Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
................................. (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................
.......................... (kube ..................................) selg .................................. nimme ................................... (tuhar ..................................) ülajäse MEMBRUM SUPERIUS õlavööde CINGULUM MEMBRI SUPERIORIS vaba ülajäse: õlavars ..................................................... küünarvars .................................................... käsi ................................................. ranne ............................................
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M
-Pars palpebralis langetab ülemist ja tõstab alumist silmalaugu -Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt
SISEEHTIUS: DORSAAL- JA VENTRAALOSA (PIKLIKAJU SAMANIMELISTE OSADE JÄTKED) DORSAALOSA - fülogeneetiliselt vanem – aksiaalosa - sisaldab alaar- ja basaalplaadi materjali Tuumad Trapetskeha hallaine - corpus trapezoideum (C4) – paikneb vahetult ventraalosa taga - koosneb kuulmisimpulsse juhtivatest närvikiududest väikestest hallaine kogumikest - närvikiudude ümberlülitustuumadest – nucleus olivaris superioris (C5), nuclei corporis trapezoidei (C6) - trapetskeha kiud ristuvad keskjoonel ja lähevad üle lateraalsilmuseks – lemniscus lateralis (BC7) - lateraalsilmuse kiudude vahel on samuti hallaine – nuclei lemnisci lateralis Kraniaalnärvide tuumad - BC V, VI, VII, VIII Retikulaarformatsiooni hallaine VENTRAALOSA - fülogeneetiliselt noorem - sisaldab suhteliselt rohkem valgeainet Fibrae pontis longitudinales
labii inferioris küljeletõmbamine Car Suusõõrlihas - m. orbicularis Suupilu sulgemine Ülamokalangetaja - m. depressor Näohari (su), näoköber (Ru) Kärss (su), ülamokk (Ru) Ülamoka või kärsa allatõmbamine labii superioris Car, eq Kihvalihas - m. caninus Näohari või -köber Ülamokk (car), ülamokk ja ninatiib Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete (su, Ru), ninatiib (eq) laiendamine Ülamokatõstur - m. levator labii Ülalõualuu, mediaalse silmanurga Ninatiib (car), kärss (su), nina-moka Ülamoka või kärsa tõstmine (car, su
glossopharyngeus, rr.linguales (nucl. gustatorius) b) maitsetundlikkus keele eesmiselt 2/3 - n. facialis (nucl. solitarius) c) M. pterygoideus lateralis – n.trigeminus, n.mandibularis (nucl. motorius n. trigemini) d) M. Orbicularis oculi – n.facialis, nucl.n.facialis e) M. Vocalis – n.vagus, nucl.ambiguus f) m. mylohyoideus - n. mandibularis, n. trigeminus (nucl. motorius n. trigemini) g) m. levator palpebrae superioris - n. oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n
eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa). Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv
Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. levator Ülalõualuu Nina- Tõstab m. Sarnaluu Suunurk ja Tõmbab labii silmakoopaal huulevao ülahuult, zygomaticus külgmine ülahuul suunurka üles superioris une serv piirkonna laiendab pind ja lateraalsele nahk ninasõõrmeid Naerulihas Suunurgatõstur Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m
- hambakaartest ja igemetest väljaspool KEEL - Eest piiravad huuled - apex + corpus + radix - Külgedelt põsed (buccae) Limaskest - Huulte ja põskede limaskest läheb võlvjalt üle igemeteks gingivae - sulcus terminalis - Eeskeskjoonel huulekidad frenulum labii superioris et inferioris - foramen caecum kilpnäärme alge lähtekoht Cavitas oris propria - Seinad: - pars presulcalis ülal suulagi ja all suupõhi niitnäsad papillae filiformes sametjas välimus ->
), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske vastu hambaid, tekitab suus "pumbaefekte" (pasunapuhumine, imemine jne.) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m
ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M. rectus superior'i innervatsioon: nucl oculomotorii n. oculomotorius r.