Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kolb, mco2, katseklaas, reaktsioon, korgiga, büretis, õhurõhk, mõhk, filterpaber, happega, protokoll, clapeyroni, mõõteseadmed, kemikaalid, balloon, termomeeter, uurimis, metoodikad, kaalul, fikseerida, katseandmed, kork, filterpaberi, kukutada, nivood, õppetool, yki0020, eksperimentaalne, barometer, määramiseks, momendil, õhutemperatuur, õhugaEksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tulebi jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel tuleb kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti samal kaalul. Et katse tulemused oleksid täpsed juhtida kolbi 1-2
Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const P1 V 2 = P2 V 1 Charles'i seadus. Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. V T = const V1 V2 = T 1 T2 Universaalse gaasikonstandi väärtus P0 V 0m 101325 Pa 0,0224138 m3 = R= T0 273,15 K mol = 8,314 J/mol K Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained CO2, õhk, vesi Töö käik Kaaluda tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb(mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhtida 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuleb jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub
Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord
Püld -¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: 0 0 ( Püld - p H 0) V T V = 2 P0 T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele nii, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15-20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal
Püld −¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: 0 0 ( Püld − p H 0)∙ V ∙ T V = 2 P0 ∙ T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus: Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele nii, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Vajadusel lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Ühendada katseklaas tihedalt korgiga (suruda ja veidi keerata näppude vahel, rakendamata liigset jõudu). Tõsta üks büretiharu teisest 15-20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal
Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1..
Eesmärk on leida gaasilise aine molaarmass, kasutades eelmainitud seoseid gaasiliste ainete omaduste vahel. Sissejuhatus Õhu mahu arvutamiseks (CO2) kolvis normaaltingimusel (V0) kasutatakse valemit: 0 PV T 0 V = 0 PT Gaaside tiheduse valem: g M gaas [ ] 0 mol ρ= 3 dm 22,4 [ ] mol Õhu mass: mõhk = ρ0 õhk ⋅ V0 Suhteline tihedus: m1 D= m2 Katse süstemaatiline viga, kus 44 g/mol on CO2 tegelik molaarmass: g E A =M −44,0 mol Katse suhteline viga: ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 44,0 Moolide arv: V0 n= Vm Clapeyroni võrrand: m PV = RT M Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
normaaltingimustel M gaasg p0 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tuli teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale ning juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi.
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk: gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendi: Süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhiti balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Tuli jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Seejärel suleti kolb kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti samal kaalul, et tulemused oleksid täpsed.
M gaas ( ) mol ρ0 = 3 dm3 = g/ dm 1.15 22,4 ( ) mol Näiteks: õhu tihedus ρ0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3, 0 veeauru tihedus ρ = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Kippi aparaat Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi CO2 aparaat koosneb kolm est klaasnõust (vt joonist). saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Katse käigus juhitakse kolbi süsinikdioksiidi, määratakse selle maht ja mass ning arvutatakse molaarmass. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti.
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid ja ained Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2 ja H2O Töö käik Kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida 7- 8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Panna kolvile kork peale ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1- 2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatavad ained Süsihappegaas (CO) Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad
Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel M gaas g / mol 0 g / dm 3 22,4 dm / mol 3 1.17 mõhk õhk 0 V 0 1.18 m3 m1 mõhk 1.19 mCO2 m2 m3 1.20 M CO2 44,0 g / mol 1.21 M CO2 44,0 ⋅ 44,0 ∆% = 100% 1.22 Püld p H 2 p H 2O 1.23 millest
Suhteline tihedus: D= = Gaaside suhteline tihedus: o Mass: mõhk = oVo Moolide arv: n= , kus V0 gaasi maht kas normaal- või standardtingimustel, vastavalt sellele omab ka Vm (gaasi molaarruumala) erinevaid väärtusi n= Clapeyroni võrrand: PV = RT, kus R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Suhteline viga: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: tehnilised kaalud, ~300ml kolb korgiga, termomeeter, baromeeter, mõõtesilinder, CO2 ballon Kasutatud ained: CO2, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat. Kaaluda kuiv kolb korgiga (~300ml, m1-mass ) tehnilistel kaaludel, teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Täitma kolbi süsinikdioksiidiga ballonist 7- 8 minuti jooksul. Korralikult võetakse gaasivooliku kolbi välja. Kolb kiiresti sulgeda korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1-2
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. P⋅V On olemas universaalne gaasikonstant R=const= . T Järgmiste ühikute korral - rõhk P (Pa); mass m (g); moolide arv n (mol); maht V (m3); temperatuur T (K) - on universaalse gaasikonstandi väärtus R = 8,314 J/mol∙K. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained CO2, H20 Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub
kergem. Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH 2 = 2,0 g/mol) suhtes. Arvutusvalem tundmatu gaasi molaarmassi leidmiseks. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: süsinikdioksiid ja vesi 4. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilisel kaalul kolb ja teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda ja uuesti kaaluda. Kolbi juhtida täiendavalt süsinikdioksiidi ja kaaluda veel kord. Tegevust jätkata senikaua, kui saavutatakse konstantne mass.
