selles ühiskonnas arvestatakse ja austatakse kehtivaid sotsiaalseid norme. Kes eksib moraali või tava vastu, peab paratamatult arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga, mis eksija suhtes võib olla vähem või rohkem kahjulik. Moraali ja tavakordade kindlus on otseselt sõltuv sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvuses. Kindlasti peitub õiguses sunnielement, nii nagu on sunnielement olemas ka tava ja moraalikordades. Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga.Sõna "moraal" pärineb ladina keelest ja tähendab tava, või komme. (Kreeka keeles on moraali tõlkevaste eetika. Filosoofiliselt saab sõnade eetika ja moraal tähendusi eristada.)Kristlikes maades riigi moraal põhineb Rooma Impeeriumi
õigusega“. Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne „null“. Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr). A.Aarnio jaotab normid kaheks: 1. Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist. 2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50- 1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama. KEERULINE Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol
käitumist. Ametiisikule määratud normid on sekundaar-ehk reaktsiooninormid. Nendega määratakse kuidas ametiisik peab toimima, kui käitumisnorme on rikutud. Primaar-ja sekundaarnormidest on eraldatud ka veel kolmas normirühm ja see on reageerimisviisi normid. Reageerimisnormid väljendavad mängureegleid, millest ametiisikud peavad kinni pidama asja otsustades. Reageerimisviisi normide erirühm on presumtsiooninormid. Õigusnormis on alati kolm struktuuriosa: 1. Õiguslik fakt 2. Sunnielement- see ühendab õiguslikud faktid ja tagajärjed üksteisega. Õigusnormi struktureeritud tagajärjesuhe on imputatsioon, see on inimese seatud sunnivahekord. 3. Õiguslik tagajärg 4. Õigusnormide liigitus (tooge näited põhiseadusest ja seadustest ning selgitage järgnevalt mõisteid) Õigusnormi loogiline struktuur: · kui (hüpotees) -siis (dispositsioon) -vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnorm 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalikke või vajalike käitumise kogum või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimalik või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Samas A. Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik tagajärg - G. Selle õigusnormi formaalne esitus näeks välja selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G - SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR 1. Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita. Õigusnorme liigitatakse: Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid
aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt. Sundi ei pea kohaldama, piisab kui teatakse selle olemasolu. 3. Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita! ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite
Dispositsioon näitab, milline oeab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Santsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. A.Aarnio jaotab õigusnormid primaarnormideks ja sekundaarnormideks. Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist. Sekundaarnormid on määratud ametiisikute jaoks. Õigusnormis kolms struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement, õiguslik tagajärg. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. Traditsiooniliselt jaotatakse era ja avalikuks õiguseks. Normid on seal aga üksteisega mitmeti seotud. Sotsiaalse sisu järgi võib neid liigitada regulatiivseteks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks. Regulatiivsed õigusnormid kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Tegu on käitumisnormidega. Nad õigustavad, kohustavad ja keelavad. Õigustkaitsvad
