vabalt langev keha on kaaluta olekus. 2. hõõrdejõud on kahe kokkuopuutuva pinna vahel, on pidurdav jõud, vähendab kiirust.F = (hõõrdetegur)*N(rõhumisjõud). hõõrdejõuta ei saaks liikumist alustada. tekib sest ükski pind pole sile(konarlikud pinnad haakuvad) ja aineosakeste vahel on külgetõmbejõud. liigitus: seisuhõõrdejõud (keha seisab), ja luige/veerehõõrdejõud(kui keha liigub). 3. elastsusjõud tekib keha sees, kui keha deformeeritakse. liigid: 1)tõmbe ja survedeformatsioon. tahket või vedelat keha maal koku suruda ei saa(pole sellist jõudu). 2)nihkedeformatsioon: üks kehaots on paigal ja teist liigutatakse keha osad liiguvad teineteise suhtes = väändedeformatsioon. elastsusjõud püüab keha kuju taastada, olles välisele jõule vastassuunaline. elastnetaastab kuju, plastneei taasta kuju. hooke'i seadus: F=k*delta*l (kjäikus, delta l keha kuju muutus).jäikus sõltub keha kujust. impulss iseloomustab liikuvat keha ja on jääv
32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35.Plastsed materjalid võtavad kergesti uue kuju ja säilitavad uue kuju. Rabedad kehad purunevad deformeerimisel kergesti. Elastsed kehad taastavad algse kuju/ruumala välisjõu lõppemisel. 36.Keha kuju muutumine. 37.Tõmbedeformatsioon, väändedeformatsioon, survedeformatsioon, nihkedeformatsioon, paindedeformatsioon. 38.Tekib keha deformeerimisel. Vastassuunaline väliselejõule. 39.Elastsuspiirides on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline tema pikkuse muutusega. 40.Keha jäikus, kui suur elastsusjõud tekib kehas selle pikkuse muutumisel ühiku võrra. 41.Kui osakeste kaugust suurendada vähenevad nii tõmbe-kui tõukejõud. Tõmbejõud vähenevad aeglasemalt sp taastab välisejõu mõju lõppemisel keha oma esialgse pikkuse. 42.Impulss on vektor . P=mv 43
Valem µ=F/N N- normaalrõhumisjõud (pinnaga risti), µ hõõrdetegur; F=µN / F=µmg; N=Fg/µ *Hõõrdejõud oleneb : 1. kokkupuute pindade iseloomust 2. elektromagneetilisest jõust 3. kokkupuute pindade materjalist ELASTUSJÕUD *Elastusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõud. Seda põhjustab aatomite ja molekulite vaheline elektromagneetilinejõud. *Deformeerimise liigid : tõmbedeformatsioon, survedeformatsioon, paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon. *deltax on pikkedeformatsioon. Pike rakendatakse teljesihilisi jõudusid. Deformeeriv jõud on keha sümmetrjatelje sihiline jõud (ntks silla alla vajumine) *paine- deformeeriv jõud on keha sümmetrjateljega. Vääne deformeerivad koos telje suhtes risti oleva jõuga. k on võrdetegur nim. defor. Suurus ja ühik on N/m NEWTONI III SEADUS
2. pinna siledusest 3. pindu kokkusuruvast jõust 5. Hõõrdejõu muutmine (vähendamine ja suurendamine) - vähendamiseks pannakse nt kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine. Tõmbedeformatsioon (kummipael), survedeformatsioon (svamm, vedru), paindedeformatsioon, väändedeformatsioon, nihkedeformatsioon 2. Elastsusjõu mõiste - jõud, mis tekib kehade deformeerumisel 3. Elastsusjõu suund- deformatsioonile vastupidine ehk elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada 4. Elastsusjõu sõltuvus erinevatest teguritest - materjalist, keha kujust, suurusest 5. Hooke'i seadus (elastsusjõu valem) - Fe= -K (Keha jäikuse tegur)*(pikkus) l (pikkuse muut)
deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud) 4) väändedeformatsioon ( kruvikeeraja) 5) nihkedeformatsioon ( liigese paigast liigutamine)
Keha liikumisel on tegu LIUGEHÕÕRDUMISEGA hõõrdejõud sõltub: pindade omadustest pindu kokkusuruva jõu suurusest Mõõtmistest on ilmnenud, et liugehõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga. *Elastsusjõud Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsiooniga vastupidine. Elastsusjõud püüab kehakuju taastada Deformatsioonide liigid. tõmbedeformatsioon survedeformatsioon paindedeformatsioon väändedeformatsioon Nihkedeformatsioon Hooke'i seadus Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega. 2.3. Keha impulss. N2 seaduse põhjal sõltub keha kiiruse muutus massist ja kehale mõjuvast jõust. Mida suurem on mass, seda suuremat jõudu või pikemat aega on vaja kiiruse muutmiseks. Keha liikumist iseloomustatakse liikumishulga e. impulsiga. Liikumishulk võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. p=mv
poole. Abitagapind on pööratud tooriku töödeldud pinnapoole. Pealõikeserv on teriku esi- ja peatagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Abilõikeserv tekib esi- ja abitagapinna lõikumisel. Normaalseks lõikamiseks peavad eelnimetatud pinnad ja servad asuma kindlate nurkade all. 3. Laastu teke: Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi
