Ei sumbu, sest siis on tegemist ideaalse võnkeringiga. Võnkeringil on teatud energia ja see ei kao kuhugi, sest pole aktiivtakistust, kus energia soojusena eralduks. 11. Sumbuvustegur-näitab kui kiiresti amplituuväärtus kasvab/kahaneb. Mida suurem on sumbuvustegur seda kiiremini amplituudväärtus kahaneb. =R/2L 12. Sumbuvuse logaritmiline dekrement-võnkumise amplituudi ja temale järgneva amplituudi suhte logaritm, iseloomustab sumbuvust ühe perioodi ulatuses. 13. Ajakonstant-ehk relaksatsiooniaeg on aeg mille jooksul võnkeamplituud väheneb e korda, sõltub amplituudist. Mida suurem on relakatsiooniaeg, seda aeglasemalt võnkumised sumbuvad. Hüvetegur- iseloomustab sumbuvust energeetilisest, "kaotsiläinud" energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Q=*N e , kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et
Splitter: IN-OUT Tap: IN-OUT, IN-TAP Määrasin igas mõõtepunktis hargmiku väljundite vahelise ülekande: Splitter: OUT-OUT Tap: OUT-TAP Määrasin igas mõõtepunktis koaksiaalkaablite sumbuvuse. Saadud tulemuste põhjal joonestasin graafikud: Filtrid Tõkkefilter Ribafilter Splitter Kaabel TAP IN-OUT IN-TAP OUT-TAP Kokkuvõte Tutvusin Splitteri, TAP´i ja filtrite tööga, mõõtsin kaabli sumbuvust ja signaalitugevust erinevate filtrite puhul erinevatel sagedustel, mis näitas tõkkefiltri ja ribafiltri tööpõhimõtteid.
Amortisaatorid ja nende mõju sõiduki dünaamikale. Ülesanded : 1. Võnkumiste summutamine maksimaalse sidestuse saavutamiseks. Eesmärgiks on tagada võimalikult ühtlane rehvi ja teepinna vaheline vertikaaljõud 2. Võnkumise summutamine sõidumugavuse saavutamiseks 3. Juhitavuse tagamine Amortisaatori jäikust iseloomustab sumbuvus tegur C, mida mõõdetakse jõuühikutes kiirusühiku kohta N/(m/s) Kriitiline sumbuvustegur iseloomustab sellist sumbuvust mille puhul võnkumine summutatakse ühe perioodi jookus VALEM: Ccrit =2ruutjuur/ Km Sumbumise suhtarv väljendab sumbuvusteguri ja kriitilise sumbuvuste suhet. Tüübid Konstruktsiooni järgi jagatakse amortisaatoreid: Õliamurtisaatorid Gaasiamortisaatorid(Parem), võib kasutada nii Lämmastikku(hoiab rõhku paremini) kui ka õhku. Eraldi anumaga gaasiamortisaator Parim sidestus on sumbuvus suhtarvu 0.3 korral. Parim juhitavus on sumbuvus suhtarvu 1
Ülekandega 7) Mõõdetud kaabli pikkuseks oli 6,03 m Hinnang mõõdetud filtrile Hinnang kasutatud ahelaanalüsaatorile Kokkuvõte ja järeldused Praktikumi käigus tutvusime siduanalüsaatoriga, mis on laia kasutusvaldkonnaga mõõtevahend telekommunikatsionisüsteemides, nende sõlmede ja komponentide parameetrite mõõtmiseks. Siduanalüsaator võimaldab mõõta ahelate ülekannet, peegeldus- ja seisulainetegurit, sumbuvust, faasinihkeid, S ja Z-parameetreid, gruphilistust, diskreetsete komponentide impedantsi, sobitust ja veel palju muud. Praktikumi käigus kasutasime siduanalüsaatorit filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmiseks.
