümbertöötamiseks, siis on harilikult öeldud: legendaarse kurikuulsusega ümbritsetud naistehukutaja kujul on Molière tahtnud nuhelda oma enese noore ja eblaka madaami suurtsugu võrgutajaid; sellest autori kiivus Don Juani jultunud kiimlemise kontrasteerimiseks ta petliku paistega, sellest silmakirjaliseks vagatsejaks heitnud himude egoisti põrgu saatmine. Aga katoliiklised naistekohtunikud on Molière'i Don Juani tugevasti ja kestvalt atakeerinud jumalavallatute kelmuste näitelavale asetamise pärast. Molière'i suure elumehe karakterkomöödia Don Juan, 1664, on oma usulismoraalseis
4 madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösel ronisid kreeklased hobuse seest välja, avasid linnaväravad ja lasid merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju. Kokkuvõtteks võib öelda, et Homeros oli pime rauk, keda peeti euroopa kirjanduse isaks. Tema sünniaeg ja koht on täpselt teadmata, kuigi arvatavasti elas Homeros 8. sajandil e.Kr. On teada, et juba antiikajal puudusid Homerose kohta täpsed biograafilised andmed. Homeros on kreeka kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor. Tema poeemide tekkimiskohaks võib pidada Jooniat Väike-Aasias, kuna "Ilias" ja "Odüsseia" on üles kirjutatud vanajoonia murdes
näeb, et Agnes tuleb rõdule. Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitsi vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud. 14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis. 15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepärast, et kui nad koos mõne koerustükiga
saavat võitmatuks. Troojalasi olla küll hoiatanud preester Laokoon, kuid tagajärjetult, sest merest olla tulnud kaks madu ja mässinud endid Laokooni ja ta kahe poja ümber. Troojalased lõhkunud osa müüri maha ja viinud hobuse linna. Öösi roninud kreeklased hobuse seest välja, avanud linnaväravad ja lasknud merelt tagasi tulnud sõdurid linna. Kreeklased süütasid linna põlema, tapsid troojalased maha ja sõitsid rikkaliku sõjasaagiga ja suurtsugu sõjavangidega koju. Herakles: Zeusi ja sureliku naise Alkemen poeg. Tema 9+3 vägitegu olid järgmised: 1. Nemea lõvi tapmine (haavamatu metsloom) 2. Lerna hüdra tapmine (maha raiutud pea asemel kasvas kaks uut, põletas tulega ära raiutud koha) 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7
Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitsi vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud. 14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis. 15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepärast, et kui nad koos mõne koerustükiga hakkama said, valetas Ivo
klassitsismi tunnusjooned 1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust 2.toetuti antiigi esteetikale, eeskujuks rangus 3.eristati kôrget (tragöödia) ja madalat (komöödia) stiili 8 4.püüti kôlbeliselt môjutada ja ôpetada 5.riimilise luule nôue 6.taaselustati aforism ja valm 7.näidendis aja-, koha-, tegevusühtsus 8.näidend värssides, tegelased suurtsugu päritolu, mängiti lossides Aluseks Descartes'i filosoofia: "môtlen, järelikult olen" Esindajad: prantsuse Nocolas Boileau "Luulekunst" Jean de la Fontaine valm Francois de la Rochefoucauld maksiim Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust
Samas muutis Korintose üheks tugevaimaks linnriigiks, ehitas sadamaid. Järeltulija kukutati 582, oligarhiline kord taastati. Lykurgos: Sparta legendaarne seaduseandja, ühiskonnakorraldusele alusepanija, sotsiaalse- ja kasvatussüsteemi looja. Sai seadustiku Suur Rhetra Delfi oraaklilt (8-7 s). Pärimuse järgi seadustik enne Messeenia vallutamist (8 s), kogu terviklik süsteem 7-6 s. Spartat valitses 30- liikmeline eluaegne geruusia üle 60-aastastest suurtsugu spartiaatidest, rahvakoosolek võttis vastu lõppotsuse.Valiti 5 efoori - riigiametnikku. Kylon: 636 või 632 OM võitja Kyloni vandenõu, esimene Ateena ajaloo kindlalt dateeritud sündmus. Püüdis oma äia Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Vallutas OM mängude ajal Akropoli, piirati, pääses põgenema. Kaasavandenõulased tapeti sõnamurdlikult Alkmeoniidide ülikusoo poolt pühamute altarite ees, sealt tuleneb pühaduseteotuse eest