Hõõrdejõu valem Fh=N. Hõõrdetegur (müü) sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ja pinnatöötlusest. Ka vedelikes liikumisel esineb takistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast, suurusest ja keha kujust. Elastsusjõud Keha kuju muutumisel e. deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.Deformatsiooni liigid: Tõmbedeformatsioon (absoluutne pikenemine: l=llo; suhtekine pikenemine = l/ lo)Survedeformatsioon Nihkedeformatsioon Paindedeformatsioon Väändedeformatsioon. Väikestel deformatsioonidel elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega. Hooke´i seadus Fe=kl (kkeha jäikus 1N/m)
saadud toorikult (pooltootelt) laastu eraldamises, et saada vajalik kuju, 43. Treitera püsivusaeg, sõltuvus V-st mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus ( o c ) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud Treimist iseloomustavad karakteristikud:
Ristlõiked kalduvad; 6. Detaili telg jääb sirgeks 6. Detaili telg kõverdub 7. Varda pikkus muutub 7. Varda telgpikkus ei muutu Normaaldeformatsioon Nihkedeformatsioon Normaaldeformatsioon Survedeformatsioon Lõikedeformatsioon Väändedeformatsioon Paindedeformatsioon Lõige Lõige Lõige F Qy M Lõige M Mz
Sulakeevitus: 1. Kaarkeevitus: Elektroodkeevitus 1) Lastutekkemisprotsess MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga Lastutekkeprotsess- kujuneb lokaalses kaarkeevitus kaitsegaasis, nihkeprotsess. TIG-keevitus e. sulamatu elektroodiga Materjali nihkele ja laastu tekkele eelneb lõigatava kaarkeevitus kaitsegaasis, materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, Kaarkeevitus räbustis, millega kaassneb meterjali kalestumine. Plasmakeevitus. (Joonis: Lõikur; lõikeserv; Laast; toorik; v) 2. Gaasikeevitus 2) Lõiketöötlemise üldmõisted, protsessi 3. Elektrokontaktkeevitus täpsus Survekeevitus: Seisneb toorikult laastu eraldumises vajaliku kuju, 1
2 Priit Põdra, 2004 53 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Põiksisejõud lõikel Lõikele töötav varras
2 Priit Põdra, 2004 53 Tugevusanalüüsi alused 4. LIIDETE TUGEVUS LÕIKEL 4.3. Sisejõud ja pinged lõikel 4.3.1. Põikjõud ja lõikepinge Sirgele lühikesele vardale on rakendatud põiksihiline välisjõud F ning lõikepindadele rakenduvad osakoormused F1 ja F2 (Joon. 4.3): · vardas tekib nihkedeformatsioon (ja ka varda pinnal survedeformatsioon); · piisavalt tugeva koormuse korral varras puruneb (kihtide nihkumisega); · deformatsioone ja purunemist takistavad vardas sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad varda osakeste vahel. Põiksisejõud lõikel Lõikele töötav varras
= y dA Tõmbedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont. 2 Survedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont (jõud on teljest mõõdetud kauguste ruutude korrutised: x I ) suunatud sissepoole) A Väändedeformatsioon. Lõikedeformatsioon. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus.
F1 FΣ F2 5. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). Deformatsiooni põhjustab materiali sisejõud 1) Tõmbedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont. F1 F2 2) Survedeformatsioon. Jõud rakendub detailile mööda selle raskuskeskme joont (jõud on suunatud sissepoole) F1 F2 3) Lõikedeformatsioon. m 4) Väändedeformatsioon m F1 F2 5) Paindedeformatsioon 6
Kuna suurem osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlusel, siis moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. 23 29. Laastusoojuse sõltuvus V-st Lõiketöötlemisel muutub ligikaudu 98% kogu kulutatud mehaanilisest energiast soojuseks,
suure jõuga, nagu raskus mõjutab inimest. Need jõud on suunatud vastupidi. Kummalegi kehale antavad kiirendused on pöördvõrdelised kehade massidega. Joonis 5.3. Newtoni kolmas seadus. . 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Keha deformeerimisel tekib jõud, mis püüab taastada keha endisi mõõtmeid ja kuju. Seda nimetatakse elastsusjõuks. Joonis 6.1. Tõmbedeformatsioon (x > 0) ja survedeformatsioon (x < 0). Välisjõud Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha pikenemisega (lühenemisega) ning suunatud vastupidi keha osakeste nihkele deformatsiooni käigus: F x=F elast=-kx. See seos väljendab katseliselt kindlaks tehtud Hooke'i seadust. Võrdetegurit k nimetatakse keha jäikuseks. SI süsteemis mõõdetakse jäikust njuutonites meetri kohta (N/m). Jäikus sõltub keha kujust ja mõõtmetest, samuti selle materjalist.
