väljapääse kontrollisid sakslastest valvurid. Omavolilist lahkumist karistati surmanuhtlusega Juutidel oli nn "omavalitsus", kellega saksa võimud suhtlesid Getode elanikel oli puudus nii söögist, küttest kui ravimitest. Suremus oli äärmiselt kõrge Lvovi geto Laagrid Olid juutide süstemaatilise hävitamise lõppproduktiks Esimene laager asutati juba 1933.a Dachaus, seal hoiti peamiselt natside poliitilisi vastaseid 1941-42 loodi ulatuslik surmalaagrite süsteem Poola aladel Suurimad olid Auschwitz-Birkenau , Treblinka ja Majdanek Surmalaagrid Poola aladel Koonduslaagrid Eestis Kas süüdi on Hitler? Holokausti tulemusena Hukati erinevatel hinnangutel 7-8 miljonit inimest, neist 5,75 miljonit olid juudid Mustlasi hukati ca 500 000 Hukkus ca 2/3 Euroopas elanud juutidest Surmatute hulgas oli ca 1 000 000 last
Võideldi võõraste ideede eest.Naised pandi meeste asemel tööle.Holokaust:Saksamaa kasutas endale võidetud territooriumitel tihti terrorit.Enamiks sõjavange surid nälga või haigustesse.Vange kasutati ka orjatööl tööstusettevõtetes.Eriti jõhkralt käitusid sakslased Juutidega:massimõrvad, getodesse sulgemine.21.jaanuar.1942 Wannees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine. Auschwitzi ja Maidaneki surmalaagrite gaasikambrites.Krahv Wallenberg päästis Sm käest tuhandeid juute.Kokku hukkus holokausti tagajärjel ligi 6mln inimest.Sõja lõpp:1943 lõpul Teherani konverentsil sai Stalin ja NSVLiit piiride tunnustamise.Baltiriigid taas vene võimu all.1945 veebruaris Jalta konverents-otsustati, et asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.16.aprill.1945 Punaarmee pealetung Oderil.24aprillis jõuti Berliini kaotustest hoolimata ründas Vm edasi.2.mai.1945 Hitleri enesetapp ja Berliini kapituleerumine
Rahvasteliit- rahvusvaheline organistatsioon, mille eesmärgiks oli riikidevaheliste tüliküsimuste rahvameelne lahendamine. Briandi pakt- kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks. Natsionaalsots-üksikisiku allutamine grupile, agresiivsus naaberrahvaste suhtes, juhikultus, üleskutsed hävitada alaväärtuslid rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle.gestapo- natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus
toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille tagajärjel jukkus ligi 6 mln inimest, Jalta (04 11. 02.1945) 1945 a veebruaris toimunud konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, kus otsustati, et asutatakse ÜRO, pandi paika okupatsioonid Saksamaal ning Kesk- ja Ida-Euroopa jääb Moskva meele alla, Teherani (28.11 01.12.1943) 1943 a lõpus toimunud konverents, kus osalesid Stalin, Churchill ja Roosevelt, avati II rinne e rünnak Saksamaale lääne poolt, tunnustati NSV Liidu
· Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all. · 6. 12 alustas NSVL vastupealetungi Moskva all, millega löödi sakslased tagasi. 1942: · 21. 01 Euroopa juutide transportimine itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Madaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. · mai Punaarmee üritas Saksamaal Harkovi all rünnakut, kus kandis suuri kaotusi. Saksa väed jõudsid Volga jõe ja Kaukasusen, saavutas edu haripunkti. · 19.nov NK pealetung põhjas ja lõunas Saksa 6. armeele. · 1943: · 2. veebruar 1943. S kapituleerus, omas suuri kaotusi. · 5.07 S pealetung Kurski saarel NSVLile, kandsid seeläbi suuri kaotusi ning tõrjuti tagasi. Vene vägede ülekaalu suurenemine. · 1944:
Inimvastased kuriteod Kollaborant- võõrvõimuga koostööd tegev inimene Holokaust nn. uus kord *Hitleri rassipoliitika- ,,juutidele pole kohta"; 33 keelati juutidel maa omamine, 34 visati ametiühingutest välja, 39 riigiametitest välja *1935 Nürnbergi seadus- juudid ilma kodanikuõigustest *Heidrich, Himmler, Eichmann, Mengele *Kristallöö- 38. lõhuti ärisid, lapsed visati koolist välja *Wannese konv.- 21.01.42 kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites *Getod- suletud linnaosa, kus juudid pidid aeglaselt surema; Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti getodesse; 43 juutide geto hävitamine Varssavis *Einsatzgruppen- liikusid Wehrmachti väeosadega, äsja vallutatud aladelt juutide, mustlaste, vaimuhaigete ja poliitiliste vastaste tapmine *koonduslaagrid- surmalaagrid- peamiselt Poola aladel; hävitustöö laienes Ungarisse, Itaaliasse ning teistesse okup. riikidesse; tapeti mürgiga, gaasikambrites ning põletati
