Viimases on määratletud SRÜ liikmeksolemise tingimused, formuleeritud kollektiivse julgeoleku ning sõjalis- poliitilise koostöö (sh. konfliktide rahumeelse lahendamise) printsiibid, rõhutatud koostöö jätkamist ja süvendamist majandus-, sotsiaal- ja õigussfäärides ning sidemete loomist liikmesriikide parlamentide vahel. Kõik SRÜ-sse kuuluvad riigid on iseseisvad ning rahvusvahelise õiguse võrdväärsed subjektid. SRÜ ei ole riik ning tal puuduvad supranatsionaalsed volitused. SRÜ eesmärgiks on heanaaberlike suhete arendamine vastastikku kasuliku koostöö tihendamine, usalduse ning üksteisemõistmise suurendamine organisatsiooni liikmete vahel. 1991.aasta detsembris ja 1992.aasta jaanuaris sõlmiti Minskis ja Moskvas rida kokkuleppeid ja protokolle määratlemaks SRÜ liikmesriikide vaheliste suhete iseloomu ja põhiprintsiibid, mille alusel koordineeritakse koostööd majandus- ja julgeoleku sfäärides (k.a. sõjatööstus),
2005-2009: stagnatsioon? Põhiseaduslepingu läbikukkumine Prantsusmaal ja Hollandis 3. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) esimesed lepingud (Nugent) 1951 Pariisi leping Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine. Alla kirjutasid kuus riiki: Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Belgia. Lepingul oli kaks eesmärki. 1) Ühise turu loomine. 2) Eesmärk oli luua esimene riikidevaheline organisatsioon, mida iseloomustaksid supranatsionaalsed karakteristikud. Aluslepinguga loodi 4 organit: Ülemamet (The High Authority), Ministrite Nõukogu, Ühisassamblee (The Common Assembly) ja Kohus. Peale majandusliku olukorra parandamise, aitas leping kaasa ka integratsioonile. (Paari sõnaga organitest. Ülemaamet praegune komisjon. Põhieesmärgiks oli lepingust tulenevate eesmärkide kindlustamine. Omas kõrgema autoriteedi õigust võttis vastu kõigile liikmesriikidele siduvaid
14 Suhete ulatusest o Üldised ehk suhetes kõigiga o Partikulaarsed ehk suhetes mõnega Organisatsiooni vormist o Valitsustevahelised o Valitsustevälised Eksistentsi perioodist o Tähtajatud o Tähtajalised Alles Rahvasteliidu loomisega said organisatsioonid rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse. Lisaks tavalistele on nüüd tunnustatud supranatsionaalsed, nt Euroopa Liit. DIPLOMAATILINE JA KONSULAARÕIGUS Diplomaatiline õigus on rahvusvaheliste normide kogumik, mis reguleerib riikidevahelisi suhteid alaliste diplomaatiliste esinduste sisseseadmise kaudu. See käsitleb rahvusvahelise suhtlemise organite ja nende töötajate õiguslikku seisundit ja tegevust, privileege ja immuniteete ning on välja kujunenud praktika kaudu läbi ajaloo. Varem oli see reguleeritud tavaõigusega, nüüdseks kodifitseeritud 1961.a diplomaatiliste suhete Viini
special agency). WIPO haldab arvukalt rahvusvahelisi konventsioone, mida võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Põhikonventsioonid 2. Regisreerimiskonventsioonid (PCT, Madrid, Haag) 3. Standardiseerimis- ja klassifikatsioonikokkulepped (TLT, PLT, Nizza jpt). Intellektuaalomandi õiguskaitset, eriti selle rakenduslikku külge puudutab ka Maailmakaubandusorganisatsiooni (WTO) 1994. aasta TRIPs-leping. Intellektuaalomandiga tegelevad ka muud rahvusvahelised ja supranatsionaalsed organisatsioonid ja nende autused, nt Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO), kes annab välja Euroopa patente ning Euroopa Liit, kelle kaubamärgiamet (OHIM) registreerib Ühenduse kaubamärke (CTM). Lugeda: Kukrus, lk 29-42, 123-163. 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused (naaberõigused) • Õiguse objekt Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Primaarseks mõisteks autoriõiguses on teos
