Veebruarirevolutsioon(2.1917) 3.Oktoobrirevolutsioon(10.1917) (Saksamaal toimus Novembrirevolutsioon (11.1918) Eesti ärkamisaja (rahvusliku J.V.Jannsen,J.Hurt, C.R.Jakobson liikumise) juhid Ärkamisaja üritused 1.laulu-ja mänguseltsid,2.üldlaulupidu, 3.Aleksandrikooli rajamine,4.pidev eesti ajakirjandus (Pärnu Postimees,Sakala),5.rahvaluule suurkogumine 6.kolm isamaakõnet (CRJ),7.EKmS (kirjameeste selts) Peamised poliitilised õpetused 1.konservatism(säilitada vana), 2.liberalism (üksikisiku 19.sajandil vabadused), 3.sotsialism (rajada uus ühisk.kord- sotsialism,võim alamkihtidele,eraomand kaotada) Kunstistiilid 17.-19.saj. Barokk(1600-1750),klassitsism(1770-1830),romantism
7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu 1869 Eesti põllumeeste selts 1870 Eesti kirjameeste selts 1872 Karskus seltsid Aleksandri kool Rahvaluule suurkogumine - 1888 Pärnu postimees 1857 Sakala 1878 Eesti üliõpilaste selts 1870 Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk? Uue kirjaviisi juurutamine ja uute kooliraamatute väljaandmine 11.Kes esitas üleskutse, et eestlased ei saa suureks rahvaarvult, aga peavad saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt 13.Tänu millele sai Jakobsonist rahvusliku liikumise tegelane?
tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele (EKmS-i eesmärgiks oli eesti keele ja rahvaluule edendamine ning eesti rahvale vajalike raamatute koostamine ja trükkimine). (Venestusperioodil oli suurim rahvuslik aktsioon Hurda algatatud) 1888a. rahvaluule suurkogumine säilitas Eesti pärandit. 3. Carl Robert Jakobson: Pidas kolm isamaakõnet (ilumusid 1868 ja 1870 (2)) andsid eestlastele midagi, millest lähtuda ühtseks rahvaks saamisel 1878 asutas ajalehe Sakala (mille peamiseks ülesandeks oli esmakordselt avalik poliitiline võitlus (Jakobson rõhutas, et eestlased peavad nõudma endale sakslastega võrdseid õigusi ja selles võitluses hakkab Sakala rahvast toetama.) (Ajalehes
koolmeistrite vallandamine -1889.a Tartu I Kroonu algkool, juhatajaks Mart Reinik -Aleksandrikool avati venekeelsena -1839.a venestati TÜ Jurjevi nimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud -Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes -A.Grenztein Olevik -1870.a loeti "Kalevipoega" EÜS -1884.a lipu pühitsemine -Villem Reiman karskusseltside tegevus -1888.a rahvaluule suurkogumine J.Hurt "Vana Kannel" -1891.a esimene Eesti päevaleht Postimees K.A.Hermann
Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi president koostas kooliõpikuid 1878 „Sakala“ Ärkamisaja tulemused teatri alged – Vanemuine, Estonia Eesti esimesed draamateosed: L. Koidula kirjandus - rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald koorimuusika - Aleksander Kunileid eesti keele arendamine ja eestikeelse kirjanduse väljaandmine – EKmS rahvaluule ja etnograafilise materjali suurkogumine VENESTAMINE: 1885 uus koolireform – vene õppekeel / ainult usuõpetus eesti keeles 1886 asjaajamine vene keelde 1889 Tartu Ülikool – õppetöö vene keeles Vene õigeusu kiriku mõju kasv: ~ 100 000 eestlast õigeusku. Jätkusid ka rahvuslikud üritused: Eesti Üliõpilaste Selts / W. Reimann; 1896 “Postimees” – J. Tõnisson. 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. Laulupeod / IV; V; VI. Karskusliikumine.
Aleksandrikool avati venekeelsena 1893. aastal venestati Tartu Ülikool jurjevinimeline venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes A.Grenzstein ,,Olevik" 1870. aastal loeti ,,Kalevipoega" EÜS 1884. aastal sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.aastal rahvaluule suurkogumine J.Hurt, ,,Vana kannel" 1891. aastal I Eesti päevaleht ,,Postimees" K.A.Herman
vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893. a venestati Tartu Ülikool Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud g) Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A.Grenzstein ,,Olevik" · 1870. a loeti Kalevipoega EÜS · 1884. a lipu pühitsemine · V.Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, J.Hurt · 1891. a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" · Rahvani jõudsid L.Koidula esimesed isamaalaulud · 1871. a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt · 1878. a ajaleht ,,Sakala" (C.R.Jakobson) Suur lõhe · 1878 a astus Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises a) Aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks Hurt
· 1893.a venestati Tartu Ülikool Jerjevi nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud. · Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster. Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A. Grenzstein ,,Olevik" · 1870.a loeti ,,Kalevipoega" EÜS (Eesti Üliõpilas Selts) · 1884.a lipu pühitsemine (5.juuni) · Villem Reiman Kolga-Jaani kirikuõpetaja, karskusseltside tegevus. · 1888.a rahvaluule suurkogumine J. Hurt ,,Vana Kannel" · 1891.a esimene eesti päevaleht ,,Postimees" K. A. Hermann.