mõõtmed ja pinnakvaliteet. Lõikekiiruse ja teriku püsivuse vaheline sõltuvus (зависимость стойкости резца oт cкорости резания) Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele VTm = C või V1T1m = V2T2m eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi – tekib laastu element. 44. Treimine, karakteristikud Treimist iseloomustavad karakteristikud:
Veerev hõõrdejõud esineb ühe keha veeremisel mööda teise keha pinda. Kehale mõjuvad jõud lähevad hõõrdejõu ületamiseks ja kiirenduse tekitamiseks. Elastsusjõud Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe = -k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke'i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa
2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud Veerev hõõrdejõud – esineb ühe keha veeremisel mööda teise keha pinda. Kehale mõjuvad jõud lähevad hõõrdejõu ületamiseks ja kiirenduse tekitamiseks. Elastsusjõud Elastsusjõud – keha kuju muutmisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe – ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke’i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus – jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa
2. Aineosakeste vahelised tõmbejõud Veerev hõõrdejõud esineb ühe keha veeremisel mööda teise keha pinda. Kehale mõjuvad jõud lähevad hõõrdejõu ületamiseks ja kiirenduse tekitamiseks. Elastsusjõud Elastsusjõud keha kuju muutmisel ehk deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud on alati deformatsioonile vastassuunaline ja tema tagajärjel püüab leha säilitada oma esialgset kuju. Erinevad elastsusjõu liigid: 1. Tõmbe ja survedeformatsioon 2. Väändedeformatsioon 3. Nihkedeformatsioon 4. Paindedeformatsioon Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline deformatsiooni suurusega. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemiga: Fe k l Seda valemit nimetatakse ka Hooke'i seaduseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust. Newtoni III seadus Newtoni III seaduse ehk vastastikmõju seadus jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa
Vaadeldes mitme laineallika tekitatud lainete levimist veepinnal, võime veenduda, et lained läbivad üksteist, ilma et nad seejuures üksteisele mingit mõju avaldaksid. Samuti ei mõjuta üksteist erinevad helilained. Orkestri mängimisel ei sega viiuliheli trompeti- ega trummiheli levimist. Iga pilli heli tuleb kuulajani täpselt sellisena nagu oleks see pill ainsaks heliallikaks. See katseliselt kindlakstehtud fakt on seletatav asjaoluga, et elastsuspiirkonnas ei mõjuta tõmbe- ja survedeformatsioon ühes suunas nende kehade elastseid omadusi teistes suundades. Seetõttu ei avalda mehaaniliste lainete levimine ühes suunas mingit mõju ükskõik kui suure arvu lainete levimisele teistes suundades. Igas punktis, kuhu saabuvad erinevatest punktidest lained, võrdub mitme laine mõju tulemus suvalisel hetkel nende lainete mõjude tulemuste summaga sel hetkel. Seda seaduspärasust nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA 1. Soojusliikumine
6.3. Vertikaalselt koormatud armeeritud müüritis. 6.3.1. Üldist. Müüritises oleva täitebetooni deformatiivsed omadused tuleb võtta võrdseks müüritise omadustega. Armeeritud müüritise arvutus peab põhinema järgmistel eeldustel (kehtivad ka müüritises oleva täitebetooi kohta): - tasapinnaline ristlõige jääb tasapinnaliseks; - armatuuri ja seda ümbritseva betooni deformatsioonid on võrdsed; - müüritise tõmbetugevus on null; - müüritise maksimaalne survedeformatsioon võetakse vastavalt materjalile; - armatuuri maksimaalne tõmbedeformatsioon võetakse vastavalt materjalile; - müüritise pinge-pikenemise seos võetakse paraboolne, parabool-täisnurkne või täisnurkne; - armatuuri pinge-pikenemise seos on analoogne raudbetooni deformatsiooni- diagrammile kandepiirseisundis; - ainult pikisurvega koormatud müüritise piirdeformatsioonon on 0,002; - mitte üleni survega koormatud ristlõike puhul võetakse müüritise piirsurvedeformat-
annaabi.ee 
