.), - Skulptuurid: lilled, olustikupildid. a) ,,Taavet" : kontrapostiasend, 5m ja 20cm. Asub firenzes akadeemia galeriis. Keegi - Frans Hals: portreemaalija (naeratused), pintslilöögid on näha. ,,Malle Babbe oli hakanud sellest marmorist juba skulptuuri tegema aga michelangelo segas vahele. Haarlemi nõid" b) ,,Pieta" : kannatus grupp. Surnus kristus ema süles. Esimene signatuur skulptuuril - Jan Vermeer van Delft: ~35 maali, 1 aasta=1 pilt, ,,pitsikuduja" (kollane-sinine-valge) (,,michelangelo firenzelane tegi selle"), asub vatikani pea kirikus. 15. Rembrandt c) ,,Medicite hauamonument": mehe keha, imelikud rinnad, ei jõudnud valmis.
Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas;
My fainting soul then feels overcome1 And my face is drained of all its colour, For in me Love is working up such power He makes my spirits rant and wander of That rushing out they call1 My Lady, begging her to grant me grace. This happens every time she sees me and I am humbled more than you'll believe. See lõpetamata luuletus on Vita Nuova keskel, enne neid luuletusi,mis olid tema armastuse kasvust ja pärast neid luuletusi, milles ta jõuab arusaamani, et surnus Beatrice on isegi suurem armastus mis viib ta hinge uude ellu taeva nägemuses. Petrarca. Kirjutas kõige detailse Laura kirjelduse Virgil käsikirjas, kuhu ta pani vaid oma lähedaste surmasid kirja:" Laura... esimest kogda ilmus minu silmis mu noorises, aastal 1327, aprilli kuuendal päeval St Clare in Avignon kirikus ning samas linnas ja samuti kuuendal aprilli päeval samal ajal, vaid 1348 aastal ta elu oli kadunud päevavalguses
vabastama. Järeldati, et ta on suur universumi valitseja. Messias, kes ohverdab oma elu lunastades inimkonna patte. - 40 päeva pärast ülestõusmist nägid jüngrid, et Jeesus läks taevasse. Enne oma lahkumist lubas ta saada lohutajaks Jumala Püha Vaimu. Jüngrid jäid ootama ja ühelpäeval kuulsid nad ,et tuul kohiseb ja mühiseb. Üles vaadates nägid peakohal leeke ja teatasid, et: Jeesus on Jumala poeg, kes tõusis surnus üles Jumala abil. Kõik, kes usuvad seda, võtab Jeesus nende patud enda kanda. - Rõhutas, et on tavaline inimene - Pärast Jeesuse surma jätkasid jüngrid tema tööd. Öeldakse, et Jeesus on Jumala poeg, ja kõik kes nendega liituvad, saavad pääsu pattudest. Usutakse, et Messias on tulnud. Neid hakatakse kutsuma naatsaretlasteks (hiljem kristlased). - Sellest, et jüngrid jätkavad Jeesuse tööd tekib kristlus. Nende kuulutus: ,, on elanud,
Faust ja Mefistofeles, et panna sinna Fausti kingitust. Faust istub nahktugitooli ja mõtiskleb. Tuleb saatan ja teatab, et Margareta tuleb. Faust paneb ehtekarpi kappi ja lahkub. Kui Margareta tahab kappi oma riideid panna, märkab ta ehetekasti ning proovib neid. Ta näitas kingitust pappile, kes võttis kasti endale. Ema arvates oli see karp patune. Kui Faust sellest teada saab, käsib Mefistofelesel teise karpi Margaretale viia. Naabrinaise majas Marta istub ja nutab taga oma surnus meest, keda ta kõigest hingest armastas. Tuleb Margareta ja ütleb talle, et ta leidis veel ühe karbi. Marta soovitab seda emale mitte näidata: ,,Milleks papi kukrut täita?" Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu,
Slaavlaste arvates oli neid ümbritsev maailm täis ebaloomulike olevusi. See oli koguaeg omavahel võitlevate heade ja halbade vaimude maailm. Paljud vaimud olid pärit allilmast; sealt on päit ka vampiiri taolised olevused elluärganud surnud. Need saabusid vahepeal maale, et teisi kiusata ja neist verd imeda. Halbade vaimude eest sai end kaitsta amulettide, salasõnadega jumalatele ohverdamisega ning häid vaime endale appi kutsudes. Russalkade, ehk vetevaimude ning surnus hingete elupaik oli jõgedes- järvedes, kuna just neid pidi sai otseteed allilma. Kevadeti tulid vetevaimud ja surnud hinged tärkavast loodusest rõõmu saama. Slaavlased ei pidanud surma elu lõpuks, vaid üleminekuks teise maailma. Et surnud selle pika teekond ette saaks võtta, paigutati surnu paati koos relvade, ehete ja surnule kuulunud sõjaratsu korjus. Kui surnule oldi kõik kaasa pandud, pandi paat põlema koos surnuga. Surmapaiga kohale kuhjati suur küngas kurgaan