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord
Gaasi absoluutne tihedusnormaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, CO gaas. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~ 300 ml kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7 kuni 8 minuti vältel kolbi CO gaasi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaasi CO2 saamine ning tema molaarmassi leidmine. Töövahendid: Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Klassikaliselt saadakse mitmeid gaase laboratooriumis Kippi aparaati kasutades. Kippi aparaat koosneb kolmest klaasnõust CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) lubjakivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi anuma keskel oleva toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse
15 12,8 22 19,8 29 30,1 16 13,6 23 21,1 30 31,9 Eksperimentaalne töö 1 Ülesanne: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis. Luua seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel. Leida gaasiliste ainete molaarmass. Kasutatud seadmed: · CO2 balloon · 300 ml korgiga varustatud kolb · tehniline kaal · 250 ml mõõtesilinder · termomeeter · baromeeter Kasutatud ained: · CO2 Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli kaaluda kuiv korgiga kolb tehnilisel kaalul. Märgiti korgi alumise serva asukoht kolvil. Seejärel tuli balloonist kolbi juhtida 7-8 minuti minuti vältel süsinikdioksiidi. Pärast seda kolb sulgeda ning uuesti kaaluda. Seejärel juhiti sinna veel süsinikdioksiidi (umbes 2 minutit) ning kaaluti uuesti
Dõhk = ──── 29,0 Gaasi absoluutne tihedus – normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Mgaas [ g/mol ] Ρ0 = ──────────── g/dm3 22,4 [ dm3/mol ] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid CO2 balloon; 300 ml korgiga varustatud seisukolb; tehnilised kaalud; 250 ml mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ≈ 300 ml kuiva kolvi, mille massiks on m1. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7-8 min vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti
Sissejuhatus: Õhumaht kolvis normaaltingimustel: Mass: Gaasi absoluutne tihedus: Gaasi suhteline tihedus: Suhteline tihedus õhu suhtes: Suhteline viga: Moolide arv, kui V0 on gaasimaht kas normaal- või standardtingimustel. Moolide arv: Clapeyroni võrrand: R universaalne gaasikonstant = 8,314 J/mol*K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: 300ml kuiv kolb korgiga, CO2 balloon, baromeeter, termomeeter, 250ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud. Kasutatud ained: CO2, toatemperatuuril olev vesi. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul 300 ml korgiga varustatud kolvi ( m1= 143,58 g) ning tegin viltpliiatsiga märke kolvi kaelale korgi alumise serva kohale. Seejärel juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi
Laboratoorne töö 1- Ideaalgaaside seadused Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord
dm 3 V m( ) mol mol g /¿ ¿ M¿ m( g) n= ¿ Clapeyroni valem: m PV = RT M , kus R on universaalne gaasikonstant ning R= 8,314 J/mol ⋅K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseaded: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: CO2 , vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilistel kaaludel tuli kaaluda korgiga varustatud kuiva kolvi mass ( m1 ). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale.
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord
Kaaludes samadel tingimustel (rõhk, temperatuur) ära kindla mahu õhku ja tundmatut gaasi, saab suhtelisest tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Näiteks õhu tihedus 0 = 29/22,4 = 1,29 g/dm3 veeauru tihedus 0 = 18/22,4 = 0,80 g/dm3 Veeauru väiksem tihedus, võrreldes õhuga, selgitab ka, miks õhurõhk niiskete õhumasside lähenemisel langeb. Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter ning CO2, õhk ja vesi. Töö käik
M gaas[ g / mol ] p0 3 g / dm 3 22,3 [dm / mol ] 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO2 balloon, Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m ). Kolvi kaelale tegin 1 viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi
D õhk = 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 0 M gaas g ρ= [ ] 22,4 dm3 Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Töövahendieks on CO2 balloon, 300 ml seisukolb koos korgiga, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni.
gaas teisest raskem või kergem Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: süsinikdioksiidi balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehniline kaal. Kasutatud ained: CO2 ; H2O ; õhk. Kaaluti tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300ml kuiv kolb. Kolvi kaelale oli tehtud markeriga märge kuhu maani kork kaela ulatus. Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida tuli, et vooliku otsa ja põhja vahele jääks ruumi, et süsinikdioksiid ei väljuks voolikukimbu teistest harudest.
Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel. M gaas g p0 = 22,4 dm 3 EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö ülesanne ja eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: · Töövahendid ja mõõteseadmed: ~300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO 2 balloon, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter · Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: · Kõigepealt tuli kuiv ~300 ml korgiga varustatud seisukolb kaaluda tehnilisel kaalul. · Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. · Seejärel juhiti 7-8 minuti jooksul tõmbekapis kolbi süsinikdioksiidi.
Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi määramine. Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid. Töövahendid: 300 ml korgiga kooniline seisukolb, termomeeter, baromeeter Mõõteseadmed: tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder Kasutatud ained: CO2 baloon, õhk, vesi Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud umbes 300 ml kuiv kolb. Balloonist juhitakse 7...8minuti vältel kolbi süsinikdioksiid. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Täiendavalt juhitakse kolbi 1...2 minuti vältel süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti
0 või D(H2) = Mgaas/2.0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: ⍴0 [g/dm³]= Mgaas [g/mol]/ 22.4 [dm³/mol] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk: Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töö vahendid Seadmed: Kippi aparaat või CO2 balloon (antud katse juures kasutasin CO2 ballooni), 300ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Ained: CO2, H2O. Töö käik Leida kolvi mass, koos sees oleva õhu ja korgiga. Teha kolvile märk korgi alumise ääre juurde. Juhtida kolbi CO2’te 7-8 minuti jooksul. Panna kolvile kork peale ning kaaluda. Lasta kolbi 1-2 minuti jooksul CO2-te. Korrata kuni tulemuste ühtlustumiseni. Fikseerida toatemperatuur ja õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada katsetulemuste järgi CO2 molaarmass ning
annaabi.ee 