Hiljem üritas Hitler venelased Stalini kaela ässitada aga ei tulnud midagi välja sest suhted olid nii halvad juba. Sakslased rikkuda oma suhted ukrainlastega, kelle iseseisvuspüüdlusi nad ei tunnustanud. Holokaust Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Nende massilise mõrvamisega alustati idasõjakäigu algul. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes sakslaste hävitustöö Ungarisse, Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi. Kui Punaarmee Ungari vallutas, arreteerisid Nõukogude julgeolekuorganid Wallenbergi ja ta kadus teadmatusse. Juute tapeti sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide holokaustis ca 6 milj. Teise maailmasõja tulemused: 8
kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine auschwitzi, maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi;natside režiim jätkas juutide hävitamist sõja lõpuni; Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel 6 milj inimest Nõukogude Liidu kuriteod Punaarmee hõivatud poolast, lääne-ukrainast ja lääne-valgevenest küüditati 1940-1941 siberisse üle miljoni
Lõppes Punaarmee võiduga. 6. Iseloomusta saksa juudipoliitikat, juudi märk, koonduslaagrid, gaasikambrid 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerumine. Saksamaa poolt juudid ei ole inimesed, nad on rämps. Juutide massilise mõrvamisega alustati kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik juudid itta, kus algas nende hävitamine koonduslaagrite e surmalaagrite gaasikambrites (nt Auschwitsis). Vahel tekkis juutide hävitamise teele takistusi, kuid need kõrvaldati ning juutide tapmist jätkati sõja lõpuni. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel ligi 6miljonit inimest. Selleks, et ükski juut vahele ja märkamata ei jääks, pidid juudid kanda juudi märki (kollane täht), et ka rahvas teaks ja ei suhtleks nendega. 7. Hitleri vastane Ühinenud Rahvaste deklaratsioon, Lääneriikide abi, Atlandi Harta, Lend-
majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Eriti jõhkralt käitusid saklsased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Vlagevenes ja Ukrainas elanud juudid seleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas hukkamistele määratud juute sakslaste käest välja osta ja päästis nii tuhandeid inimesi. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitita ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. Vastupanuliikumised Prantsusmaal kandis vastupanuliikumine nimetust la Résistance. See aitas liitlasi luureandmetega, toimetas maalt välja liitlaste
kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele). Atlandi hartale järgnesid kõikvõimalikud konverentsid. 9. Oskab anda hinnangut holokaustile Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti juudid getodesse. 21.01.1942 otsustati Wannsees kõik Euroopa juudid transportida itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Kokku hukkus holokausti läbi u 6 mln inimest. Holokaust = juutide hävitamispoliitika 7. Teab, millal, miks, kus ja kelle vahel sõlmiti Teherani, Jalta ja Potsdami Konverents Aeg Koht Osalejad Otsused, tähtsus
eluga riskides. Mitmed prantsuse vastupanuliikumise võitlejad ründasid ronge, milles küüditati juute. Siiski olid niisugused inimesed vähemuses, kuna suurem osa olid natside ees hirmunud ning ei teinud midagi, et juutide tagakiusamist ära hoida. Sõja ajal ei usutud nende vägivallategude ulatust, kuigi pealtnägijad andsid Briti ja USA valitsuse ees tunnistusi. Toona käsitleti juutide probleemi kõrvalise tähtsusega. Alles surmalaagrite vabastamisel tuli kohutav tõde päevavalgele. 8. Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel 8.1 Sõjakommunism Talupoegadele kehtestati riigile toiduainete andmise kohustus. Keelustati viljaga kauplemine, hakati looma ühismajandeid, natsionaliseeriti tööstusettevõtted, jätkus majanduse langus ja näljahäda, talurahvamässud. 8.2 NEP NEP oli suunatud rahvamajanduse taastamisele ja järgnevale üleminekule sotsialismile
