ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad
ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiametnikud ; õpilased=hall mass, kellel pole õigust suudki lahti teha. Võimude lahusust siin ei eksisteeri. Võimu teostab, seadusi annab ja kohut mõistab vaid diktaator. Kui tekib erimeelsusi, siis demokraatlikus korras saaks nende üle arutleda, aga diktatuurlikus koolis saadetakse kas just enne suu avamist, aga pärast ärakuulamist üheksakümnel protsendil juhtudest pikalt. Samas paneb mõtlema statistika, mille järgi viimasel ajal õpilased puuduvad tundidest palju rohkem, kui varasemal ajal ja põhjuseks öeldakse see, et nad on laisad
siseasjadesse." Liidu esimese mehe nõustaja andis nõu olla külalise vastu sõbralikum, Hrustsov aga vastas: "Mina tahan olla rangem, muidu nad ju ei mõista, mida on teinud." Lõpuks peasekretär leebus ja lõpetas vestluse sõnadega: "Ja siiski olete ka teie sõja vastu. Sellepärast me istumegi siin ja joome." Sartre'i Nobeli-aastal jäänud paarike Eestis kultuuriintelligentsile silma sellega, et vahetpidamata sebiv Beauvoir ei lasknud väliselt veel noorel ja elujõus mehel suudki lahti teha ega iseseisvalt sammugi astuda. Pikk Beauvoir pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre Eesti reisist: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi
Inimesed jagunevad kahte rühma- vaesed ja rikkad. Vaesed inimesed on need, kes teevad ära kogu vajamineva töö ilma selle eest suurt tasu saamata. Rikkad inimesed aga naudivad vasesete alamate tehtud tööst saadud tulu, ise aga lillegi liigutamata. Eriti teravalt tuleb inimeste ebavõrdus välja Emilie Zola raamatust ,,Söekaevurid." Nimetatud raamat on tulvil ebaõnnetuid inimesi kes rügavad päevast päeva maa-alustes käikudes sütt raiudes, et saada tasuks mõnisada suudki (prants rahaühik). Kuid kuna see on palju aastaid nii käinud (rikkad ülemad ehitavad kaevandused, investeerivad kaevandustesse suure summa algkapitaliks. Peale kaevanduste rajamist leitakse odav tööjõud, kellele makstakse suure töö eest väga väikest tasu.) siis ei ootagi söekaevurid midagi muud. Nurisetakse vaid omavahel väikese raha üle mida töö eest saadakse, ent ette ei võeta midagi. Kahjuks on raamatus kirjeldatud ebavõrdsus valitsenud maailmas iidsetest aegadest peale.
mil valgus saab pimedusest võimust! Ja vaadake vaid juba sealt tõusebki esimene päikesekiir!" Oma pääsemisejutu kokku luuletanud, pöördus Martin õe poole, kes talle ehmunult vastu põrnitses. "Mis nüüd siis saab, Martin?" küsis ta kähiseval häälel. Martin kortsutas kulmu ja paistis mõtteis olevat, kui teda nimepidi hüüti. Ta pööras jahmunult pea ja avastas, et vaid paari sammu kaugusel temast seisis kuninganna oma täies ilus ja võimuses. Martin ei jõudnud suudki tervituseks avada, kui juba peahaldjas kõnelenud oli. "Ma tänan sind nende tarkade sõnade eest, Martin," lausus kuninganna majesteetlikult, kuldsed kiharad hommikutuules vabalt õõtsumas, " Ning vastu kingin sulle kolm soovi, mis täituvad siin ja praegu, nii et mõtle hoolega, enne kui nad lausetesse ritta sead, sest enam me ei kohtu, vähemalt mitte see aasta!" Siis ta naeratas ja haldjad jätkasid oma tansupidustust.
