kasutuskindel. Hammasrataspumump- Hammasrataspump on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Rootorpump- Rootorpumbad on positiivse töömahuga pumbad, kus iga pöördega liigutatakse kindle kogus vedelikku. Nad on isetäituvad ja tagavad peaaegu püsiva
Õhukuppel kujutab endast silindrilist anumat ,mille 1/3 mahust on täidetud veega ja 2/3 õhuga. Õhukupli põhja jääb nn passiivmaht , mis töömahu määramisel arvesse ei tule. Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba
Plunžer liigub ülevalt alla ASS-i suunas. Imiklapi avamismehhanismi hoob, mille üks ots liigub koos plunžeriga ASS-i suunas avab teise otsaga imiklapi. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSS-i suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSS-i. 3.2 Kütuse lõpuga reguleeritavad klapp- kõrgsurvepumbad Lõpuga reguleerivatel klapp-pumpadel on lisaks imiklapile plunžeri tõukurilt juhitav ülelaskeklapp. 1.takt 6 Plunžeri allaliikumisel avaneb imiklapp ja plunžeripealne ruum täitub kütusega. 2.takt Plunžer liigub ASS-st ÜSS-i poole. Imiklapp sulgub plunžeri tekitatud
Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad kolvid liiguvad sissepoole ja suruvad vedeliku survetorusse, horisontaaljoonest ülevalpool olevad kolvid liiguvad väljapoole ja imevad vedelikku imitorust silindrisse. Kui juhtkang on keskasendis puudub kolvi käik ja pumba tootlikkus on 0. Pumba mahuline kasutegur on vahemikus 0,5 - 0,98 Mahulist kasutegurit võivad mõjutada kulumisel tekkivad lekked ja pumba mittetäitumine, sest pumbad on kiirekäigulised ja pumbatavad vedelikud võivad olla viskoossed õlid . Hüdrauliline kasutegur ligilähedane ühele,
hüdraulist lööki. Õhukuppel kujutab endast silindrilist anumat ,mille 1/3 mahust on täidetud veega ja 2/3 õhuga. Õhukupli põhja jääb nn passiivmaht , mis töömahu määramisel arvesse ei tule. Mõnikord on õhukuplid valatud pumba kere konstruktsiooni sisse. Survetakti ajal surve survetorus tõuseb mille tõttu surutakse õhk survekuplis kokku. Vedeliku nivoo survekuplis tõuseb. Imitakti ajal surve survetorus langeb ja osa vett surutakse kõrgema rõhu tõttu survekuplist survetorusse. Selle tulemusena voolab ka imitakti ajal survetorus vedelik pumba tootlikkus ja surve muutuvad ühtlasemaks. Õhukupli e. õhukatla võib paigutada ka pumba imipoolele kui tegemist on pika ja peenikese imitoruga.. Imipoolel pannakse õhukuppel töösilindrile võimalikult lähedale. Imipoole õhukatla puhul koosneb pumba imitoru kahekordsest torust . Lühem toru on ühendatud klapikarbis imiklapiga . Torude vahelises ruumis on vesi ja õhk. Seal oleva õhu surve arvel toimub pumba
sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid Kolbpumbad on mahtpumpadest enimtuntud. Nad koosnevad silindrist, milles liigub edasi-tagasi kulgliikumisega tihedalt vastu silindri seina liibuv kolb. Kolvi siirdumisel silindri põhja suunas tekitatakse surve ja vastassuunas liikumisel hõrendus. Selleks, et see vahelduv hõrendus ei kanduks survetorusse ja surve ei mõjutax imipoolt,kuuluvad pumba sisenemis-ja väljutusavade juurde vastavad klapid.sellex,et tekitada reduktori pöördliikumisest kolvi kulgliikumist,kasutat. Vänt-kepsmehhanismi Membraanpumba ehitus: A- imipool, B- survepool, 1- surveklapp, 2- membraan, 3- membraani koolutusketas, 4- imiklapp, 5-juhtvarras6-membraani kinnitus korpusega7-käigukamber8-ajamimehhanism
pikk tööiga. Pumpade klassifikatsioon. Välishambumisega pumbad, neid saab omakorda liigitada. 1. Kahehammasrattalised pumbad 2.Mitmehammasrattalised pumbad Sisehambumisega pumbad, mis jagunevad: 1.eraldussektoriga pumbad 2. Rootorpumbad. Pumba tööpõhimõte: Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks. Sisselaskepool ja survepool Hammasratta pöörlemisel satub vedelik hambavahedesse, hambad hambuvad ja vedelik surutakse survetorusse. Selleks et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja. Hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspump annab pulseeriva vedelikujoa, vedelik surutakse hambavahede kaudu portsijonite kaupa. Kui pumbast väljuva vedelikujoa rõhk ja vooluhulk on ebastabiilsed.
