Novelli tunnused: 1) Vähe tegelasi novellis ,,Kevad Supilinnas" peategelene on küünik Ülo Leib, kelle ümber kogu tegevus tiirleb. Kõrvaltegelasi on väha, neid pole nimepidi mainitud ning nende tegevus on minimaalne. 2) Lühikene 3) Ootamatu lõpuga (puänt) Ülo Leib saab lõpuks ootamatu üllatuse osaliseks. Lugejale jääb mõistatada,mis oli kogu selle loo sügavam mõte. 4) Tihe sündmustik kõrvaltegelased ja stseenid vahetuvad kiiresti, tegevus toimub kogu aeg.
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus
aastal. 20 aastat tagasi pandi NATO roll Euroopas mõnel pool küsimärgi alla, siis nüüd täidab allianss taas oma põhiülesannet, milleks on liitlaste territooriumi ja vabadise kaitsmine. Eestis asutati Kaitseliit pärast seda, kui nähti Esimese maailmasõja demobiliseeritud tsaariarmee sõdurite omavoli Lätis. Et seesuguseid asju Eesti ei juhtuks, loodigi Kaitseliit. Üleskutse, ergutus, soovitus, soov: „Ma olen uhke kogu Eesti rahva üle, sest see vatus on olnud üksmeelne nii Supilinnas kui Lasnamäel, nii Narvas kui Valgas. Jah see on meie endi riik, kus meie otsustame ja eeme ise oma valikud. Eesti peab arvestama, et seda õigust ise otsustada seatakse pidevalt kahtluse alla. Mõne jaoks oleme olnud liiga edukad, liiga sõltumatud, liiga isepäised, liiga eurooplalikud. Eesti rahvas on tõestanud, et vabadused – sõnavabadus, arvamusvabadus, liikumisvabadus -, õigusriik, sõltumatu kohtuvõim ja demokraatlikud valimised viivad meid edasi.“ Retoorilised vahendid
süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase
I Maailmasõja puhkedes paigutati lossi sõjavägi. Kuni mõisa ülevõtmiseni enamlaste poolt 1917. a. detsembris olnud loss üsna korras. Saksa okupatsiooni ajaks 1918. aastal oli loss "kirjeldamatu rüvetatud seisukorras", nagu kirjutab Karl Wilde, Põltsamaa lossi ja selle varanduste täievoliline valitseja 1925. aastal ajakirjas "Odamees", mööbel lõhutud või rikutud, kastid dokumentidega lahti murtud ja tühjaks riisutud. Tartus Supilinnas olevat müüdud lossi raamatukogu raamatuid. Vana-Põltsamaa lossi õue pääses sõidukitega kahe värava kaudu. Üks neist oli kangialusega keskaegne linnusevärav, teine kiriku ja lossi vahele ehitatud võlv. Kiriku poolt vaadates tagaplaanil asusid kogu õue laiuselt sõiduhobuste tallid ja vankrikuurid, mille punase kivikatusega palistatud lubjatud seinu liigestasid laiad punaseksvõõbatud väravad. Sama laadi ehitus oli kogu õue vasakut külge täitev ait
Seda ei anna ravida, see istub organismis. Aga vat herpes lööb huulele ja võib sind samas säästa mingist hoopis nõmedamast tõvest, et oled näiteks palavikuga sirakil" Tema enda arvates on punk talle nagu kepp, mille najale toetuda, kui midagi halvasti läheb ning see olevat talle, kui kaitsekilp.(Sellest võib vist järeldada, et väike punkar elab temas endiselt). Praegu elab Merca koos tütrega Tartus Supilinnas. Näitleb, kasvatab tütart, tõstab poliitikas häält ja kirjutab ka aegajalt luuletusi. Looming Merca looming on väga omapärane. Sellest õhkub mingit erilist väge ja veidrat jõudu. Ehk selle pärast, et nii karme tekste just igas luules ei näe. Merca paneb paberile just selle, mida mõtleb, midagi ilustamata. Kõik on nii, nagu on. Tema luulet on mõjutanud osalemine Eesti punk- liikumises
Kõige lihtsam on alustada oma igapäevaste harjumuste muutmisest: poodi minnes riidekott tasku, tuled kustu, hambapesu ajal kraan kinni, pesu pesta kõige madalamal soovitatud temperatuuril. Mahetoit on omaette teema. Poest ostes on see tõesti märgatavalt kallim, ka valik on väiksem. Elan Tartus ja olen oma sisseostud jaganud järgmiselt: jahud ja helbed pudru- ning leivateoks ostan Tartu turuhoonest mahevilja letist, juurvilja saan kas otse maalt tuttava käest või ökokeskusest Supilinnas. Sealt leiab aeg-ajalt ka talunike toodetud maheliha. Mahekana ja -kala Eestis kahjuks veel saada pole. Välismaised puuviljad, pähklid ja seemned ning maiustused ostan viimasel ajal ökopoest, aga neid pean luksuskaubaks, mida kulub harva ja vähe. Niimoodi jagatuna saab ökoeluga hakkama küll. Paljud, kes ökopoodide hindadega esimest korda kokku puutuvad, saavad alguses kurjaks. Mina arvan, et 60 krooni banaanikilo ja 40 krooni sokolaaditahvli eest ongi õiglane hind
