Sotsiaalse elu mõiste Ühiselu on evolutsiooniprotsessis kujunenud kooselu, kus peredes esineb: lõimetise hoole pere liikmete vaheline tööjaotus, koopereerumine isenditevaheline infovahetus toidu tootmine ja -vahetus toidu varumine ja säilitamine, Ühiselu tasemeid Kari, parv – lõimetishoole, ühine järglaste kaitse Seltsingud – lõimetishoole, ühine järglaste kaitse 1. Pere (=superorganism) – herilased, kimalased – pered väiksemad 2. Pere (=superorganism) – püsiperelised – paljud sipelga- ja termiidiliigid – lõimetishoole, ühine kaitse, infovahetus, suurem pere ja toitumisterritoorium. Koloonia, föderatsioon, asurkond – mitmed sipelgaliigid – lõimetise hoole, ühine kaitse, kasti- ja tööjaotus, infovahetus, suurem toitumisterritoorium,. Pre- ja subsotsiaalsed putukad Kõrvahark
- Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast
kuhjumine atmosfääris. Ja oma osa etendab mereplankton, mis eristab õhku dimetüülsulfiidi nimelist gaasi, see omakorda soodustab pilvede teket. Maa on keeruline ning nagu nüüd kombeks öelda, kaootiline süsteem, milles imepisikesed algtingimuste muudatused tekitavad milliseid tahes lõppmuudatusi. “Kui liblikas tõuseb lendu Californias, võib see vallandada tsunami Jaapanis,‿ ütlevad kaose-usksed. “Maa käitub nagu superorganism Gaia, nii et kõik selle bioloogilised ja füüsikalised süsteemid töötavad koos, et hoida see hea tervise juures, ‿ ütlevad Gaia-usksed. KUI LOODUS oleks toiminud omapead, oleks meie planeedi kliima viimase kahe aastakümnega hoopis külmemaks muutunud. Just inimese aktiivsus on temperatuuri tõstnud nii kõrgele, et 90. aastad osutusid aastatuhande kõige soojemateks. Rahvusvahelise Kliimamuutuse Paneeli aruandes on tunnistatud, et globaalne soojenemine on põhjustatud inimese poolt
Sotsiomeetriline küsitlus grupiliikmetelt küsitakse, milline grupiliige neile kõige rohkem meeldibselgitatakse välja, milliseid valitakse kõige rohkem ja milliseid kõige vähem. Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb.
- spetsialiseerumine - suur asutustihedus - linnastumine Postindustriaalne ühiskond - peamiseks majandussektoriks on teenindus mitte tootmine - olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest - Emile Dukheim sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu - Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest - Malinowski institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele - Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad
a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Organistlik Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed, muutuvad hüppeliselt Individualistlik Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt. Gleasoni mudelit saab ordineerida e järjestada. Klassifikatsiooni põhiüksuseks tüübirühm, mis jaguneb iseloomuliku taimeliigi järgi kasvukohatüüpideks. 26. Eesti metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon, tüübirühmad, nende paiknemine
isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida. Organitsistlik paradigma Clements, levinud Euroopas. Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismid, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud. Nende vahel on teatud tööjaotus, superorganism areneb ajas. Nii nagu organismidel toimub ontogenees, toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. Koosluse ordinatsioon: · Taksonoomiline liblika-, taimekooslus · Funktsionaalne primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid nt tsüanobakterid segamini taimedega. Kooslus tähistab mingeid kooselavaid populatsioone
muutumine ruumis). · Koosluste muutumine ajas(suktsessioon). Kaks sünökoloogilist paradigma. Individualistlik(Gleason) vs organitsistlik(Clements) paradigma. Gliisoniaanlik ja klementsiaanlik paradigma. Clements - Taimekooslused on vaadeldavad superorganismina, mille organiteks on erinevad liigid, kes omavahel on koos evolutsioneerunud(koevolutsioneerunud), kelle vahel on teatud tööjaotus ja see superorganism areneb ka ajas. Suktsessioon teatud aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad. Jänesekapsas laanemets. Pohl ja mustikas palumets
6.ala suurusest ja homogeensusest tulenevad efektid Rohumaatüübid 3-liigirikkuse kujunemine Kaks vaadet kooslusele · Individualistlik - gleasonlik (H. Gleasoni järgi) - kooslus on lihtsalt liikide kogum. Liikide kooseksisteerimine tuleneb nende sarnastest elupaiganõudlustest. Liikide kogumites ning koosluste arengus on palju juhuslikkust. · Organismiline - klementslik (F.E. Clementsi järgi) kooslus on kui superorganism; liigid on omavahel tihedasti seotud vastastikuste suhete kaudu ning süsteem areneb terviklikult. Koosluste areng on deterministliku iseloomuga. Clementsi deterministlikust vaatest tuleneb kliimaksi kontseptsioon · Kliimaks - koosluste arengu (suktsessiooni) suhteliselt püsiv lõppjärk (väljakujunenud struktuuri, liigilise koosseisu ja liigirikkuse, produktsiooni, aineringe jmt-ga). · Meie tingimustes on see enamasti mets või raba
kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida). Organitsistlik paradigma (seostatakse Clementsi nimega klementsiaanlik maalimanägemus) Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismina, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. 27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2); Kooslus nimetatud ka biotsünoosiks. Enamasti on vaja kooslusi piiritleda a) taksonoomiliselt: Nt rääkides taimekooslusest (moodustavad ühe kompaktse taksoni) Nt looma.- linnu-, seenetakson. b) funktsiooni järgi: 1
Sissejuhatus sotsioloogiasse - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused. b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast
juba mõjutab ◦ Vesi-temperatuur vastasmõju ◦ M.R. Warburgi preferendumi katse Liikide omavaheline vastasmõju võib oluliselt soosida või piirata liikide levikut ◦ Toituvussõltuvus ◦ Tolmendamissõltuvus ◦ Sümbioosne sõltuvus ◦ Konkurentsivõime/-võimetus ◦ Tõruvähkide kasvutsoonid liigiti Limiteerivad faktorid Taimekoosluste dünaamika Taimekoosluse käsitlused Frederic E. Clements ◦ Taimekooslus on superorganism ◦ Kooslus kui diskreetne üksus ◦ Determineeritud suund ja ennustatav lõppkooslus – kliimaks ◦ Monokliimaksi hüpotees ◦ Määravaks konkurents ja soodustamine Henry A. Gleason ◦ Taimekooslus on iseseisvalt käituvate indiviidide kogum ◦ Kooslus on kokkusattumus ◦ Kontiinum, determineerimata suund ja lõppkooslus ◦ Määravaks: liikide migratsioon ja liikide selektsioon vastavalt individuaalsetele keskkonna nõudluste ja faktorite taluvustele Taimekoosluse parameetrid
annaabi.ee 