range okupatsioonireziim. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud. Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidaisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites. Kokku hukkus holokausti ehk juutide hävitamispoliitika tagajärjel ligi 6 milj inimest. 9.Vastupanuliikumine Prantsusmaa-La Resistance. Aitas liitlasi luureandmetega,toimetas malt välja liitlaste lendureid,pani toime sabotaaziakte. Balkani ps(Kreeka,Jugosl)-kerkisid esile kommunistide üksused. J.B.Tito oli eriti mõjukas partisanijuht Jugosl-s,sakslased ei suutnud takistada. Saksamaa-enamik vastupanurühmi avastati kiiresti,hävitati. Kindralite hulgas levis
❧ Tsiviilelanikkonna allutamiseks rakendati terrorit ❧ Eriti halvasti suhtuti Vene sõjavangidesse, kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust ❧ Juute hakati ühiskonnast elimineerima sõja puhkemise järel (getod ja koonduslaagrid) ❧ 21. jaanuar 1942 toimus Berliinis Wannsees nõupidamine, kus langetati otsus transportide kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine surmalaagrite gaasikambrites (nn Lõpplahendus) ❧ Põhilised surmalaagrid asusid Poolas (Oswiecim/Auschwitz, Maidanek jt) ❧ Inimesed üritasid ka juute päästa (n.t Rootsi krahv Raoul Wallenberg Ungaris) ❧ Hinnanguliselt hukkus Teises maailmasõjas 6 miljonit juuti https://www.youtube.com/watch?annotation_id=annotation_524480&feature=iv&src_vid=XLK5OWU2YGw&v=fH8kPaqeiA4 Nõukogude Liidu kuriteod ❧ 1940-1941 küüditati Poolast, Lääne-Ukrainast ja
taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel asuti moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega · eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse · 21. jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse · Ung-s tegutsev krahv Wallenberg päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus · kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: · Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha
taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi, kuid oli hilja, venelaste suhtumine sakslastesse halvenenud, samuti ka ukrainlastega eriti jõhker käitumine juutidega: Poolas, Ukrainas, Valgevenes elavad juudid suleti getodesse 21. jaan 1942 – Wannsees toimunud nõupidamisel otsustati kõik Eur juudid saata itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; hiljem laienes hävitustöö Ung-sse, It-sse jt okupeeritud riikidesse Ung-s tegutsev krahv Wallenberg – päästis tuhandeid juute, ostes nad välja, kui NSVL Ung vallutas, siis arreteeriti Wallenberg ja ta kadus kokku hukkus holokausti tagajärjel u 6 mln juuti NSVL kuriteod: Poolast, Lääne-Ukr-st, Lääne-Valgevenest küüditati üle mln inimese, Katõni lähedal lasti maha
oma suhted ukrainlastega, kelle iseseisvuspüüdlusi nad ei tunnustanud. 18 Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21. jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi (Auschwitzi), Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Kui sakslased üritasid 1943. aastal hävitada Varssavi juudi getot, puhkes seal ülestõus, mis aga halastamatult maha suruti. Hiljem laienes sakslaste hävitustöö Ungarisse, Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. Ungaris rahvusvaheliste abiorganisatsioonide esindajana tegutsev krahv Wallenberg üritas hukkamisele määratud juute sakslaste käest välja osta ning päästis tuhandeid inimesi
tsiviiladministratsioon ja Saksa armee – tegelikult kõik Saksa valitsuse osad ja Saksa ühiskond. Tähtsust, mida natside juhtkond omistas Euroopa juutide hävitamisele, illustreerib fakt, et 1944. a kasutati ressursse, mis oleksid olnud otsustavad sõja edu suhtes, juutide deporteerimiseks Kreekast või Ungarist Auschwitzi surmalaagrisse. Samal ajal püüdis Julgeolekupolitsei kaotada oma tegevuse jälgi, kaevates massihaudadest välja surnukehi ja neid ära põletades. Juudi surmalaagrite ellujäänud asukaid sunniti taganevate Saksa vägedega kaasa minema. Nende „surmamarsside“ koletuslikud tingimused võtsid veel suure hulga juutide elu just siis, kui vabanemine paistis lähedal olevat. Ajaloolised vaidlused, õiguslikud ja poliitilised tagajärjed Holokausti ohvrite koguarvuks hinnatakse 5–6 miljonit. Uurijad arvavad, et laagrites ja getodes jäi ellu 100 000 kuni 300 000 juuti. Kuid viimaste orjatöö kompenseerimise kohta peetud diskussioonide käigus
annaabi.ee 
