Euroopa phjaosa katsid mitmel korral paksud jkihid. ldist jahenemist on ptud seletada mitmeti: Pikese kiirguse nrgenemise, Maa pooluste asukoha muutumise, mitmesuguste protsessidega atmosfris ja teiste loodusnhtustega. Esimene j pealetung algas enam kui 2 miljoni aasta eest ning alles 13 000 aasta eest vabanes Eesti ala lplikult. Kogu see aeg ei kujutanud hte jaega. Kokku oli neli-viis jtumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Kesk-Soomest Susiluola kaljukoopa kige alumistest kihist avastati primitiivseid kivast triistu, mille vanuseks hinnatakse 125-120 000 aastat. Jaeg ja j kujundastid Eesti maastiku kandes enda sees liiva-, kruusa- ja savimasse. J sulamisel kujunesid jrved ja sgavate orgudega jed, kuplid ja voored. Ajajrku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisdadeni Baltimaadel 12. sajandi lpul nimetatakse muinasajaks. Sellele jrgnes ajalooline aeg. VANEM KIVAAEG - paleoliitikum, algas inimese kujunemisega ning lppes viimase
sel ajal, siis nende jäljed on minema pühitud. Me võime arvata, et mõnel soojemal jäävaheajal oli Eesti ala inimasustatud. Näiteks viimasele suuremale jääajale eelnenud vaheajal, mis on enam kui 116 000 aastat tagasi, oli siinne kliima palju soojem kui tänapäeva Eestis ning siin kasvas Lõuna- ja Kesk-Euroopale iseloomulikud taimed. Ainsaid tõendeid, et jäävaheaegadel Läänemere äärne ala asustanud oli, on leitud Kesk- Soomest Karijoel asuvast Susiluola kaljukoopast, kust leiti mõned primitiivsed kivist tööriistad, mille vanust hinnatakse 120 000 125 000 aastale. Viimane jääaeg, mida nimetatakse Weichseli jääajaks, algas umbes 116 000 aastat tagasi. Perioodi alguspoole oli Eesti ja Skandinaavia alad jäävabad, kuid kliima siiski karm. On leitud tõendeid, et see ala oli asustatud karvaste mammutite poolt. Peagi aga kliima külmenes veelgi ning umbes 24 000 22 000 aastat tagasi saavutas mandrijää
FLÖÖT valmistatud kotka luust; leitud 2008; umbes 35 000 a vana LEEDUS - pronksiajast pärit inimese kujuke. 11 saj tehtud kalmekaevamise käigus leitud. Pärast tuli välja et mingi jama ja et hooopis sokutatud sinna kaevamise käigus jne ühesõnaga pask. SLAIDID: PALEOLIITIKUMI LÕPU JA MESSOLIITIKUMI KULTUURID P.-EUROOPAS (7 loeng) (FAIL5) Jääaja lõpp MESOLIITIKUM Jää sulamisel tekkis Balti Jääpaisjärv - kujunemine 10 500 e Kr. Yoldia meri. Soomes SUSILUOLA koobas umbes 125 000 aastat tagasi leitud ennejääaegse elu jäljed. Graniitkaljus olev koobas. Näitab et enne viimas jääaega olid inimese eellased Jää sulamisel tekkis suur magevee hulk vähem Golfi hoovust (soe) karmimad talved P.-Euroopas SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet
Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus eri kohtades erinev. Kõige kiirem on see Loode-Eestis kuni 3 m 1000 aasta jooksul, Lääne-Eestis ja
Tegemist on neandertallaste koopaga. Paleoliitikumi lõpp ja mesoliitikum Põhja-Euroopas 7. loeng Jää kiht oli omal ajal küllaltki paks (võis olla mitu km paks). Eesti alal võis olla 1-2 km paksune jääkiht. See jääkiht vajutas maapinda alla poole. Pärast jää taandumisel hakkas maapind vähehaaval tõusma. Meie maastik on viimase jääaja poolt nii tugevasti kujundanud, et pole võimalik jälgi leida. Lääne-Soomes avastati omapärane kaljukoobas (Susiluola koobas). Sealt leidi tulekivi ja kvartsi kilde, mille põhjal on osa uurijaid arvanud, et tegemist võis olla omaaegsete jäänustega, millega valmistati tööriistu. Seal koopas võisid elada neandertallased. Koobas on 25 m pikk ja 18m lai. Jää taandumine ja Balti jääpaisjärve kujunemine u 10 500 eKr. Jääaeg oli siia kaasatoonud Skandinaaviast rändkivimid. Põhja-Euroopas võis protsessi mõjutada jääsulamise vesi, mis mõjus golfi hoovusena.