Paljudel lapsevanematel aga napib teadmisi ja oskusi varajaste arenguhäirete märkamiseks. Mõned neist ei ole sellest huvitatud või hoopis häbenevad või lausa varjavad, teadmata, et varajane sekkumine võiks nii mõnegi probleemi puhul anda häid tulemusi. Kui laps on füüsiliselt terve, ei pruugi perearst teda peale aastaseks saamist piisavalt näha. Või kui teda köhade-nohude tõttu külastatakse, ei pruugi häbelikum laps suudki lahti teha, et perearst saaks ta vanusele vastavat kõnet hinnata. Samuti jääb arstile teadmata lapse nägemine-kuulmine, kui lapse- vanem ise sellele ei osuta, sest kohustuslik kontroll puudub. Perearstidele on koolieelses eas laste profülaktiline läbivaatus soovituslik, ta ei ole vastutajaks lapse arenguhäirete märkamises. Mis saab lastest, kelle arengu puudujääke ei ole märganud ei vanemad ega perearst? Paljudel juhtudel
Loodusesse uitama läheb Alo aga meelsamini üksi. Eriti tõmbab teda vanaema juurde Võrumaale, Kirikukülla ja sealse kandi metsadesse. "Seal ma kogun jõudu, mõlgutan omi mõtteid. (11) " Viimase lause poetab Alo muuseas tõsimeeli. Kelmikas sära, mis tema silmadesse sel hetkel tekkis, ei unune mul iial. 2. A "Need lausa punetasid etenduses osalenud päkapikumehe üles keerutatud tolmust" B "Suudki ununesid paljudel suurest üllatusest lahti: päkapikud ongi päriselt olemas!" C "Kõikidel etenduses lumehelvestena osalenud lastel olid silmad sätendavaks maalitud" 3. A Tundsin, et see ongi minu missioon: hoida elus laste unistust päkapikkudest ja jõulumuinasjutust B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4
"Ärge sekkuge meie riigi siseasjadesse." Liidu esimese mehe nõustaja andis nõu olla külalise vastu sõbralikum, Hrustsov aga vastas: "Mina tahan olla rangem, muidu nad ju ei mõista, mida on teinud." Lõpuks peasekretär leebus ja lõpetas vestluse sõnadega: "Ja siiski olete ka teie sõja vastu. Sellepärast me istumegi siin ja joome." Külaskäik Eestisse 1964 käisid Sartre ja Beauvoir Eestis. Vahetpidamata sebiv Beauvoir polevat lasknud väliselt veel noorel ja elujõus mehel suudki lahti teha ega iseseisvalt sammugi astuda. Pikk Beauvoir pidas väikest kasvu ja mitte just kõige nägusama välimusega Sartre'it teatud mõttes oma lapseks. Vabaabielupaari peresuhetest annab tunnistust ka see, et järglasi neil endil polnud, kuid see-eest adopteerisid mõlemad täisealisi lapsi. Tõlkija Tatjana Hallap meenutab Sartre'i Eestis-käiku: "Sartre ja de Beauvoir armastasid väikeseid Eesti külapoode, kust nad ostsid veini, mis meenutas maitselt prantsuse omi. Veine
õiendas, võla aga neli nädalat edasi tellis. Härra von Kremer võttis alles esimesel novembril sõna, sest siis ei jäetud vana puudujääk mitte üksnes uuesti tasumata, vaid paarkümmend rubla nooremat lisati veel juurdegi. Ta palus Prillupil esimesel võimalusel raha tuua. Kahe nädala pärast tõi piimamees raha, aga napilt poole puudujääki, ja kui saks vähe silmi tõstis, siis õrises: "Rohkem ei ole!" Ja ilma et teine suudki lahti oleks teinud, põrutas sõrmenükke laua pihta ja käratas: "Mõistad, rohkem ei ole!" Tõnu läks istus rekke ja hakkas linna poole sõitma et hommikuks turule jõuda. Ta üritas kõrtsis rahulikku öömaja leida, kuid mitte kuskil ei saanud rahu, esimeses kõrtsis oli liiga kärarikas ja teises räägiti temast ja marist taga. Surudes viha alla teeskles ta magajat edasi. Hommikul magas ta sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks müüma ja kaupa tuli jälle poolmuidu ära anda kuskile
võlapõli. Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud, astub ta Iru mäe harjale. Seal kuuleb ta ema varju laulu: laulus meenutatakse talle tema kahekordset verevõlga: sepa poega ja saare piigat. Ema pistab rinna suhu, aga meelt ei pista pähe! Ema hoiatab poega mõõga eest: veri ihkab vere palka! Kodus pajatavad vennad oma reisilugusid. Vanem vend rändas mööda ilma, kohtas teel tinast, vasest ja hõbedast neidusid, kes ei saanud suudki maigutada, alles kulne neiu ütles, et ema jälgi tuleb küsida lihase neiu käest. Leidiski neiu, kes teda kosilaseks kutsus, aga ema jälgedele juhatust anda ei osanud. Vanem vend ei ole aga kosjaskäija, tema otsib ema jägi. Kaskmine vend otsist vastust sauna eidelt-taadilt, hundipojalt, karult ja käolt. Kägugi soovitab küsida neidudelt. Ka taluneiud ei mõista aidata, küll aga kutsuvad kosilaseks. Keskmine vend ei taha naist, vaid on ametis ema otsimisega.