2.4 Vanapaber- ja papp SEI (2008) andmetel sisaldavad olmejäätmed vanapaberit ja pappi keskmiselt 17,3%. Sealjuures on vanapaberi- ja papijäätmete sisaldust keskmisest väiksem linnaosades, kus asuvad valdavalt ahjuküttega majad. Tartu linna elanikel on vanapaberit võimalik viia MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon paberikonteineritesse, keskkonnajaamades ja vanapaberit kokkuostvatesse ettevõtetesse või tellida ,,rohelise koti" teenus. 31.07.2009 seisuga asuvad vanapaberi konteinerid Supilinnas, Tammelinnas (2), Maarjamõisa linnaosas, Karlovas (2), Raadi-Kruusamäe linnaosas ja Ihastes (2). Riiklik jäätmestatistika näitab, et kokku kogutud vanapaberi hulk on aastast-aastasse suurenenud 2007. aastal segaolmejäätmete hulgas 6500 t paberi- ja papijäätmeid. Üle 10 korteriga majadel ja ettevõtetel, kus tekib üle 25 kg vanapaberit nädalas, on kohustus omada vanapaberikonteinerit. Seega on vähenenud segaolmejäätmetega ladestava paberi - ja papijäätmete kogus veelgi. 2
Väga keeruliseks ei saanud minna , kuna eelarvelised piirid olid raangelt ees. Polnud ka eesmärki väga suuri eksperimente teha. Mõned väikesed sisekujunduse ahhaa-efektid ikkagi on: muutuvate täppidega kontorivaheline sein, tekstiilist ventilatsioonitorud kohvikus, erinevate pindadega pingid fuajees või pallidest istmed veemaailma osas. Kaasaja näide eramu Korterelamud Supilinnas Arhitektid Kaido Kepp, Erik Mutso projekteerisid mitu hoonet Oa ja Meloni tänavale. Hooned valmisid 2011. aastal. Sinna projekteerimine oli küllaltki raske, kuna tuli ka läbirääkida kohalike elanikega. Tellijalt saadi ülesanne teha soodsa hinnaga korterelamud. Projekteerimine algas siis kui Eestis oli tugev mõõn. Enamik arhitekte istus sel ajal tööta. Arendaja oli seisukohal, et kui mõõn läheb mööda, siis on hea, kui kortereid on võtta ja tal läks vägqa hästi
muinasusku. Üsna erakordne, kuna hiieusku on tavaliselt ikka soosivalt suhtutud. Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja". Kriitika tajus teda eesti kirjanduse lunastajana, alternatiiviks realistlikule proosale. Tegevus Supilinnas, piir linna ja looduse vahel hägune. Juhuse osakaal on väga tähtis elus ja tegevustes. Hipilikkus, boheemlus, meelelisus, spontaansus (Tartu ühe uue boheemlaste põlvkonna sünd). Eeskujud: maagiline realism tegelik maailm, kus võib iga hetk midagi müstilist juhtuda; vene avangard (Daniil Harms) ebaloogiline absurdne maailm, omapärane huumoritunnetus, mis mõjuvad süngelt ja panevad mõtlema. Tal põimuvad bioloogiline ja maagiline maailm. Tähtsal kohal on evolutsiooniidee
) Ta õpib Tartu Ülikoolis Eesti kirjandust (jm kirjandusi) ja kirjutab oma magistritööd riimist. See töö saab valmis 1925 ja kaitsmisele läheb 1929. Seega on tal ka teoreetiline teadmine sellest, millega ta tegeleb. Selle taustal hakkab ta kuulutama irdriimi võdukäiku. Ta suutis peaaegu alati ja kõgiga konflikti sattuda. Ta oli nii vene kirjanduse õppejõud ja retoorika õppejõud. Õpetas nii Rein Veidemanni kui ka Linnar Priimäge. Kasvanud Tartus Supilinnas. Juhan Sütiste (Johannes Schütz) Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all. See teos võib olla mingil määral selle muutuva aja üheks olulisemaks ja eredamaks tähiseks 20nda sajandi teises pooles. Ta on mingis mõttes ebatraditsooniline kuju. Esiteks selle pärast, et ta on pärit proletaarsest perest ja ta hakkab seda positsiooni ka varakult rõhutama. Tegemist on väljapaistva sportlasega odaviskajast luuletaja. Sütiste tulen 20ndate lõpul kirjandusse, leiab
annaabi.ee 
