tavade rikkumisel järgnevad ühiskondlik hukkamõist, siis õigusnormide rikkumisel järgneb ettenähtud karistus. Õiguse mõiste määratlus o Õigus ja õigusnormid on tunginud ühiskonnaelu peaaegu kõikidele tasanditele ja peaaegu kõigis ilminguvormides. o Õigus reguleerib inimeste elu sünnist surmani. Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele.
loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu. Loob võimaluse ebaõiglase õiguse-me võõrandume ühiskonnast kuna meie õiguse mõistmise süsteem ei vasta sellele, mis ühiskonnas kehtib tekkimiseks. Juristil jääb võimalus ebaõiglase õiguse hukkamõistuks.
- toimiskäitumisregulaatorina; - toimis harjumusjõul ja selle kaudu garanteeriti tava täitmine sugukonna poolt. 2. Õigus on riigi polt kehtestatud või sanktsioneeritud üldiste kohustuslike ja formaalselt määratletud käitumisreeglite süsteem, mille täitmine on garanteeritud riigi sunnijõu kasutamise võimalusega ja mis on mõeldud ühiskondlike suhete reguleerimisega, kaitsemisega või täiustamisega. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Objektiivse õiguse all mõistetakse kehtivate õigusnormide kogumit. Õigus objektiivses mõttes lähtub riigist ja õiguse õiguskindlus tuleneb samuti riigi poolt. Õigus subjektiivses tähendab õigussubjektile kuuluvat õiguskorrast ehk objektiivsest õigusest tulenevat õigustust. 3. Mandri-Euroopas on õiguse jaotumine levinud kaheks suuremaks osaks. On avalik- ja eraõigus
tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt. 1. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu. Ius non scriptumile on omane nt veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB
DERECHO, soome keeles OIKEUS. Ius est ars boni et aequi – Õigus on headuse ja õigluse kunst. Samas ka Õigus on teadus heast ja õiglasest. Hea ja kurja probleem, eetiline teadus. Alates XIX lõpust vastanduvad õiguse formaalsed määratlused materiaalsetele. Formaalsetele määratlustele on ühine see, et nad seavad õiguse kui normi kehtivuse sõltuvusse tema loomise viisist. H. Kelseni (jurist, õigusfilosoof, riigiõigusteadlane) tema arvates on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu on kirjas. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset. Dreier tähistab õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Ehk – õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja normid, mis on üldkohustuslikud, mille
Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal. Ajaloost on tuntud veritasu kui kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu
Õiguse ajalugu kirjutatud õigus. Õigus on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada (Cicero). 3. Õiguse tähistamine. Mis on õiglane õigus? Esimene tähistus on jõudnud meieni jurist Celsuse poolt: õigus on headuse ja õigluse kunst (teadus). Selle võttis üle A. Thomas. Õiglus ja headus on nõuded, millele on allutatud kogu õigus ja selle rakendamine. See seisneb huvide ja väärtuste tasakaalustamise kunstis. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis.Õigust eristatakse objektiivses mõttes (kehtivate õigusnormide kogum) ja subjektiivses mõttes (õigussubjektile objektiivsest õiguses tulenev ja kuuluv õigus). Õiguseallikas on vorm, milles õigusnormid tekivad ja nähtavaks muutuvad. Õigusnormid võivad tekkida ainult õigusallikate kaudu. Sisu on seega vormiga seotud. 4. Õiguse idee (õiglus, õiguskindlus, eesmärgipärasus).
loomisega-tegemist ei ole vastuoluga positiivse ja negatiivse vahel, vaid õiguse kehtivuse sõltuvusest e kehtima panemise teest. A.Comte- teaduslikud käsitluse don ainult väljaspool kogemust võimalikud. H-Kelsen- puhas õiguse õpetus-õigus peab olema puhas. Õigus peab olema puhas poliitilistest postulaatidest ja igat liiki väärtusotsustest. Kelsen ei pea neid teaduslikult põhjendatuteks. Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on teatud mõttes ohtlik kui õigust käsitletakse ainult tema loomise viisist lähtuvalt ja jäetakse kõrvale tema sisu. Loob võimaluse ebaõiglase õiguse-me võõrandume ühiskonnast kuna meie õiguse mõistmise süsteem ei vasta sellele, mis ühiskonnas kehtib tekkimiseks. Juristil jääb võimalus ebaõiglase õiguse hukkamõistuks. 2 Tänapäevane õiguse mõiste
väikesed sotsiaalsed grupid). Moraalinormide heaks näiteks on erinevad eetikakoodeksid. Tava, moraal, õigus, sund ja võim: Tava ja moraalikorrast kinnipidamine on pigem isiku sisemise otsustuse küismus, õiguse eritunnus on sunnivõimu olemasolu. Avalikul sunnil on ka tänapäeva ühiskonnas kindel koht – seda ei kohaldata alati ja pidevalt, pigem on oluline, et subjekt sisemisi käitumisotsustusi tehes teab karistuse vms sunni olemasolu. Õigus pole siiski sunnikord, ta juhindub õiguse ideest ja eetilisest miinimumist. Lisaks – enamus õigusnorme ei näe ette sunnivõimu vms kohaldamist. ius non scriptum, ius scriptum: Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, selle võib jagada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Eristusaluseks siis kirjalike õigusallikate teke. Kuigi meil puuduvad kirjalikud andmed, võib ka eelajaloolise perioodi puhul rääkida õigusest ja
Ebaõiglust põlgab igaüks...". Tung õigluse poole ei lahenda küsimust sellest, milline peab olema õiglane õigus. Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Ei tohi ja ei saagi mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse e positivistliku ja loomuõigusliku vahepealset. Nii tähistab Dreier õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on
teadus. I. Tammelo kirjutab ,,tung õigluse poole on omane meile kõigile. Ebaõiglust põlgab igaüks...". Tung õigluse poole ei lahenda küsimust sellest, milline peab olema õiglane õigus. Suum cuique- igaüks peab saama selle, mis talle kuulub. Ei tohi ja ei saagi mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud või kujunenud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. H. Kelseni järgi on õigus inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis. Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse e positivistliku ja loomuõigusliku vahepealset. Nii tähistab Dreier õigust kui õigusnormide ühtsust riiklikult organiseeritud või riikidevahelises normide süsteemis, juhul kui ta on üldiselt ja täielikult kehtiv ja kui ta vastab õiguse eetilisele miinimumile. Sellest järeldub, et õigusnormi kehtimiseks on olemas eetilised nõuded ja
annaabi.ee 
