Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Supernoova". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
supernoova, plahvatus, supernoovad, helendav, galaktika3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat. ja seda heledam täht. 4. Kaksiktähed · Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, mood. enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad üksteise ümber
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (nagu nt neutrontäht või must auk). Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. Slaid 3 Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ning järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei teki. Kui komponentide
6 tähed, teised purskavad või pulseerivad. Võimsamaid muutusi esindavad noovad, mille heledus võib kasvada umbes 10 000 korda suuremaks. Noovasid seletatakse plahvatustega, mis tekivad massivoolude tagajärjel lähiskaksiktähtedes ja mis paiskavad tähe pinnalt maailmaruumi vähesel määral ainet. Kõik need nähtused on siiski väga tagasihoidlikud, võrreldes supernoovaga. Supernoova märgib kogu tähe plahvatamist, protsessi jooksul võib valgustugevus kasvada kuni 10 miljardit korda. Kohas, kus ka suurimate teleskoopidega tehtud fotodel polnud võib-olla jälgegi tähest, süttib uus silmaga nähtav valgustäpp. Kui supernoova plahvatab Päikese lähedal, siis särab ta nii tugevasti, et on ka päeva ajal kergesti nähtav. Selliseid nähtusi esineb kahjuks harva: viimase tuhande aasta jooksul on Maal nähtud ainult nelja supernoova lahvatust Galaktikas.
SUPERNOOVA NIMI1 NIMI2 Sissejuhatus · See ettekanne räägib Supernovast, selle tekkest ja olemusest · Saab näha huvitavat ja lummavat pildimateriali · Saab vastused küsimustele: · Mis on supernova? · Kuidas see tekib? Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. · Energia hulk, mis plahvatusel vabaneb on võrreldav selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt. Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. 8 KOKKUVÕTE Uurides Päikese ja tähtede kohta sain palju uut ja täiendavat infot sellest, millest ei olnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam oli see, milliseid arenguetappe tähed läbivad ning mis muudatused nendel hetkedel toimuvad. Väljaspool Maa atmosfääri toimub kõiksugu põnevaid
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
Mõõtmetelt on nad aga väiksemad kui punased ülihiiud. Tuntuim sinine ülihiid on Rigel, mis on 60 000 korda heledam kui Päike. Sinise ülihiiu faasis hakkab massiivne täht surema. Punastest ülihiiudedest saavad sinised ülihiiud kui nende tuumareaktsioonid aeglustuvad. Täht võib oma elutee jooksul olla mitmeid kordi nii punane kui sinise ülihiid, mille vahepealses faasis on täht valge (nt. Põhjanael) Tõenäoliselt täht lõpuks plahvatab ning tekib massiivne supernoova, kuid väga kergetest sinistest ülihiidudest saavad haruldased valged kääbused. Hüperhiiud Hüperhiiud on kõige massiivsemad ja üliheledad tähed, mille mass on ligikaudu 100-265 Päikese massi ning heledus kuni miljon Päikese heledust. Suure massi tõttu on nende eluiga väga lühike, kuni paar miljonit aastat (Päikese oma aga ca 10 miljardit aastat). Peale seda lõppevad termotuumareaktsioonid ja toimub eriti suur supernoova plahvatus, mille tulemusena võib jääda järele must auk
miljardi aasta pärast. Ülihiiud saavad kõige suurematest tähtedest, mis laienevad edasi. Ülihiiud on on Päikesest kuni 500 korda suuremad. Nende tuumas on nii suur rõhk, et seal saavad toimuda süsinikust raua sünteesimise reaktsioonid. Üks suurimaid teadaolevaid tähti on hüperhiid Cygnus OB2 No.12, mis on Päikesest 810 000 korda heledam. Kogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus.