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum
kotkatiivast flööt, mis on 35 000 a vana, teine osutus 65-41 00 a vanaks karuhamba aukudega luuks (Lääne-Sloveenia) N 22.10.09 Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid JÄÄAEG - Antarktika jääkihtide puurimisel saadi pilt 740 000 a taguse aja kohta. See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m.
tõuseb tunduvalt kiiremin ja vesi langeb lõunapoole. Peipsi järv on liikunud veidi lõuna poole, sest põhjakallas on kiiremini tõusnud. Omal ajal mõjutas jääaeg ka inimasustust inimesed elasid peamiselt Lõuna-Euroopas. Jääaegade perioodilise kordumise kohta pole otsest teooriat välja toodud, samas aga on toodud välja erinevaid võimalusi (maakera pooluste nihkumine, vulkaanipursked jms). Varasemal jääajavaheajal on olnud ka inimasustust. Lääne Soomes asub koobas Susiluola. See otsustati ära puhastada ja teha turistidele vaatamisväärsusesks. Kui aga hakati mulda ja setteid välja vedama, avastati koopa pinnalt kivikilde ja söetükke, mille kohta pakuti välja, et järkus on seal olnud enne viimast jääaega inimasula (neandertallaste asula). Need dateeringud, mis tänu nendele setetele oli võimalik teha, pakuvad isegi 130 110 tuhat aastat tagasi. Eestist pole võimalik taolist koobast leida, sest graniiti meil pole, meie kruusad ja liivad on tekkinud
40 000 aastat tagasi. Baltoskandinasse 23 000 – 19 500 aastat tagasi. Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. Baltikumi asustamine 19 000 – 23 000 aastat tagasi. Jäämereni jõudmine 11 000 – 9000 aastat tagasi. Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma – maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 – 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia – kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika.
· Euroopasse jõudis u. 40 000 aastat tagasi. · Baltoskandinasse 23 000 19 500 aastat tagasi. · Jää paksus toonana näit Leedus 0.5 km, Skandinaavia mägedes 2.5km. · Baltikumi asustamine 19 000 23 000 aastat tagasi. · Jäämereni jõudmine 11 000 9000 aastat tagasi. · Billingeni katastroof 8213 e.m.a. (2011=10224 Eestlastel peaks olema 10224, sest siis tekkis Eesti) Järv hakkas mereks muutuma maa sünd. Inimtegevus enne jääaega? Susiluola koopas Soomes leiti tuhka. - Neandertaalased tegid lõket, ilmselt. Mida kujutas endast varane inimene? · Inimkeel 50 000 (kuni 100 000) aastat vana. · 10 000 aastat tagasi inimesi u. 5 10 miljonit, samas räägiti 12 000 erinevat keelt. · Tänapäeval maailmas u. 6 000 keelt. Kontaktiteooria · Lähteallikateks ajaloolis-võrlev keeleteadus, arheoloogia kõige varasem ajaloo uurimise meetod(säilmete leidmisel põhinev), geneetika.
tiivaluust, pikkus on 21,8 cm, koopast leiti väiksemaid tükke veel kahest flöödist, need olid valmistatud elevandiluust (mammutimõhn). 1995. a leiti Idrijca orust Lääne Sloveeniast ka üks pilli kild, mille rekonstruktsioon on väga uhke, dateeritud on ta 65 000 41 000 aastat tagasi, see peab olema siis neandertaallase pill. Nüüd on tehtud uurimusi veel, need on hoopis karu hammustatud asjad. Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid Põhja- Euroopas Lääne-Soome Susiluola koopast avastati kalju seest koobas, kus avastati kvartsitükke, mille põhjal leiti, et tõenäoliselt on tegemist omalaadse asulapaigaga. Muidu on raske leida asju, kuna Põhja-Euroopas oli jääaeg. Jää avaldab mõju ka tänapäeval, varem vajutas maapinda alla ja nüüd maapind tõuseb üles. Osad ütlevad, et Loode-Eestis on tõusnud maapind üle 100 m. Saaremaa ja Hiiumaa kasvavad kokku, Saaremaa ja manner kasvavad kokku (?). Kui jää taandus tekkis Balti
Ka algseid trumme pole võimalik leida. Keelpillide kujunemisel oli vibu tähtis lähtepunkt. Vibu leiutati 32k aastat eKr ehk siis paleoliitikumi lõpu poole võisid keelpillid areneda. Põhjapoolses Euroopas on olnud päris palju jääaegu. Viimasel jääajal ulatus jää poole Saksamaani välja. Soomest on leitud märke, et viimasel jäävaheajal umbes 125k aastat tagasi oli ka Soomes asustatud paiku. Soomes olevast Susiluola koopast, mille avaus on 1,3m ning mis on seest palju suurem, leiti umbes 2m paksuseid settekihte. Koopa põhjast avastati ka kiviesemeid ja söejäätmeid. Antarktikas on puuritud 3km sügavusele jäässe ja sealt proove võetud. Selle abil saab uurida 740k aasta lumesadusid saab teada kuidas kliima on muutunud. Jääaja taandumisel on tulnud ka äkitseid jää pealetunge. Kliima soojenemine võib Põhja-Euroopa kliima hoopis külmemaks muuta, sest Golfi
annaabi.ee 
