Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.......................................................................................................................
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest
... ......... lk 3 Sulgpalli ajalugu maailmas ................................................................. lk 4-5 Sulgpalli ajalugu Eestis .......................................................................... lk 6 Kuidas tehakse sulgpalle? .................................................................... lk 7 Sulgpallis loetakse vigadeks ................................................................. lk 8 Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi .............. ............... lk 9 Kokkuvõte ................................................................................ ............. lk 10 Lk 1 Kasutatud kirjandus ....................................................................
Tänapäeva sulgpall tekkis aga 1860. aastal Inglismaal. Esimest korda mängiti seda Beauforti hertsogi valdustes Gloucestershire's. Oma ingliskeelse nime 'badminton' sai ta hertsogi residentsi (Badminton House) järgi. Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (International Badminton Federation; IBF) asutasid 1934. aastal 9 riiki. Tänapäeval on IBF-il 147 liiget. 3. mail 1977 peeti Malmös esimesed maailmameistrivõistlused sulgpallis. Olümpiaalaks sai sulgpall Barcelonas 1992. See on kaasa aidanud ala populaarsuse tõusule nii Aasia maades kui ka Suurbritannias ja Skandinaavias. Suur osa tänapäeva tippsulgpallureid pärineb Ida-Aasiast, näiteks Indoneesiast, Hiinast ja Malaisiast. 1.1 Ajalugu Eestis Esimese Eesti Vabariigi ajast on teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus reketid, pallid ja võrk laenutati
Tere mina teen teile juttu ja räägin natuke sulgpallist. Paljud inimesed arvavad ,et sulgpall on naiste sport. Sest nad ütlevad ,et ei pea pingutama. Uskuge mind Peale igat trenni olen ma väga igine kuid ise olen 13 aastane poiss.Mina olen Hispaaniast pärit.Ma olen elanud eestis 6 aastat ja eesti keel on juba selge.Sulgpall on väga hea trenn ma soovitan kõikidele kui te ise ei viitsi mängida siis saab ka professionaalseid sulgpalureid vaadata youtub`ist.Kui sa tahad käia sulgpallis siis on hästi palju erinevaid klubisi eestis kus saab käia.Mina ise elan Tartus . Ja käin minu kodu lähedases klubis.Minu enda lemmik mängija on Malaysiast pärit mängija nimega Lee Chong Wei.Kui te tahate osta sulgpalli riideid siis on kõige parem firma minu arvates YONEX. Selle firma reketid maksavad 30 -140 eurot.Täna 11.03.12 on Lee Chong Weil finaal All England Open 2012.Aitäh Lugemast loodan ,et teile meeldis.
1964. aastal. Samal, 1964. aastal, asutati ka Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon (reorganiseeritud Eesti Sulgpalliföderatsiooniks 25.10.1989). Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto ja Helle- Mall Pajumägi. 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter . NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu).
edasiliikumis viisiks, siis taheti üksteisest mõõtu võtta, et kes on kiirem. Sellepärast ongi suusatamine nii populaarne Põhjamaades ja seal ollakse ka väga edukad. Paljudel riikidel on omad spordialad, milles nad on edukad, seetõttu on need muutunud ka populaarseks. Näiteks Indoneesias, Hiinas ja Malaisias on sulgpall põhimõtteliselt nende rahvusspordiala. Indoneesia on oma kahekümne viiest olümpiamedalist kaheksateist saanud sulgpallis. Olümpiamängud on mõeldud selleks, et erinevad kultuurid saaksid kokku ja võtaksid üksteisest mõõtu. Kahjuks kasutatakse keelatud aineid, et saavutada edu teiste ees. Doping on spordi ja eelkõige olümpiamängude mainet alla viinud. Õnneks võideldakse selle vastu tõsiselt ja on tehtud karmid karistused. Allar Levandi on öelnud, et sporti ei tohi nii palju raha viia, sest see raha läheb uute dopingute väljatöötamisele
Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anžela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Dopingu testimine. Londoni olüpmpiamängudel oli dopingu kontroll kõige aegade rangeim ja edukam.Londoni olümpiamängude korraldajad teatasid suve alguses, et vähemalt pooled võistlejad peavad läbima dopinguproovid.150 liikmeline teadlaste grupp, kes testis üle 6000 sportlase.Teadlased testisid päevas 400
komplekt sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena, mis muide toimuvad siiamaani. Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion (instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid noormeeste vastu. Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto (pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi aegade leiad Eesti Meistrivõistluste lehelt). 1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine sulgpallis (Balti mat). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968. Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe- ja 6 pronksmedalit
1860. aastal tutvustati sulgpalli aga Inglismaal. Esialgu mängiti mängu Indiast pärit reeglite järgi, mis kuulutati õige pea vasturääkivateks ja segadusseajavateks. Inglismaal moodustati ka esimene sulgpalliklubi, mis töötas välja esimesed standardsed reeglid, mis kehtivad tänaseni. Õige pea levis sulgpalli mängimise harjumus ka Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Mängu saatis ka suur populaarus terves Euroopas. Esimesi võistlusi korraldati sulgpallis juba 1899. aastal meestele, ja sellele järgneval aastal naistele. Mängud kuulutati siiski ebaametlikest ja esimesed ametlikud matsid peeti 1904. aastal. Samal ajal said alguse ka sulgpalliklubid, mis kogusid erinevais maades üha enam populaarsust. 1992. aastal Barcelonas sai sulgpallist täieõiguslik olümpiaala. Aastal 1934 moodustasid 9 riiki Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni (IBF). Asutajariikideks
aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. 10 harjutust algajatele: 1. Esimese asjana tuleks harjutada reketi õigesti käes hoidmist. 2. Alustuseks on hea harjutus sulgpalli vastu seina löömine. Löö lihtsalt sulgpalli vastu seina, et see liigutus endale kätte saada. Samuti treenib see sinu kätt. 3. Harjuta erinevaid löömisvõimalusi(eest, tagant, ülepea jne). 4. Harjuta vastupidavust ja õiget hingamist. 5. Jalgade töö on sulgpallis väga oluline, seega treeni oma jalgu. Võiksid näiteks joosta, hüppenööriga hüpata vms. 6. Harjuta serve. Servida saab kahte moodi. 1) See on nagu eest löömine. Hoia reketit paremas käes enda ees nii, et käe peopesa oleks enda poole. Vasaku käega hoia kinni sule servast. Seejärel lase sulg lahti ja löö reketiga. 2) Nagu tagant löömine. Endiselt hoia reketit paremas käes, kuid seekord olgu reket
Sportijad valivad ise, millistel võistlustel nad käivad, millistel mitte. Sportijad on võistluste suhtes enesekindlad. Mõnes spordialas on meeskonnatöö, koostöö, kus üksteist aidatakse. Meeskonnatöö ala sportlased on enda üle uhked ja nad on sportijad edasi. Meeskonnatöö aladel on isegi võistlused, kus on vaja meeskonnatööd. Koostöö on ka hea, siis saab kahekesi arutada, kes võtab palli, kes mitte. selline ala on näiteks: sulgpall. Sulgpallis on vaja ka meeskonnatööd ja koostööd. Meeskonnatööd läheb vaja siis,kui on paarismängu võistlused: üks on võrgu ees ja teine on tagapool palle vastu võtmas. Koostööd läheb vaja trennides ja ka võistlustel. Sport investeerib sportlastele hea tuleviku, sest kui hilisemas vanuses tegeled spordiga, siis on juba võistluste auhinnad veelgi suuremad ja saad oma karjääri teha. Spordi tegemine kindlustab sportijatele väga hea tuleviku, sest auhinnaraha on veelgi
· Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. · Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. · Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. · Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis: Jüri- Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaeurilises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. · Judos: Martin Padar. · Laskmises: Anzela Voronova. · Sulgpallis: Raul Must. · Vehklemises: Nikolai Novosjolov. · Vibulaskmises: Reena Pärnat. Pildil on kujutletud Triin Aljand Eesti sportlased võistid 2 medalit: Heiki Nabi kreeka-rooma maadluses hõbeda ja Gerd Kanter kettaheites pronksi. Avatseremoonia Londoni avatseremoonia kandis pealkirja ,,Imede saared`` ja selle lavastas filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid Paul McCartney, Emelie Sande, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham.
Raigo Toompuu. Jalgrattaspordis: Grete Treier ja Rene Mandri. Maadluses: Ardo Arusaar ja Heiki Nabi. Ujumises: Triin Aljand ja Martin Liivamägi. Purjetamises: Anna Pohlak, Ingrid Puusta, Karl-Martin Rammo, Deniss Karpak ja Johannes Ahun. Sõudmises: paarisaerulises kahepaadis Jüri-Mikk Udam ja Geir Suursild ning paarisaerulises neljapaadis Tõnu Endrekson, Andrei Jämsa, Allar Raja ja Kaspar Taimsoo. Judos: Martin Padar. Laskmises: Anzela Voronova. Sulgpallis: Raul Must. Vehklemises: Nikolai Novosjolov. Vibulaskmises: Reena Pärnat. Tallinna linnavalitsus otsustas meie tublisid medalivõitjaid rahaliselt premeerida. Kreeka-rooma maadluse raskekaalus hõbemedali võitnud Heiki Nabi saab Tallinna linnalt 15 000 ja kettaheites pronksi võitnud Gerd Kanterit 10 000 eurot. Nabi treenerit Henn Põllustet premeeritakse 7500 ja Kanteri treenerit Vésteinn Hafsteinssoni 5000 euroga.
kutsub esile põletiku, mis väljendub kliiniliselt valuna. Kuna vigastust esineb Vigastus esineb peamiselt tennises, laua- tennises, sulgpallis kõige enam tennisistidel, ongi hakatud seda nimetama tennisisti küünarliigeseks. Veel esineb seda sulgpallis, lauatennises jm, igapäevases elus ka õmblejatel, koris- tajatel, arvutihiirega töötamisel. Teket soodustab asjaolu, et käe sirutajalihased on nõrgemad kui painutajalihased ja sirutajad peavad seepärast painutajaid tasakaa- lustama. Lisaks soodustab patoloogia teket piirkonna kesine verevarustus ja halb sporditehnika.
datutel ei hakkaks tegevusetult istudes külm. Talvisel ajal peaks mänguväljaku ette valmistama, riputades jäätunud kohad üle liivaga (Isop, 1986). Sademed. Tugeva sula ja tiheda lumesaju korral ei ole soovitatav väljas mängida (Isop, 1986). Väheste sademete korral ei soovitata sobivate rõivasteta väljas mänge läbi viia, välja arvatud juhul, kui on olemas väga head rõivaste kuivatamise tingimused. Tuule tugevus võib mõjutada mängu käiku (näiteks võrk- ja sulgpallis), samuti osutuda ohtlikuks juhul, kui liiva silma puhub. Tuulekiirus 1 m/s on võrdne ühe miinuskraadiga, seega tuleb sellest lähtuvalt anda soovitusi mängijate riietuse ning väljas viibimise kohta. Tugeva tuule korral ei ole üldse väljas mängimine soovitatav (Isop, 1986). Külmema ilma korral tuleks mängu selgitamine ning kokkuvõtte tegemine viia läbi siseruumides, et vältida mängijate külmetumist. Samuti on mängujuhi ülesanne
annaabi.ee 