Päikesest eemale. 4. Tähtede koostis ja liigitus. - Spektraalanalüüs ja tähe atmosfääri mudelid on näidanud, et üldjoontes on Päikese kaasaegsetel sarnane koostis – nende massi järgi koosnevad need 70% vesinikust, 28% heeliumit ja 2% raskematest elementidest. Tähtede liigid: kääbused, hiiud ja ülihiiud Kõige lühema elueaga on hiiud ja ülihiiud. Kääbustähtede eluiga on üle 10 miljardi aasta. 5. Supernoova - Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga 6. Kuidas jaotatakse kaksiktähed? 1) visuaalsed kaksiktähed – märgatavad teleskoobiga vaadates; 2) füüsilised kaksiktähed – pole võimalik teleskoobiga jälgida, tehakse
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4.taevakehade füüsikalisi suurusi- t�
Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusesse. Tähtede
C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasium Referaat Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged
kokkutõmbumist ja kui temp. tähe keskmes on tõusnud 107 kraadini, siis algab termotuumareaktsioon D)Kui suurem osa vesinikust on muutunud heeliumiks, siis hakkab täht paisuma ja muutub punaseks hiidtäheks E)Tähe heeliumist koosnevas tuumas algavad tuuma-reaktsioonid, mille käigus tekivad raskemad elemendid F)Nende käigus eraldub energiat palju vähem ja punane hiidtäht tõmbub kokku väikeseks valgeks kääbustäheks G)Selliselt toimub umbes Päikesesuuruste tähtede areng 37.mis on supernoova Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi 38. mis on tsefeiid Tsefeiid tsefeiidid on pulseeruvad valged või kollased hiidtähed, mille heledus muutub perioodiliselt 39.mis on galaktika Galaktika on miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 40.millised on galaktika 3 põhitüüpi Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks
elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänud ainest moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad Tähtede teket soodustavad tegurid Läheduses toimunud supernoova plahvatused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Taust: Cassiopeia A udukogu - supernoova plahvatuse jäänused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge Tähtede teke supernoova plahvatuse abil 1.Massiivne täht sureb e muutub supernoovaks 2.Tekkiv lööklaine tabab ümbritsevaid gaasi- ja tolmupilvi 3.Lööklaine surub gaasi ja tolmu kokku, gravitatsioon võtab võimu 4.Sünnivad uued tähed * Kogu protsessile kulub miljoneid aastaid Uute tähtede teke
tihenemine, kuumenemine, mis paneb alguse termotuumareaksioonidele ja tulemuseks on tähe stabiilne olek(~ 10 miljardit aastat). Tähe elukäik prototäht-> punane hiid-> valge kääbus (kui tähe massoon 0,1- 1,5 päikese massi) punane hiid- H2 lõpeb, välispind jahtub ja täht paisub. Heeliumi tuum hakkab kokku tõmbuma ja temperatuur tuumas kasvab mis tekitab heeliumi põlemise. Prototäht-> superhiid-> supernoova: * valge kääbus *neutrontäht Tähe tuum ei jõua väliskihtide rõhumist tasakaalustada tekitab tähe kiire kokkutõmbamine raskusjõu mõjul ja toimub plahvatus supernoovana. Supernoova- tähe heledus kasvab tähe pinna suurenemise tõttu; väliskihid paisuvad maailmaruumi ( täht tervikuna ei säili) Supernoova plahvatusest järele jäänud tähe tuum väiksem kui või võrdne 1,5 päikese massi ja tekib valge kääbus
70 % vesinikku, 29% heeliumi ja 1% kosmilist tolmu. Supernova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heleduskasvab hetkeliselt miljoneid kordi ning selle plahvatuse energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Päikesesüsteemi teke 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Keemiline evolutsioon Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid, nende hulgas aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed
assotsiatsioonidena. Külmad tumedad molekulaarpilved, mida leidub paljudes Galaktika piirkondades võivad püsida sadu või miljoneid aastaid suhteliselt rahulikult. Siis aga häirib miski nende tasakaalu ja kutsub esile sündmuste ahela, mis lõppkokkuvõttes sunnib neid sünnitama uute tähtede põlvkonda. Mis aga selle saatusliku häirituse esile kutsub on astronoomide jaoks siiani mõistatuseks. See võib-olla läheduses oleva supernoova plahvatuse tekitanud lööklaine, kokkupõrge mõne teise suure molekulaarpilvega või Galaktikas leviv tihendus- laine, kuid lõpptulemusena hakkab pilv kokku tõmbuma. Kokkutõmbuva klimbi keskmes (tuumas) suureneb aine tihedus kiiresti. Tuum on prototäht e. tulevase tähe embrüo. Mida tihedamaks muutub prototäht, seda tugevamaks muutub tema gravitatsioon ja seda rohkem tõmbab ta külge ümbritsevat ainet. Gravitatsiooniline tõmme sunnib ainet üha
Kui see vesinik saab otsa muutub täht punaseks hiiuks. Sellest hetkest tõmbub südamik kokku, kuid täht ise paisub ja põletab oma atmosfäärikihi vesinikku. Sedamööda, kuidas punane hiid kasvab, jahtub tema pind, ent südamik jätkab kokkutõmbumist ja kuumenemist. Kui südamiku suurus on vaid kümnendik endisest, tõuseb selle temperatuur nii kõrgele, et põletab heeliumi ja toimub iseeneslik kollaps ja need plahvatavad., tekitades supernoova. (1) Punane ülihiid Enne suremist ehk kustumist mõned tähed paisuvad, muutudes tohutu suurteks külmadeks tähtedeks, mida nimetatakse punasteks ülihiidudeks. Nende läbimõõt on Päikese omast umbes 1000 korda suurem. Punane ülihiid koosneb paljudest termotuumareaktsioonides tekkinud ainetest. Lõpuks põleb kõik rauaks ja täht kustub.(2) 8 1.4. Kääbused
Tähe elu lõpufaasis toimub tähes sibulasarnase kihistumisega kihtpõlemine. Igas kihis toimub erinev termotuumaprotsess, välimises vesiniku põlemine, järgmises heeliumi põlemine. Viimasesse faasi on täht jõudnud siis, kui sünteesiprotsessid jõuavad raua tootmiseni. Tähe läbimõõt väga suur ja täht muutub ebastabiilseks, sest ta ei jõua oma välimisi kihte enam hoida.Äkitselt paiskab täht oma välimised gaasikihid ära. Väga lühikeste hetkede jooksul toimub võimas plahvatus, mida kutsutakse supernoovaks. Kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Supernoova hetkel rebitakse tähe välimised kihid eemale ja täht kiirgab niisama palju valgust, kui terve galaktika. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokkutõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks". (Annaabi.com, 2012) Tähed on erineva suurusega. Kõige rohkem on kollaseid ja punaseid ja oranze kääbustähti, nagu Päike. Miljardeid aastaid püsivad tähed tasakaalus ja nende heledus on muutumatu.