Arvestades võrdust (12), saame: Q = π ⋅ Ne Kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Antud katseseadmes tekitatakse võnkeringis võnkumisi lühiajaliste pingeimpulssidega. Selleks kasutatakse generaatorit, mis tekitab impulsse sagedusega 50Hz. Iga impulsi korral toimub kondensaatori laadumine, kahe impulsi vaheajal (0,020s) aga toimuvad võnkeringis vabad võnkumised
c. vastuvõetavate toote parameetrite kogum, et olla turul konkurentsivõimeline d. kavandatava toote jaoks valitud esialgne parameetrite kogum Küsimus 12 Küsimuse tekst Milline neist ei kuulu tunnustatud projekti meeskonna rollide hulka? Vali üks: a. Töö ratsionaliseerija b. Teostaja c. Hindaja d. Võimaluste leidja Küsimus 13 Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 14 Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 15 Küsimuse tekst Kas Nadler pani juhtimisteoorias aluse Vali üks: a
Milline grupi liikmete arv on meeskonnatöö korral optimaalne? Vali üks: a. 2 b. 4 c. 6 d. 8 Küsimus 3 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 4 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 5 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Milline loetletud tähtajastamise tehnikaist ei kuulu loetellu? Vali üks: a. loenditehnika b. lintprogrammtehnika c. võrkplaneerimise tehnika d. nooldiagrammtehnika Küsimus 6 Õige Mark 6 out of 6 Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal
Vali üks: a. 12 b. 30 c. 60 d. 100 Küsimus 13 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 14 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 15 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 16 Õige Hinne 6,00 / 6,00
Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu uuritava seadme mõõtmistel? 6
Sumbuvustegur on aja pöördväärtus, mille vältel amplituud kahaneb e korda. 1 = = 2m Kui > 0 siis muutub nurksagedus (ja periood T) imaginaarseks. Võnkumist praktiliselt ei toimu, algasendist väljaviidud keha läheb aperioodiliselt tagasi tasakaaluasendisse. Kogu kehale antud energia kulub takistusjõu ületamiseks enne ühegi võnke sooritamist. 42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja relaksatsiooniaeg. Sumbuvust iseloomustavaid tegureid on kaks. Relaktsiooniaeg - Ajavahemik, mille jooksul võnke amplituud väheneb e korda. arv e on naturaallogaritmi alus. või Võrdeline võngete arvuga, mida süsteem sooritab ajavahemikus, kus võnkumiste amplituud väheneb e korda. A(t + ) = A0 e - (t + ) A(t ) =e A(t + ) 1 e = e = 1 = (viimane järeldus valemite lehele) Võnkete arv relaktsiooniaja jooksul N avaldub:
genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus. Mis on pääsuala? Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust. Mis on tõkkeala? Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. 16. Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e. lõikesagedusel? Seda ma, kahjuks, ei tea 17. Madalpääsfilter, kõrgpääsfilter, ribapääsfilter, ribatõkkefilter. Nende tunnusjooned. Madalpääsfilter (low-pass filter) – pääsuala nullist mingi sageduseni ja tõkkeala sellest sagedusest lõpmatuseni.
Küsimuse tekst Kui suur on ajutine töö intensiivistamise korral nädalatundide otstarbekas piir? Vali üks: a. 50 tundi b. 70 tundi c. 60 tundi d. 80 tundi Küsimus 2 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Milline grupi liikmete arv on meeskonnatöö korral optimaalne? Vali üks: a. 2 b. 4 c. 6 d. 8 Küsimus 3 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 4 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Kumb spetsifikatsioon on laiem? Vali üks: a. ärispetsifikatsioon b. tootespetsifikatsioon Küsimus 5 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Milline tegevustest ei kuulu juhtimisülesannete tippneliku hulka? Vali üks: a. planeerimine b. organiseerimine c. usaldussuhete loomine d. eestvedamine Küsimus 6
Flag question Küsimuse tekst Kas stressiseisund on: Vali üks: a. vaimuhaigus, mis vajab psühhiaatrilist ravi b. tavaline neuroloogiline haigus c. vajalik organismi emotsionaalne seisund muutustega toimetulekuks d. viiruslik nakkushaigus Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas ühik Nxs/m jalgratta esikahvli amortisaatori juures iseloomustab: Vali üks: a. löögi sumbuvust b. vedru eelpinget c. summutusteguri reguleerimispiirkonda d. külgjäikust esikahvli otsa juures Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kirjeldus...liikuv, märkab, mis toimub, küsib nutikaid küsimusi, takistab meeskonnal laisaks muutuda kuulub meeskonna rollides: Vali üks: a. Ideede Genereerijale b. Võimaluste Leidjale c. Teostajale d. Muudatuste Tekitajale Küsimus 9
A A A( ) = . (7.13) e 2,72 4 Võnkumise relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel võnkumise amplituud kahaneb e ehk ligikaudu 2,72 korda. Ilmselt sumbuvad võnkumised seda aeglasemalt, mida suurem on relaksatsiooniaeg. Lisaks relaksatsiooniajale iseloomustatakse võnkumise sumbuvust veel ühe suurusega sumbuvuse logaritmilise dekremendiga. Sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks nimetatakse naturaallogaritmi kahe järjestikuse amplituudi suhtest: A(t ) A exp( - t ) = ln = ln = ln ( exp( T ) ) = T . (7.14) A(t + T ) A exp ( - ( t + T ) ) Tuleme nüüd tagasi valemi (7.10) juurde, mis kirjeldas võnkuva keha koordinaadi sõltuvust ajast
Rihmülekande elemendid ja iseloomustus. Enamasti koosneb rihmülekanne kahest rihmarattast ja nendele pingutatud lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd. Veerelaagri koostisosad. Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. Laagrite otstarve. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas mehhanismis, mis sisaldab pöörlevaid osi. Laagrite liigitus.