Johannes varises enne Leedusse sõitu orkestriproovil kokku. Surmapõhjus: Arvatavasti südamerabandus: varises kokku orkestriproovil. 4.93. Lygia Soo Sünnikoht: Harala Olemus: Talle meeldis haritus ja tarkus, sest lasi end haridusel ära võluda; Lugu: Ta lasi end ära võluda Harala keskkooli õpetajal Sool, kes oli seltskonna täht ja hiilgas omatehtud tabavate lausetega. Nad abiellusid. Kodus oli mees täielik türann. Lygia ei tohtinud suudki lahti teha, vaid pidi meest kuulekalt teenima. Soo sõi eelmise direktori välja ja asus ise asemele. Kui nende lastel juba oma elu oli, tõi mees majja uue noore naise ning käskis Lygial kaduda. Ta virutas oma endise naise Lygia sõna otseses mõttes välja. Perekond: mees Soo; lapsed; Surmapõhjus: loomulik surm 4.94. Jaan Mats Sünnikoht: Harala 34 Olemus: tarmukas; visa hingega;
neegrit ei viida oksjonile ega müüda maha? Seda ma tahaksin teada. Ja mis sa arvad, mis mulle öeldi? Noh, nad ütlesid, A teda ei saa enne müüa, kui ta pole viibinud pool aastat siin osariigis, ja nii kaua pole ta veel siin olnud. Säh sulle nüüd lopsu! Seda nimetatakse valitsuseks, kui ei saa maha müüa vaba neegrit enne kui ta on kuus kuud siin osariigis elanud. See nimetab ennast ise valitsuseks ja tahab olla valitsus ja peab ennast valitsuseks! Ja ei tohi suudki lahti teha, tervelt kuus kuud ei tohi sihukest kuradi hulkuvat valge särgiga neegri-varganägu kinni võtta ja ...» Taat latras aina nii edasi ega pannud tähele, kuhu ta vanad kanged köndid ta viisid. Äkki ta kukkus ülepeakaela soolalihatünni otsa ja lõi endal mõlemad sääred marraskile. Ta kõne lõpp oli vängem kui kõige ropem 1 Valget tõugu inimese ja neegri segavereline järeltulija. 2 Kuberneri aunimi Indias; rikas mees. 240
Aga kuis ma saan siis teist inimesed teha, teie kaheharalised neljajalgsed? Kas hakkab keegi raha eest tegema loomast inimest? Isegi saksa professor ei tee seda, aga sakslane teeb raha eest juba kõik. Mina ammugi mitte, sest mina olen sotsialist ja käin läbi ainult omasugustega. Kui teie asemel istuksid siin naised või ninasarvikud, isegi siis talitaksin ma, nagu nad oleksid mu seltsimehed. Aga teie olete ometi pisutki paremad kui naised, sest neil pole muud kui tönn lahti. Ei saa õieti suudki veel paotada, juba uluvad. Ja teie, puupead, samuti. Ütlen teile selges vene keeles: kell viis, uks on lahti, oodake; aga juba neil hirm nahas -- nüüd teeb paljaks, nüüd röövib puhtaks, nüüd oleme kõrilõikaja küüsis! Aga kus on siin rahast juttu, teie vaimunõtruse patsillused? On siin korjuse soojalehkugi röövimisest, teie ajuhärmatise prillimaod? Mõistate, oinapead? Sellepärast -- tulevikus mind mitte enam haavata, sest mina olen kõrge inimsoo esindaja
annaabi.ee 