koolmeistrite vallandamine, sest nad ei osanud vene keelt · Aleksandrikool avati vene keeles (kuigi eestlased kogusid raha, et seda eestikeelsena avada saaks) · 1893. a venestati TÜ Jurjevi-nimeline (1030.a oli Tartu nimeks Jurjev); venekeelne õpe lahkusid baltisakslastest õppejõud · Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a. · 1870. loeti ,,Kalevipoega" Eesti Üliõpilaste Seltsis · 1884. a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus · Villem Reiman karskusseltside tegevus · 1888. a rahvaluule suurkogumine, Hurt ,,Vana Kannel" · 1891. a esimene päevaleht Postimees, Hermann 4) Venestusreformide tulemused · Vene keele oskuse vajalikkus asjaajamiskeelena · Nõrgestas baltisakslaste võimu · Soodustas eestlaste sotsiaalset mobiilsust
3) asjaajamiseks vene keel 4) Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt 5) Aleksandrikool avatakse vene keeles 6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine Eesti ühiskond venestamise tingimustes: 1870.a loeti ühiselt "Kalevipoega" Eesti Üliõpilas Seltsis - EÜS 1884.a sini-must-valge lipu pühitsemine Otepää kirikus - 4.juuni üle-eestiline lipupäev Villem Reiman - karskusseltside tegevus 1888.a rahvaluule suurkogumine - J.Hurt "Vana Kannel" Venestusreformide tulemused: 1) sotsiaalse mobiilsuse kasv, õhutas eestlaslikku kodanikutunnet, vähenes baltisakslaste autoriteet. 2) edenes eesti ühiskonna iseorganiseerumine 3) omaalgatuslik eneseharimine. Õpiti vastu hakkama! Eesti poliitiline maastik XX.saj algul: K.Päts: Ideed - majanduslik ja poliitiline võitlus, tuleb parandada majanduslikku olukorda Väljaanne - "Teataja" Toetajad - venelased (demokraatlikud vene jõud) J.Tõnisson:
Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine Aleksandrikool avati venekeelsena 1893 venestati Tartu Ülikool Jurjevi-nimeline, venekeelne õpe, lahkusid baltisakslastest õppejõud Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuramäe nunnaklooster 3) Eesti ühiskond venestamise tingimustes EÜS, V. Reiman, rahvaluule suurkogumine 1888.a.: Rahvusliku liikumise uue põlvkonna liidriks Villem Reiman - edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele Eesti Üliõpilaste Selts kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks, 1884 pühitseti EÜS- i lipuks sinimustvalge lipp, loeti ,,Kalevipoega" Jakob Hurda üleskutse 1888 rahvaluule kogumiseks 4) Venestusreformide tulemused:
1893. a läks Grenzstein ja tema leht Olevik venestuse teele, idee: tuleb kasutada venestust saksalastele viimase hoobi andmiseks, Olevik propageeris venemeelseid vaateid osa Jakobsoni pooldajaid teine osa haritlasi leidis, et tuleb vaikselt arendata edasi eesti kultuuri loodi Eesti Üliõpilaste selts, mis 1884. a õnnistas oma lipu Otepää kirikus pastor Villem Reiman vaimsuse idee 1888. a algas Hurda juhitud rahvaluule suurkogumine 1883. a alustas tööd Hugo Treffneri gümnaasium, selle kaudu said eesti poisid minna ülikooli Reimani ja Grenzsteini juhtimisel sai alguse karskusseltside loomine ainus lubatud seltsi liik Hermann sai Postimehe, mis sai päevaleheks, peatoimetajaks, 1896. a ostsid Postimehe Reiman ja Jaan Tõnisson, algas võitlus Postimehe ja Oleviku vahel, mille võitis Postimees Postimehe põhiseisukoht: kui ei saa kaasa rääkida poliitikas, tuleb arendada kultuuri ja ühistegevust,
annaabi.ee 