European). Hiljem hakkab selle liikmete ring laienema (nt Türgi ja Jaapan, Tai). Sellest on välja kasvanud ka tänapäeva rahvusvahelise õiguse printsiibid. Hiljem tekkis lisaks rahvusvahelisele õigusele ka Euroopa õigus, Euroopa Liidu õigus. Euroopa Liidu õigus on midagi klassikalise rahvusvahelise õiguse ja riigiõiguse vahele jäävat. Kuidas rahvusvahelisele õigusele läheneda? Rahvusvahelise õiguse finktsionaalsus on piiratud, kuna seal puudub sunnielement, nagu seda on siseriiklikus õiguses. Vastavalt ÜRO põhikirjale võib sõjalist jõudu kasutada vaid: - enda kaitseks - ÜRO ühisotsusena Seda põhimõtet rikkus USA, kui ta tungis kallale Iraagile. Kuid ka siseriiklikus õiguses on võimalik õigusest mööda minna (nt presidendi valimised ja saadikutel hääletamise keelamine). Kriitika, et rahvusvahelisest õigusest ei peeta kinni, kehtib kogu õiguse kohta. Suurriigid vajavad rahvusvahelist õigust oma tahte legitimeerimiseks
õigusega". Õiguslikus mõttes on subjektiivne õigus ilma vastava juriidilise kohustuseta sotsiaalne ,,null". Kui T, siis R vastasel juhul S(Riiklik sund, selle liik ja määr). A.Aarnio jaotab normid kaheks: 1. Primaarnormid-käitumisnormid, sätestavad kodanike käitumist. 2. Sekundaarnormid e reaktsiooninormid-Määratud ametiisikute jaoks, kuidas ametiisikud peavad käituma kui käitumisnormi nõudeid on rikutud. Normis on 3 struktuuri osa: Õiguslik fakt-F , sunnielement-S, õiguslik tagajärg-G Koosta kaks õigusnormi: ALTERNATIIVNE Avalikus ruumis pestes autot veekogu ääres või visates maha prügi või põletades prügi või plastikjäätmeid rakendub käesoleva normi alusel füüsilisele isikule rahatrahv vahemikus 50- 1000 eurot sõltuvalt väärteo raskusastmest ning süüdlane on kohustatud teostatud piirkonna viivitamatult puhastama. KEERULINE Omandades füüsilise isiku eraelulisi(perekond,maksuvõlgnevused )/delikaatseid andmeid (pol
mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpotees eluliste asjade kirjeldus, dispositsioon (milline peab olema vastavas olukorras käitumine) või sanktsioon (näeb ette mõjutusvahendid) juriidilised tagajärjed. Aarnio järgi: · Primaarnormid sätestavad kodanike käitumist, käitumisnormid. · Sekundaarnormid - määratud ametiisikute jaoks, reaktsiooninormid. Õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt, sunnielement ja õiguslik tagajärg. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid kaheelemendilised: abstraktne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg. 4. Õigusnormide liigid 4.1. Avaliku ja eraõiguse normid Õigus objektiivses mõttes jaotatakse traditsiooniliselt era- ja avalikuks õiguseks. Sellest lähtuvalt jaotuvad kõik õigusnormid eraõiguse või avaliku õiguse normideks. Eristatakse üksikuid õigusvaldkondi õigusharusid suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum.
peavad kodanike õigusvastase käitumise juhtusid lahendama (kuidas sisaldus reaktsiooninormis). Nende normide näitena esitatakse protsessi juhtimist ning tunnistuste arvestamist reguleerivaid norme. Prof A.Aarnio esitab järgnevalt Soome õigussüsteemi õigusnormi alusel vastava näite õigusnormi struktuurist: Kes varastab teise vallasvara, Õigusliku fakti kirjeldus (F) sellele määratakse kohtuotsusega Sunnielement (S) vanglakaristus või trahv Õigusliku tagajärje kirjeldus (G) Skemaatiliselt esitatuna on õigusnormis niisiis alati kolm struktuuriosa: õiguslik fakt (F), sunnielement (S) ja õiguslik tagajärg (G). Sümboleid kasutades võib normi loogilist struktuuri väljendada vormeliga: N: (x) F S(x)G Seda vormelit tuleb lugeda järgmiselt: kõigist x-dest on õige, et kui x toimib viisil F, siis x-le
mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Narits: Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Õigust on ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Õigust mõistetakse pelgalt normide süsteemina. Õiguses peitub sunnielement, kuid seda ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Probleem selles, et õigus ja ühiskondlik tegelikkus on väga mitmekesistes suhetes ja sõltuvustes. Õigus on võimusuhete produkt. Õiguse normatiiv-regulatiivne mõte seisneb võrdses ja määratletud nõudmises kõigile õiguslikus elus osalejatele käituda vastavalt normis sisalduvale regulatsioonile. Küsimusele, mis on õigus, on vastata raske. Õigus ei pruugi olla tõde, vaid ainult millegi suhtes parem, õiglasem
annaabi.ee 