Mitte-majoritaarsed institutsioonid on EL tugevamad, kui Westph. Riikides. Riigid üritavad manipuleerida EL reguleerivate asutustega. Laienemine ei suurenda mitte-majoritaarsete institutsioonide mõjuvõimu. Esindatus EL tasandil on halvem, kui riiklikul tasandil. Kommentaarid avaliku ruumi ja demokraatliku kultuuri kohta Demokraatia hõlmab mitmeid valdkondi-poliitilisi, majanduslikke, õiguslikke.. Väärtused peavad olema demokraatlikud ja Euroopale omased-supranatsionaalsed. Traditsioonilise lähenemise kohaselt kujundab demose üks rahvas, kes jagab sama kultuuri, keelt, ajalugu, kombeid ja moodustavad koos ühtse kogukonna. EL on keerukas, seega on raske leida ühte ühist demost. Kuigi riigid ühinevad EL on neil siiski oluline säilitada riiklik omapära ja suveräänsus. Iga riik suurendab kultuuri mitmekesisust. Laienemine ei erguta EL avaliku ruumi arengut. Kokkuvõtvalt:
b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383. Supranatsionaalsed (liikmesriikide ülesed, üle-euroopalised) ühinguvormid Euroopa Liidu nõukogu määruste ja Riigikogu poolt vastu võetud vastavate määruste rakendamisseadustega on reguleeritud veel 4 eraõiguslikku ühingu liiki: Euroopa majandushuviühing (EEIG ehk EMHÜ), määrus nr 2137 ja RK poolt 2000 vastu võetud rakendamise seadus. Eesmärk: hõlbustada eri liikmesriikide isikute piiriülest koostööd ja toetada ning arendada oma liikmete tegevust. Kohaldatakse
turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes
c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 5. vahetegu kehtimisaluse järgi (Juridica 2001 lk 3, 4 Martin Korowski) a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. riigiülesed d. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes
turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras 1) põhiõigusnormid on õigusnormi hierarhias kõrgeima tasandi normid kõrgeim tasand 2) ülim siduvusjõud kehtivad potentsiaalselt kõigis õigussuhetes
jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused (PS) c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused (riigiülesed põhiõigused ● ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 ● rahvusvahelised paktid ● Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 ● (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta
- Liigitus sisu järgi: - Liberaalsed põhiõigused - Sotsiaalsed põhiõigused - Liigitus kehtimise aluse järgi: - Riigieelsed põhiõigused (inimõigused ehk ülepositiivsed põhiõigused) - Riiklikud põhiõigused (ehk põhiseaduses olevad põhiõigused) - Riigiülesed põhiõigused (ehk rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused) - Liigitus struktuuri järgi (Georg Jellinek ,,System der Subjektiven Öffentlichen Rechts"): - Negatiivse staatuse õigused liberaalsed põhiõigused (status libertatis/status negativus) - Positiivse staatuse õigused eeldused, et riik teeks midagi positiivset (status positivus)
§3 lg1 lause 1. §25 Täitevvõim Kohtuvõim + PÕHILIIGITUSED a.i..a.i.1. Kandja järgi (subjekti järgi) a.i..a.i.1.a. Kõigi ja igaühe põhiõigused a.i..a.i.1.b. Kodaniku põhiõigused - §36 lg 1 ja 2, §30. §36 lg 3 ?? 2. Sisu järgi a. Liberaalsed b. Sotsiaalsed 3. Kehtimisaluse järgi a. Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused. b. Riiklikud c. Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed riigiülene, EL õigus) 4. Struktuuri järgi a. Georg Jellinek negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus. Negatiivne staatus status libertatis/status negativus isiku tõrjeõigused riigi vastu. Positiivse staatuse status positivus/status civitatis isiku õigused riigi vastu sellele, et riik midagi positiivset teeks. Aktiivse staatuse status activus isiku pädevus osaleda riikliku poliitilise tahte kujunemise protsessis.
annaabi.ee 
