Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Mosee Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett, kust moslemeid palvetama kutsutakse. Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Mosees
Muhammad põgenes koos teiste moslemitega põhja poole elama see ümberasumine tähistab islami aja algust. Ta suri 632. aastal, olles edastanud kõik Jumala ilmutused. Koraan sisaldab Jumala ilmutusi, mis on väljendatud tema kõnes ja sõnas ning on islami aluseks. Sama sõnum ilmutati ka varasemate saadikute kaudu, kuid nemad moonutasid neile usaldatud sõnumit. Seega on Koraan Jumala sõna veatuks väljendajaks. Koraan jaguneb 114 suuraks (Koraani peatükk), kus käsitletakse mitmeid teemasid. Esmalt ilmutatud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, Jumala rollile ajaloos, Muhammadi rollile Jumala saadikuna, viimsele kohtupäevale nind vajadusele aidata teisi inimesi. Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi, nagu perekond, abielu ning Mediina kasvava umma e kogukonna legaalsed, eetilised ja sotsiaalsed probleemid. Moslemid usuvad, et Koraan
ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu. Koraan on väljavõte taevas hoitvalt tahtvlilt, millel on kirjas Jumala sõnad.Öeldakse, et sageda lugemise tulemusena jõuab lugeja Jumalale lähemale. Teksti pähe õppimist peetakse erilise vagaduse märgiks. Koraan on jaotatut 114 peatükiks ehk suuraks. Koraan esitab holistliku usuõpetuse, mis nõuab kõigest ülimuslikkust ega luba mingit jaotust religioosseks ja ilmalikuks. Ta käsitleb erinevaid teemasid ning samuti ka moraaliõpetust. Lisaks Koraanile on islamis veel teine pühade tekstide kogu prohvetlik tava. See kogu on hoopis mahukam kui Koraan ja see on maailma muslimitele eeskujuks nende igapäevase elu korraldamises. Islami usu kirjeldamiseks kasutatakse araabiakeelset sõna iman. Usu aluseks on täielik monoteism,
Muslemeid, islami usu järgijaid, on maailmas kokku üle 1,7 miljardit, mis on rohkem kui 20 protsenti maailma populatsioonist. Islam on monoteistlik religioon, mille kohaselt on maailmas Ainujumal Allah, mis tähendab araabia keeles Jumalat. Islam tähendab araabia keeles Jumala tahtele allumist. Islami rajajaks on Muhammad ibn Abd Allah, kes sündis Mekas 570a. pKr. Islami püharaamat on koraan, mis jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks, ning sisaldavad Allahi ilmutusi Muhammadile. Islami usu põhimõte kohaselt peab isik elama tõelises sisemises rahus, ning alluma täielikult Jumala tahtele ja elama Tema seaduste kohaselt. Moslemi elu aluseks on islami viis põhisammast, milleks on usutunnistus, palvus, annetamine, paast ja palverännak. Esimene põhisammas usutunnistus Usutunnistus, mis on viiest põhisambast kõige tähtsam, nimetatakse araabia keeles sahaadaks.
Osa Muhamedi ilmutusi jäeti välja. Veelkordselt korrastati Koraan 10. saj ja tekst kuulutati kanooniliseks. Moslemite arvates on Koraan täpne koopia Taevasest Koraanist ning seega veatu. Koraani tohtis lugeda vaid araabia keeles, tõlkimine oli keelatud. On kirjutatud klassikalises araabia keeles, mida enam ei kasutata. Esimene tõlge 12. saj ladina keeles. Koraan on kirjutatud riimproosa vormis. Puudub kindel süsteem. Koosneb üle 6000 värsist, mis jagunevad 114 suuraks. Suurad on järjestatud pikkuse järgi: algab kõige pikemate, lõpeb kõige lühemate suuradega. Erandiks on 1. suura, mis on lühike (,,Avaja"). Tähtis on 112. suura ,,Puhas siirus". Koraan sisaldab islami religioosse ja ühiskondliku õpetuse. Koraani täiendavad moslemitele 2 väga olulist raamatut: ,,Sunna" ja ,,Sariaat". ,,Sunna" kirjutati hiljem, sest Koraan ei andnud vastuseid kõikidele praktilistele küsimustele. Sisaldab Muhamedi esimeste kaliifide kohta käivaid pärimusi.
Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid. Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus. Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses saria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid. Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri Koraan Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadz nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest. Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine on viies alussambast kõige olulisem
ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi (âya). Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Islam, judaism ja kristlus
12 8. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhamedile ajavahemikul 610 632. Koraan pandi kirja araabia keeles. Peale Muhamedi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha ( Meka või Mediina ). Suurade pikkus on väga erinev. Koraani struktuur ie ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht) 13 9. Mõisteid islamist 9. 1. Põrgu ja paradiis Põrgus patustajad igasuguseid nahtlusi, piinamist tule ja haisva keeva veega, mürgipuudega ning kehalise valuga
neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu. (Koraan 2. suura) Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. (Vikipedia 2009) Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. (Ibid) Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele
• Kui mekalased tunnistasid lüüasaamist, andis Muhammad armu kõigile (v.a. mõned endised vaenlased) ja kavandas islami levitamist väljapoole Araabiat • 632 - Muhamed sureb • 62-aastaselt • Olles edastanud kõik Jumala ilmutused • Koraan • Sisaldab Jumala ilmutusi ja need on islami aluseks • Ei või tõlkida teistesse keeltesse tõlkida - võib ainult ümber jutustada või tõlgendada • Jaguneb 114 suuraks, milles käsitletakse mitmeid teemasid • Esmalt ilmunuud suurad keskenduvad Jumala ainulisusele, tema rollile ajaloos, Muhammadi rollile tema saadikuna, viimsele kohtupäevale ning vajadusele aidata teisi inimesi • Hilisemad suurad käsitlevad kogukonnaelu küsimusi (perekond, abielu) ning Mediina kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks
Hassan ja Hussein 15. Milliseks kaheks peamiseks suunaks lõhenes islam? 16. Kuidas kutsutakse islami ühiskonda? Umma 17. Kuidas kutsuvad muslimid "raamatu rahvast" ? Ahl al-kitab 18. Kuidas kutsutakse siiitide iga aastast leinapüha? sahsei-vahsei (asura), 19. Kuidas kutsutakse siiitide varjunud imaami? Lunastaja mahti 20. Mitmes kaliif lasi ühtse Koraani teksti koostada ja kuidas teda kutsuti? Kolmas kaliif Uthman (Othman) 114 Suuraks 21. Kuidas nimetatakse araabia keeles Koraani esimest suurat? Ehk Al-fatiha 22. Kuidas nimetatakse kariloomade rituaalset tapmist? Zabiha kariloomade tapmine Allahi nimel. 23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1
tulevane elu. (2. suura.) 23 Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Hiljem täiendati neid punktuatsiooni ning täishäälikutega, mida algne araabia kiri ei sisaldanud. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk suuraks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta (Meka või Mediina). Suurade pikkus on väga erinev. Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks Piiblil. Peamiselt sisaldab koraan käske ja hoiatusi, lugusid on vähem. Kuna koraanis sisalduvad vihjed on tavainimesele sageli mõistetamatud, on koraani
Beetil (bayt el jumala kodu/paik) kivid, mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa. Olulisel kohal olid luuletajad, kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( võimu posija), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima. Muhammad meenutas luuletajat. Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus. Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad, järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks ajat(aya). Meka periood(610-622) Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal. Kasvas üles oma onu juures, keda aitas kaubanduses. 25-aastasena abiellus rikka lesega Khadija'ga. M läks mäele paastuma, mille tagajärjel hakkas kuulma puude ja kivide juttu. Esimese ilmutus: ilmus kuju, kes käskis tal lugeda, kuid ei osanud ning sp hakati teda
Hassan ja Hussein 15. Milliseks kaheks peamiseks suunaks lõhenes islam? 16. Kuidas kutsutakse islami ühiskonda? Umma 17. Kuidas kutsuvad muslimid "raamatu rahvast" ? Ahl al-kitab 18. Kuidas kutsutakse siiitide iga aastast leinapüha? sahsei-vahsei (asura), 19. Kuidas kutsutakse siiitide varjunud imaami? Lunastaja mahti 20. Mitmes kaliif lasi ühtse Koraani teksti koostada ja kuidas teda kutsuti? Kolmas kaliif Uthman (Othman) 114 Suuraks 21. Kuidas nimetatakse araabia keeles Koraani esimest suurat? Ehk Al-fatiha 22. Kuidas nimetatakse kariloomade rituaalset tapmist? Zabiha kariloomade tapmine Allahi nimel. 23. Milliseks kaheks maailmaks jaotab islam kogu maailma? 24. Kuidas kutsuvad muslimid lubatud toitu ja keelatud toitu? Lubatud halal Keelatud haram 25. Kes kirjutasid suured kommentaarid Koraani kohta? Tabari (838-923) Baidawi(1226-1260) Islam II 1
annaabi.ee 