varjasem staadium. Ühe solaarmassiga tähele kestab see periood 100,000 aastat. Punane hiid Staadium, kus täht paisub, sest tähe temperatuur ja sisemine rõhk hakkavad kasvama. Kui punasel hiiul ei ole piisavalt suur mass, et teha heeliumist süsinikku, siis temast saab Valge kääbus. Valge kääbus Väike täht, mis koosneb põhiliselt degenereerunud elektron mateeriast. Tähe õrn valgus tuleb säilinud termotuuma energiast, mida kääbus edastab. Supernoova Supernoova on tähe plahvatamine, mis on väga tugeva valgusega ja valgustab hetkeks terve galaktika hääbudes mitme nädala/kuu vältel. Plahvatus lennutab laiali enamus tähe materialist. Neutron täht Supernoovast alles jäänud tähe materjal. Sellised tähed koosnev peaaegu täielikult neutronitest. Neutron tähed on väga kuumad ja on kaitstud edasi lagunemise eest. Must auk Mustad augud moodustuvad väga massiivse tähe plahvatamisel alles jäänud mateeriast.
Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vähemalt 8-10 korda Päikesest massiivsemast üksiktähest või kaksiktähest. Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Kaksiktähe korral on üksikud tähe komponendid väiksema massiga kui supernoova tekkeks vaja. Suurema massiga täht areneb kiiremini, tuumakütus lõppeb ning tekkib valge kääbus ehk tihe ja kuum jäänuktäht, milles enam energiat juurde ei tekki. Kui komponentide vahekaugus on piisavalt väike, hakkab osa teise tähe ainest gravitatsiooni mõjul valgele kääbusele voolama. Aine surutakse kääbuse pinna lähedal tugevas gravitatsioonis kokku ning selle temperatuur tõuseb
Hüperhiidude pinnatemperatuur sõltub tähe spektriklassist, kõige kuumematel võib see ületada 35 000 K, kõige külmematel võib olla vaid 3500 K. Heledused küünivad kuni 40 miljoni Päikese heleduseni. Kuna tähe evolutsiooni kiiruse määrab põhiliselt tähe mass, on selliste tähede eluiga väga lühike, vaid 13 miljonit aastat. Peale seda lõppevad termotuumareaktsioonid ja toimub eriti suur supernoova plahvatus, mille tulemusena jääb järele must auk. Hüperhiid Päikese kõrval Neutrontäht Neutrontäht on surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest. Neutrontähe üks eripärasid on tema äärmiselt suur tihedus, mis vastab aatomituuma ja puhta neutronaine tihedusele, olles suurusjärgus 100-1000 milj. tonni kuupsentimeetri kohta. Tüüpilise neutrontähe raadius on vaid 10-15 km, kuid sellest hoolimata mass on võrdne Päikese massiga.