Rahvaluuleuurija J.M.Eisen tunneb samuti pärimist Ediselt Jõhvi kirikusse viivast maaalusest käigust. Kahe venna legend Varjunime -na all esineva autori poolt ümberjutustatuna ja täiendatuna esitab legendi l 1881. aastal "Ristirahva pühapäeva lehes" (mille kordustrüki avaldas 40 aastat hiljem ajaleht "Põhja Kodu"). Samas mainitakse, et lugu "õpetaja Babrikult kuuldud jutu järel on kirja pannud": "Kord elasid seal maal kaks venda, suurtsugu ja rikkad ning jõukad mehed. Teine oli uhke sõjamees, teine tasane põllumees. Kui nüüd vanem vend sõtta pidi minema, andis tema noorema vennale, kes kodu jäi, käsku, ausat ja uhket maja, kantsi moodi ehitada. Seda tegi tema ka, kuida aga mõistis, ja ehitas seda maja just selle koha peale, kus nüüd Jõhvi kirik seisab. Maja ümber laskis tema sügava kraavi teha ja kõrge valli tõsta nagu kindlas linnal viis oli
Hilisemal ajal seisnes nende ülesanne peamiselt sõjaväe juhtimises ja mõnede kultustoimingute täitmises. Muus osas sõnastas Sparta poliitilise korralduse alused nn. Suur Rhetra (ütlus, seadus), mille Delphi oraakel olevat koos muude seadustega Lykurgosele teada andnud. Rhetra daatum on vaieldav, kuid enamasti paigutatakse see 8. 7. sajandisse. Rhetra käskis seada ametisse 30-liikmelise vanemate nõukogu geruusia (koosnes suurtsugu spartiaatide seast valitud vähemalt 60-aastastest eluaegsetest liikmetest), mille koosseisu kuulusid ka kuningad, ja pidada regulaarselt rahvakoosolekuid, kus ettepanekutega astuksid esile vanemad, lõppotsuse aga langetaks rahvas. Rhetra juurde kuulus aga ka klausel, et kui rahvas räägib valesti, siis lõpetagu vanemad koosoleku, mis ei lasknud rahvakoosolekul valitsejatele mittemeelepärast otsust vastu võtta. Pärimuse järgi olevat selle klausli lisanud kuningad Messeenia vallutamise
võib puhkeda raev uuesti - seepärast on parem, kui me talle järgneme. Lahkuvad. 18. stseen Surnuaed. Tulevad kaks hauakaevajat. Ilmub ka Hamlet. HAUAKAEVAJA: Kas saab ristiinimese kombel matta seda, kes ise tahtlikult oma lunastust otsib? Kas tahad tõtt kuulda? Kui ta poleks olnud kõrgest soost neiu, siis teda kristliku kombe kohaselt ei maetaks. Tõsi ta on. Ja veelgi halvem on see, et suurtsugu rahval oleks nagu suurem õigus ennast uputada või üles puua kui nende usuvendadel. Ma panen sulle ühe küsimuse ette: "Kes ehitab kõvemini kui müürsepp, laevategija või puusepp?" HAUAKAEVAJA: Võllategija. HAUAKAEVAJA: Sinu taibukus meeldib mulle. Võllas on hea, aga mismoodi ta hea on? Ta on hea nendele, kes kurja teevad. Sina aga teedki kurja, kui sa üled, et võllas on kirikust kõvemini ehitatud. Ergu võllas oleks hea ka sulle
Aga mõtle, mis sinust enesest arvama hakatakse!» «Mis siis?» kogeles Agnes, keda isa aulised sõnad ja tõsine nägu kõhe jälle araks tegid. «Oh Agnes, sa ilmsüüta ingel!» õhkas Mönnikhusen südame põhjast. «Kui vähe tunned sa veel meie kallist mõisnikkude seltsi, nende kurje mõtteid ja veel kurjemat keelepeksmist! Sarnane ettevaatamatu tegu, nagu sa minu käest uisapäisa nõuad, paneks kõhe sõjahädast ja kõigest viletsusest hoolimata tuhanded keeled liikuma. Ühe suurtsugu tütarlapse au on nii ütlemata õrn taim, 263 et üheainsa kurja keele puutumine teda närtsima võib panna.» «Kuidas võib see minu au külge puutuda, kui --» «Kui pulmad pidamata jäävad? Oh Agnes, teaksid sa, kui kergesti meie au rikkumine sagedasti meie kõige paremate sõprade käes käib, ja kui raskeks see mulle läheb, sinule seda ara seletada! Igal sündmusel on oma põhjus, ja kui põhjust kohe silmaga ei nähtud, siis hakatakse seda otsima ja arutama
annaabi.ee 