otsaga imiklapi 3. Plunžeripealne ruum täitub kütusega. Plunžer liigub ÜSSi suunas. Kuni imiklapp on avatud, plunžeri peal survet ei teki. Kütus läheb tagasivoolu, kuni reguleerimismehhanism laseb imiklapil kütuse surve mõjul sulguda. Algab plunžeri aktiivkäik. Surve tõusuga avaneb pumba surveklapp 2 ja kütus surutakse läbi selle klapi pihusti survetorusse. Plunžeri aktiivkäik toimub kuni plunžeri jõudmiseni oma ÜSSi. Pumba aktiivkäigu algust ja kütuse tsüklilist kogust saab reguleerida ainult imiklapi sulgemise momendiga, mis on määratud reguleerimismehhanismi ekstsentriku asendiga. Ekstsentriku alumises asendis sulgub imiklapp kõige kiiremini, kütuse surumine algab varem ja plunžeri aktiivkäik on pikem, silindrisse sissepritsitava kütuse kogus on maksimaalne
vedelate piimatoodete pumpamisel nagu piim, lõss, vadak, rõõsk koor jt. Pumba pöörlemisel surutakse vedelik pumba korpuse perifeeriasse ja sealt survetorusse. Tsentris tekkiva vaakumi mõjul imetakse vedelik imitorust pumba korpusesse. See vaakum on suhteliselt väike, mistõttu nende imikõrgus pole kuigi suur. Pumba käivitamisel on esialgse
Hülsi materjal võib olla malm või pronks. Silinrisärgid valatakse reeglina malmist. Silinder suletakse pealt silindrikaanega, mis valatud silindrisärgiga samast materjalist. Silindri ja kaane vahel on kaanetihend, mis veepumpadel võib olla rasvanöör. Kolvid: Kolbpumba kolvi ülesanne on teostada keskkonna imemist st. mootorilt saadava liikumise mõjul hõrenduse tekitamine pumba silindris ja survekäigu ajal keskkonna surumine survetorusse. Kolbpumba kolvid võib jagada kolme rühma : - Ketaskolvid - plunzer e, varbkolb - labürintkolvid Ketaskolvide kolvid koosnevad ühest kettast või on koostatud üksikutest ketastest. Ketas (kettad) on valmistatud malmist või pronksist. Ketas kinnitatakse kolvisääre koonuselisele faasile ja pingutatakse. Kolvisääre otsas on keere kolviketta kinnitamiseks. Kolvikettas (kolvikehas) on sooned kolvirõngaste jaoks
kasutegur; töövedeliku tundlikus saastumise suhtes. Hammasratas-, kolbradiaal- ja kolbaksiaalhüdromootori skeemid ja tööpõhimõtted. Hammasratasmootor: hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava ja survepooleks, kuhu avaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemispooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Pneumoajami omadused ja tööpõhimõte. Pneumoajam on keskkonnasõbralik lihtne ja odav, rasketes oludes vastupidav ja tuleohutu
Diiselmootoritel 12-16, ottomootoritel 6-8 42.Hammasrataspump - on pump, mille pumpavaks elemendiks on hammasrattad. Hammasrattad jagavad pumba tööruumi kaheks: imemispooleks, kuhu avaneb pumba sisselaskeava, ja survepooleks, kuhuavaneb pumba väljalaskeava. Hammasrataste pöörlemisel satub vedelik imemis pooles hambavahedesse ja kantakse survepoolde. Seal hammasrattad hambuvad ja hambavahedes olev vedelik surutakse pumba survetorusse. Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja,hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimelsinna imetakse paagist uut vedelikku. Hammasrataspumbad on laialt kasutatud sest nad on lihtsa ehitusega, kõrge kasuteguri, vastupidavad ja üpris odavad. On laialdaselt kasutuses õlipumpadena. 43
m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks. Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-, hammasratas-, kruvi-, plaat-, rootor-kolb-, rootor-plaat- ja palju teisi pumpi, millel kõigil on oma kasutusala. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid.
Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks. Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-, hammasratas-, kruvi-, plaat-, rootor-kolb-, rootor-plaat- ja palju teisi pumpi, millel kõigil on oma kasutusala. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid.
m3 tunnis ja enamgi. Neid pumpi kasutatakse laevade ja ujuvdokkide ballastisüsteemis aga ka veepaiskuritena põtkur- seadmetes. Jugapump on omapärane selle poolest, et tal puuduvad liikuvad detailid. Töövedelik antakse rõhu all (sagedasti tuletõrje veemagistraalist) läbi düüsi segunemiskambrisse. Seejuures tekkib kambris hõrendus, mis imitoru kaudu tõmbab kaasa teisaldatava vedeliku. Edasi läbib vedelik silindrilise kurgu ja laieneva difuusori sattudes väljaviivasse survetorusse. Sellise pumba kasutegur on väike, kuid neid kasutatakse kuivendussüsteemides ja tahkete osakestega segatud vete (näiteks lastiruumi pesemisel tekkivate) eemaldamiseks. Sellega ei piirdu mitmesuguseks otstarbeks kasutatavate ja mitmesuguse tööpõhimõtte ning ehitusega pumpade loetelu. Tuntakse veel rootor-, hammasratas-, kruvi-, plaat-, rootor-kolb-, rootor-plaat- ja palju teisi pumpi, millel kõigil on oma kasutusala. 48. Laeva süsteemide põhiskeemid.
annaabi.ee 