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u
Läbimõõt 1 392 000 km Pinna temperatuur 5800 K Mass 2*10^30 kg Kiirgusvõimsus 3,84*10^26 W Teiste tähtede massi, raadiust, kiirgusvõimsust jm mõõdetakse tavaliselt Päikese ühikutes. Valgusaasta teepikkus, mida valgus läbib ühe aastaga liikudes kiirusega c=300 000 km/s Parsek 1 pc = 3,26 va Päikesele lähim täht Proxima Centauris =1,3 pc =4,3 va Hele täht Vega 8 pc e. 26 va Põhjanael 240 pc e. 780 va Galaktika keskpunkt 8,5 kpc e. 28 000 va Andromeeda galaktika 690 kpc e. 2,2 Mva Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes mida suurem arv, seda väiksem heledus. Vega m = 0, Põhjanael = 2,3 Nõrgemad palja silmaga nähtavad u m = 5,5-6, teleskoobid m = 28 Heledaim täht Siirus m = -1,45 Päike -26,8 Kuu -12,5 Kui kahe tähe tähesuuruste vahe on 1, siis nende tähtede füüsikalised heledused erinevad 2,5 korda. Universum sai alguse 13,7 +- 0,2 miljardit aastat tagasi. Esimesed tähed 20--400 miljonit
muutuvad valgeks kääbuseks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist kääbustähed. Kõik suure massiga tähed plahvatavad supernoovana. Sel juhul lendab täht plahvatuses tervenisti laiali. Enamasti jääb tähe siseosa aga siiski alles. Üldjuhul toimub supernoova plahvatus tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on suunatud nii tähest välja-, kui ka sissepoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui supernoova plahvatanud ümbris on laiali lennanud, paljastub selle keskel pisike tihe kera, endise tähe tuum, mille olemus sõltub järelejäänud massist. Kui massist jääb vahemikul 1,5-3 Päikese massi, on tegu neutrontähega. Kui plahvatusest jääb järele
T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma suuremaid osakesi (seetõttu tekkisid mõisted aeg ja ruum), seejuures temperatuur pidevalt langeb. ASTRONOOMILINE ÜHIK - (aü) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest
23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. 24. Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdud umbes). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei „jääd“ ega „kive“, elusorganismidest rääkimata. Kompaktseteks objektideks (valged kääbused, neutrontähed, mustad augud) muutunud aine on „mängust väljas“. 25. Millisesse masside vahemikku kuuluvad „normaalsed“ peajada tähed? Kui mass on üle 100 Päikese massi, siis tähte ei teki. Samuti, kui mass on alla 1/10 Päikese massist, siis ka ei teki
Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire paisumine inflatsioon, tekkisid kvargid ja antikvargid
kohta, mis moodustavad ~95% kogu universumi massist. MEILE LÄHIM TÄHT PÄIKE Päike asub Maast 150 miljoni km e. ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu). Päikese mass on 1,99·1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguvõimsusega 3,9·1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. KUST TÄHED TULEVAD JA KUHU LÄHEVAD -- UDUKOGUD Kosmos pole tühi, seda täidab tähtedevaheline aine. See koosneb gaaside (peamiselt vesiniku ja heeliumi) ning tolmu (peamiselt süsiniku ja räni) segust. Tähtedevaheline aine on tähtede ja galaktikate toormaterjal. See võib tiheneda, nii et moodustuvad
->Supernova plahvatus-> F He+He e H+H 11. 12.Supernova-Tähe surm 13. On diagramm, mis näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi *absoluutne tähesuurus; * pinnatemperatuur 14.Neutrontäht- tasakaaluline objekt, kus gravitatsioonijõud on tasakaalustatud kõdunud neutronite rõhuga. 15.Kui supernoova plahvatusest allesjääva osa mass on üle 3Mo, siis jääb neutronite rõhust väheseks. Sellisel juhul hakkab plahvatusest allesjäänud osa piiramatult kokku tõmbuma. Jäänuktähe gravitatsiooniväli saab nii tugevaks, et isegi valgus ei pääse enam välja. Tekkivat objekti nimetatakse sellest tulenevalt mustaks auguks. 16. Galaktika- tohutu tähelise ja tähtedevahelise aine kogum, mis paikneb ruumis suhteliselt eraldi ja mida hoiab koos tema enda gravitatsioon
.............................9 2 Mis on kosmilised kiired? Kosmilisteks kiirteks nimetatakse suure energiaga osakesi, mis Maa atmosfääri sattudes põrkavad sealsete aatomitega ja tekitavad terve laviini uusi osakesi. Üldlevinud arusaama kohaselt peaks niisugused osakesed Maale jõudma hajusalt, st. igast suunast umbkaudu ühepalju. Seda põhjendatakse nende laenguga, mis tingib osakeste kaldumise nii meie galaktika kui Päikese magnetväljades. Keeruliste magnetvälja konfiguratsioonide korral peaks see tagama osakeste hajumise ühtlaseks fooniks.[1] Kosmilised kiired on põhiliselt aatomi osad: elektronid, prootonid ja aatomi tuumad mille ümbert on kõik elektroonid lahkunud suure kiiruse (peaaegu valguse kiiruse) tõttu, millega nad läbivad Galaktikat. Kosmilised kiired on ühed vähesed otsesed näited mateeriast väljaspoolt päikesesüsteemi
annaabi.ee 
