sobiva parteiga. Eestis võib sarnase koostöö näiteks tuua Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. Otsene surve- Püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Selline tegevusviis on iseloomulik ärilistele gruppidele. Survegruppide esindajad tegutsevad mitmetes konsultatiivorganites, nõukodades, ekspertkomiteedes. Survegruppide ja erakondade erinevus: Tegevuse eesmärk: Erakondadel- luua poliitikat; Survegruppidel- mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi teostamiseks: Erakondadel- tulla võimule; Survegrppidel- avaldada survet võimulolijatele. Programmi ulatus: Erakondadel- Haarab poliitika kõiki valdkondi; Survegruppidel- käsitleb üht valdkonda või probleemi. Teavitamise sihtgrupp: Erakondadel- Valijaskond; Survegruppidel- Võimueliit. Teavitamise viis: Erakondadel- Avalik tähelepanu meedias; Survegruppidel- Lobism.
nagu läbipaistvus, õigusnorm ja tolerantsus praktikas seatud teatud piirangud. Meile on piisav, kui kõik demokraatia mõisted on mingilgi määral realiseerunud EL-i raamistikus. Euroopastumise näiteks võib tuua erinevate mõistete olemasolu EL-i maade, regioonide ja sektorite vahel. Artikli eesmärk on uurida EL-i demokraatia sõltuvust, peegeldades mitmeid demokraatia mõisteid survegruppide käitumises. Kas EL-i demokraatiat peab seletama sellise käitumise kaudu? Kas survegruppidel on pos. või. neg mõju nendele mõistetele, või polegi mõju? Sisendite mõju EL on selgelt suhteliselt avatud konkurentsivõimeline keskkond, mille indikaatoriteks on: a) uute probleemide tihe sissevool ja uute ülesannete tekkimine; b) Uute reziimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine; c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine
Välistab eraomandi. 6.Eesti erakonnad (juhid) · IRL Isamaa ja rahvaliit Urmas Reinsalu · Keskerakond Edgar Savisaar · Reformierakond Andrus Ansip · Sotsiaaldemokraatlik erakond Sven Mikser 7.Survegrupid Survegrupp legaalselt tegutsev ühendus, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Erakond loob poliitikat, survegrupp mõjutab seda. Survegruppidel ei pruugi olla kindlat liikmeskonda. 8.Survegruppide liigid (näited) · Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tarbijate, riigiteenistujate) huve. Nõudmised on suhteliselt püsivad läbi aegade. Huvituvad eeskätte enese elu- või äritingimuste parandamisest. · Edendamisgrupid organisatsiooni ja liikmete poolest hägusem. Liikmeskond võib
rohelised, IRL, reformierakond. Erakondade ja survegruppide erinevused Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused).
rahva võimust ja avalikkuse ärakuulamisest, riigiaparaadi kärpimisest ja võitlusest liigse jõukusega. Tunnuslikud jooned populistliku parteile. Teeb keskerakonnaale väga sarnaseks ainult et ühe juured on vasakpoolsuses ja teisel aga parempoolsuses. SURVEGRUPID JA SOTSIAALSED LIIKUMISED Survegrupid jagunevad a)Kategooriakaitse grupid on niisugused org. Või ühendused , mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate) huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud org. , nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest b) Edendamisgrupid on org. Ja liikmete poolest hägusemad. Nende liikmeskond võib kiiresti muutuda,samuti pole see piiratud mingi sotsiaalse klassi või katekooriaga. Näiteks muinsuskaitse- või keskkonnakaitseorganisatsioonidesse kuulub firmaomanikke, pensionäre ja õpetajaid. Seda liiku survegrupp tekib
ESE- tööhõive küsimuse tugevam rõhutamine EK toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Paremparteid Eestis Reformierakond tugineb liberalismile Isamaaliit kristlikule demokraatiale ja rahvuslusele Rahvaliit sarnaneb Isamaaliidule Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljaspoolt, ilma ise võimul olemata. Suregrupp keskendub mingile ühele valdkonnale või probleemile. Enamiku survegruppidel on oma kindel liikmeskond, kuid esineb ka erandeid. Survegruppide ja erakondade erinevused: ERAKOND SURVEGRUPP Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele
Samas on varasemast olulisemaks muutunud ka valitsemine ja selle kaudu oma nõudmiste realiseerimine poliitikas. 7. Eesti erakondade ideoloogiad, parem-vasak skaala (LEHT!) 8. Võrrelda survegruppe ja sots.liikumisi (eesmärgid, liikmed, tegevus), nende roll poliitikas KATEGOORIAKAITSE GRUPID on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat informeerimist kaupadest ning teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat. EDENDAMISGRUPID on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad
(raske määratleda, kuna selge visioon puudub), Erakond Eestimaa Rohelised. 4. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Kui erakond üritab oma eesmärke ellu viia võimule pääsedes, siis survegrupp taotleb aga valitsuse ja poliitikute mõjutamist väljast poolt, ilma ise võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve-
õigusnorm ja tolerantsus praktikas seatud teatud piirangud. Meile on piisav, kui kõik demokraatia mõisted on mingilgi määral realiseerunud EL-i raamistikus. Euroopastumise näiteks võib tuua erinevate mõistete olemasolu EL-i maade, regioonide ja sektorite vahel. Artikli eesmärk on uurida EL-i demokraatia sõltuvust, peegeldades mitmeid demokraatia mõisteid survegruppide käitumises. Kas EL-i demokraatiat peab seletama sellise käitumise kaudu? Kas survegruppidel on pos. või. neg mõju nendele mõistetele, või polegi mõju? Sisendite mõju EL on selgelt suhteliselt avatud konkurentsivõimeline keskkond, mille indikaatoriteks on: a) uute probleemide tihe sissevool ja uute ülesannete tekkimine; b) Uute režiimide ja poliitiliste väärtuse regulaarne läbilaskmine; c) ning rohke nn esinduslike ekspertide kaasamine Suur konkurentsivõime probleemide, väärtuste jaekspertide vahel näitab pluralismi otsustavate riikide seas.
vastuolulised , mis tihti on mõjutatud subjektiivsetest teguritest; erigruppide piirid ja huvid sageli kattuvad,eriti lähedal asuvates gruppides,sõltub probleemist, ajahetkest, paljudest subjektiivsetest ja objektiivsetest faktoritest. Poliitilised huvid Poliitilised huvid on sotsiaalsete huvide spetsiifiline ja üldistatud väljendusvorm. Poliitilised huvid kujutavad endast sotsiaalsete huvide väljundit võimusuhete valdkonda. See väljund ei ole üldjuhul otsene, nagu huvi- või survegruppidel, vaid toimub läbi poliitiliste ideede ja teooriate; erinevad ideed ja teooriad transformeerivad sotsiaalsed huvid poliitilisteks püüdlusteks. Seetõttu ei ole poliitiliste huvide kandjaks mitte sotsiaalsed grupid või klassid, vaid poliitilisd ühendused. Nendest kõige olulisemad huvide kandjateks on riik ja poliitilised parteid (erakonnad). Tähtsad kandjad on veel poliitilistel liikumistel,parteide valijaskondadel (elektoraatidel) ja parteidevahelistel valimisliitudel
6.2 Survegruppide liigid Survegruppide spekter on palju mitmekesisem kui erakondade oma. Nad võivad erineda üksteisest oluliselt oma organisatsioonilise ülesehituse, liikmeskonna arvukuse ja tegevusmeetodite poolest. Erinev on ka nende võime poliitikat mõjutada. Kategooriakaitse grupid on niisugused organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, tarbijate, naftaärimeeste) huve. Sellistel survegruppidel on hästi välja kujunenud organisatsioon, nende tegevus ja nõudmised on läbi aegade suhteliselt püsivad. Kategooriakaitse grupid huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. Näiteks ametiühingud seisavad töö- ja 18 Kodanikud, huvid ja demokraatia palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate tõest ja piisavat
Komisjonide istungid toimuvad enamus riikides suletud uste taga. Selle töö aruanded avaldatakse trükis ja seega allub nende töö avalikkuse kontrollile. Nagu reegel, saadik, kes ei ole antud komisjoni liige, võib osaleda selle istungist vaid tema tõstatatud küsimuse arutamisest, aga samuti parlamendi juhtorgani (või komisjoni enda) spetsiaalse loaga. Komisjonil on õigus kutsuda ekspertidena riigiametnikke ja samuti teisi isikuid, sealhulgas ärimaailma esindajaid. Survegruppidel on komisjonides saadikuid kergem mõjutada, et saavutada parteide vahelist kompromissi. Komisjonide liikmed peavad hoidma saladuses andmeid, mis valitsus on neile andnud töö käigus, mis on selle poolt kuulutatud avaldamisele mittekuuluvateks. Seepärast arutataksegi olulisemaid küsimusi komisjonides. Sisuliselt ei ole komisjonid parlamendi abiorganid, vaid organid, mis võtsid endale rida parlamendi funktsioone. Nende roll on erinevate riikide parlamentide töös erinev
annaabi.ee 