normeeritud väli. L50(linnas) esimene liidetav on 1km kaugusel tugijaama saatjast kaugusest r seaduspärasusega r -n , kus n on sumbuvust vastuvõetav suhteline võimsus, levikao astendaja n on avaldatud kui kauguse logaritmi koeffitsent jagatud kümnega: kirjeldav astendaja, siis saab keskväärtuse dBm-s kirja panna kujul:
lõputust rihmast. Vedavalt rattalt rihmale ja rihmalt veatavale rattale kantakse liikumine üle hõõrdumise abil. Läbilibisemise vältimiseks tuleb rihmale anda piisav eelpingutus. Rihmaväike painde- ja väändejäikus võimaldab ülekannet kasutada võllide igasuguse asetuse juures. Eelistena võib veel nimetada ülekande lihtsust ja töökindlust, järskude koormuse muutuste sumbuvust rihma elastsuse tõttu ja müratut tööd. 64. Veerelaagri koostisosad. Veerelaager koosneb sise- ja välisvõrust, veerekehadest (kuulides või rullidest) nende vahel ning separaatorist, mille ülesanne on veerekehi üksteisest lahus hoida. 65. Laagrite otstarve. Laagrid on pöörlevate võllide ja telgede toed, mis juhivad nende liikumist ja võtavad vastu neile mõjuvaid koormusi. Seega on laagrid vajalikud igas
Ebapuhtusest ja muust hajumisest vaba kiu sumbuvus määratakse Rayleigh hajumise põhjal ja see on sagedusel 1550µm umbes 0,16dB/km. Kvartsklaasi sumbuvus sõltub joonise 2.5 põhjal lainepikkusest. 19 Joonis 2.5 Kiu sumbuvuse põhimõte ja kasutatavad lainepikkused Nagu jooniselt näeb,on vahemikus 800...1700 nm piirkond,kus sumbuvus on väike.Lühematel sagedustel lisab sumbuvust UV-neeldumine ja pikematel IR-neeldumine. Andmeside edastusel kasutatakse kolme lainepikkuse ala ehk akrit, mis on : · 850nm piirkond · 1310 nm piirkond · 1550 nm piirkond Ühe laine kiude hakatakse lähiaastatel võtma kasutusele ka 1550 nm kõrgematel aladel L- piirkond(joonisel märgitud punktiiriga). Sumbuvuse teravik 1310nm ja 1550nm piirkondades on OH-ioonist tingitud nn veeokas. Sumbuvust suurendavad ka kiu makropainded (raadius >>1mm) ja mikropainded (raadius <1mm),
võrrandi esialgselt järgmisel kujul VALEM 6. Kui tähistada VALEM 7 ja VALEM 8, siis sumbuvaid võnkumisi kirjeldav defirentsiaalvõrrand on järgmine VALEM 9. Otsime võrrandi lahendit kujul VALEM 10, VALEM 11. Siin a(indeksiga 0) on konstant ja võrdne võnkumise amplituudiga ajahetkel t = 0. JOONIS 1.Vastav perioodi avaldis VALEM 12. Sumbuvate võnkumiste korral on hälve tasakaalu asendist x avaldatav siiis järgmise avaldisega: VALEM 13. Järgnevalt vaatleme sumbuvust iseloomustavat suurust, mida nim. sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks, lambda. VALEM 14, kus a(t) ja a(t+T) võnkumise amplituudid ajahetkel t ja pärast perioodi möödumist. Relaksaksiooniajaks tao nim. aega, mille jooksul võnkumiste amplituud väheneb e korda. Edasi tähistagu N(indeksiga e) vältelt sooritatud täisvõngete arvu VALEM 15. Hüvetegur Q on võrdeline täisvõngete arvuga relasaksiooniaja vältel VALEM 16. 1.6. Lainete levik elastses keskkonnas:
Kui terminaatorit poleks, siis põrkaks tagasi, sest energia ei saa haihtuda. 10BASE2 – 10Mbit/s – andmeedastuskiirus, kaabli maksimaalne pikkus 200m (reaalses elus 185, ümardati 2ni). Kasutati peenemat koakskaablit. Vampiirliidese asemel võeti kasutusele T-pistik. Mugavamad ühendused. Arvuti tuli otse külge ühendada, juhet vahel ei tohtinud olla. Otstes terminaatorid. Umbes 30 arvutit ühes võrgus. Sumbuvust suurendab info sagedus ja pikkus. Mida kiiremini signaal muutub, seda rohkem ta sumbub. Mida jämedam on kaabel, seda väiksem on sumbuvus. SIINI TOPOLOOGIA 10BASE-T – Twisted pair. Keerdpaari standardiga Ethernet. TÄHTVÕRK Probleem: siini topoloogias oli katkestuse viga raske leida, peab kõik arvutid läbi käima. Kui kasutada tähtvõrku, siis on kohe teada, kus viga oli.
2 m millest järeldub A A A( ) . (7.13) e 2,72 Võnkumise relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel võnkumise amplituud kahaneb e ehk ligikaudu 2,72 korda. Ilmselt sumbuvad võnkumised seda aeglasemalt, mida suurem on relaksatsiooniaeg. Lisaks relaksatsiooniajale iseloomustatakse võnkumise sumbuvust veel ühe suurusega – sumbuvuse logaritmilise dekremendiga. Sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks nimetatakse naturaallogaritmi kahe järjestikuse amplituudi suhtest: A(t ) A exp t ln ln ln exp( T ) T . (7.14) A(t T ) A exp t T Tuleme nüüd tagasi valemi (7.10) juurde, mis kirjeldas võnkuva keha koordinaadi sõltuvust
annaabi.ee 