Samas on venekeelsele elanikkonnale antud võimalus õppida tasuta Eesti keelt. B. Brecht (1898-1956) -Sündis 10. Veebruaril Augsburgis, paberivabriku ametniku peres. -Töötas sõjaväehaiglas arstina -Ülikoolis innustus marksistlkest ideedest -Huvi kirjanduse vastu tekkis ülikoolis -Eepilise draama rajaja -Oli ka lavastaja,luuletaja, teatri uuendaja -1924-1933 elas ta Berliinis -1941 asus elama USAsse -1949 Suundus tagasi Berliini -Suri 14. August 1956 infarkti -,,Legend surnus sõdurist", ,,Baal", ,,Trummid öös" -,,Mees on mees" Dramaatiline- oluline on see, et laval kehastatakse sündmusi, eepilises aga keegi jutustab mingi loo-sündmuse, dramaatilises teatris tõmmatakse vaataja kaasa sündmuste käiku, eepilises aga omistatakse publikule uurija roll. Dramaatiline teater edastab tundeid aga eepiline teater edastab teadmisi. Dramaatiline teater paneb vaataja sündmuste keskele, eepilises aga
Faust istub nahktugitooli ja mõtiskleb. Tuleb saatan ja teatab, et Margareta tuleb. Faust paneb ehtekarpi kappi ja lahkub. Kui Margareta tahab kappi oma riideid panna, märkab ta ehetekasti ning proovib neid. Ta näitas kingitust pappile, kes võttis kasti endale. Ema arvates oli see karp patune. Kui Faust sellest teada saab, käsib Mefistofelesel teise karpi Margaretale viia. Naabrinaise majas Marta istub ja nutab taga oma surnus meest, keda ta kõigest hingest armastas. Tuleb Margareta ja ütleb talle, et ta leidis veel ühe karbi. Marta soovitab seda emale mitte näidata: „Milleks papi kukrut täita?” Marta lubab Margaretal tema juured ehteid jätta, tulles siia neid proovida ja kanda. Tuleb Mefistofeles ja ütleb Martale edasi tema surnud mehe tervitusi. Ta nimetab Margaretat preiliks, õrnaks kui tuvi. Margareta arvates armuda ei tasuks, sest armsa surma läbielamiseks pole jaksu,
4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud. Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse. Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1
4.Vorrelda kreeklase ettekujutusi surmajärgsusest mesopotaamlaste ja egiptlaste vastavate uskumustega. Kreeklased panid rõhku peamisel siinpoolsele elule. Surma mõisteti kui kõige meeldiva ja nautimisväärse paratamatut lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges Hadese riigis, mis asub sügaval maa all ja oli levinud arusaam, et surnute riiki pääseb mööda maailma ümbritsevat jõge purjetades. Allilmas elasid surnus rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist neil karta polnud. Egiptuse surmajärgsusest on teada, et nende elu pidi edasi minema tavapärasel viisil ainult siis, kui matuserituaalid tehakse ehk kui surnukehad mumifitseeritakse. Mesopotaamias ei pööratud suurt tähelepanu surmajärgsusesse. Surmajärgsus on suhteliselt sama, mis kreeklastelgi. 18.Peatükk. Kiri, Haridus, Kirjandus ja Teater 1
Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivad mullakihti maaviljeluseks. Oli ka teistsugused matmiskombed, kalmistus rajati veidi kõrgemalt küngastele. Surnus asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja olid kõvasti kinni seotus, sest surnuid hakati kartma. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas;
See oli Aleksandri jaoks esimene maalesõit. Kord teistest maha jäänuna nägi Aleksandr jões suplevat neidu. Poiss hakkas käima metsasalus, et neidu uuesti näha. Aleksandr kuulis, kui tüdrukut hüüti Nataljaks. Kui poiss Nataljat kohtas, hakkas tütarlaps Aleksandriga rääkima, kuid poiss kohkus ja jooksis minema. Zahharovos olles haigestus ja suri Nikolai. See oli esimene surm, mida Aleksandr nägi. Ta oli ükskõikne, ta ei tundnud surnus ära venda, kellega ta oli hiljuti kakelnud. Pärast matuseid märkas ema vaid Levi. Ta ei vaadanud Aleksandri poolegi, seevastu hakkas Sergei nüüd temaga tegelema. Vanemad olid ühel arvamusel, et Aleksandr on külm, südametu ja tänamatu. Sügist ära ootamata sõitsid Puskinid minema. 7 Kümneaastasena elas poiss ühes toas Montfortiga, õppis kõike seda, mida temavanused õpivad, ja läks elevile ainult raamatute taga
mügarbakterid liblikõieliste juurtel) -kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik -parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad Kõik organismid sõltuvad sellest, kui intensiivselt kulgeb energia salvestamine ja selle edasine muundamine organismide toitumise ja toiduks muutumise ridades. Viimaseid nimetatakse toiduahelateks elusa orgaanilise aine ehk biomassi ja laguahelateks surnus orgaanilise aine toiduks kasutamise korral. lagundajad – autotroofid – heterotroofid Taimekooslus Teatud taimeliigid kasvavad koos sarnastes tingimustes korduvate iseloomulike taimekooslustena e. fütotsönoosidena. 1.Ökoloogilis-territoriaalne kästilus. Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud. Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi. 2
annaabi.ee 
