neljandasse kolbi. Määrasin keedetud ja filtreeritud vee KK. D. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg 2+ ioonide sisalduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pehmendatud vee jääküldkareduse määramiseks pipeteerisin 100 mL pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi. Lisasin 5 mL puhverlahust ja indikaatorit ET-00. Kuna lahus värvus juba indikaatori lisamisel siniseks, siis polnud vaja tiitrimist läbi viia. E. Sulfaatioonide kontsentratsiooni määramine Täitsin katseklaasi ¾ ulatuses uuritava veega, lisasin 5 tilka BaCl 2 lahust, segasin, sulgesin korgiga ning jätsin umbes 20 min seisma. 20 min möödudes võrdlesin enda tehtud lahust etalonlahustega, et määrata ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vee läbipaistvuse järgi. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A. iooni sisalduse (KK) määramine B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine C
Lahus muutus siniseks juba indikaatori lisamisel. 0,005 M triloon-B lahust ei olnud vaja lisada. Selle põhjal võib väita, et Na.kationiitfilter on väga efektiivne: vesi oli sellest läbi jooksmisel pehme. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine · Ba+ + SO42- = BaSO4 · Katseklaas täideti ¾ ulatuses uuritava veega, lisati 2-6 tilka BaCl2 lahust ning segati korralikult. Jäeti 20-25 minutiks seisma · Vette moodustus BaSO4 sade. Sulfaatioonide kontsentratsiooni ligikaudseks määramiseks võrdlesin seisnus lahuse värvust etalonlahuste värvusega. Selgus, et ligikaudne sulfaatioonide kontsentratsioon vees on 5 * 10-4 Järeldus Määrasin kraanivee karedust tiitrimise teel. Selleks leidsin vee üldkareduse ja karbonaatkareduse. Katse käik selgitas, kuidas muutub vee karedus kuumutamisel ja kui palju eraldub seejuures katlakivi. Mida pikemalt vett keeta, seda suurem on tekkiva katlakivi hulk
Reaktsioon ei toimu AKTIIVSETE METALLIDEGA. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. Lämmastikhape ja väävelhape on tuntud TUGEVAD HAPPED. Erinevalt teistest, on nad TUGEVAD OKSÜDEERIJAD. Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid. Sulfaatioonide redutseerumisel tekib enamasti vääveldioksiid SO2, kuid mõnel juhul võib tekkida ka H2S. Lämmastikhape ja kontsentreeritud väävelhape (HNO3 ja H2SO4) ei reageeri kõige vähem aktiivsete metallidega. Ka ei reageeri veel mõned keskmise aktiivsusega metallid, nt. Ni,Cr,Al,Fe, sest H2S04 passiveerib neid metalle. tekib oksiidkiht, mis takistab korrosiooni. Kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimisel metallidega tekib enamasti NO2. Lahjendatud
reageerib aluste, aluseliste oksiididega ja pingereas vesinikust vasakul asuvate metallidega. Tõrjub nõrgemaid ja lenduvamaid happeid nende sooladest välja. Kontsentreeritud väävelhape on hüdroskoopne. Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum, mille põhja pannakse vett neelav aine, anuma keskele aga kausike kuivatava ainega. Gaase saab kuivatada nende juhtimisel läbi väävelhappe. Sulfaadid lahustuvad hästi vees. Leelismuldmetallide sulfaadid mitte, k.a plii. Sulfaatioonide kindlakstegemiseks lahuses kasutatakse BaCl2. Tekib valge sade. Tuntud on vaskvitriol, raudvitriol. Naatriumtiosulfaat(Na2S2O3 ) Lämmastik ja fosfor VA rühma elemendid. O.-a. III kuni V. Saavad elektrone nii liita kui loovutada. Lihtainena looduses fosforit ei leidu. Ta esineb peamiselt Ca3(PO4)2 sisaldavate mineraalide koostises. Lämmastikul on aatomite vahel kolmikside. Lihtainena väheaktiivne. Kõrgel temp. sidemed nõrgenevad ning ta muutub aktiivsemaks. Füüsikalised om
2NaCl (t) + H2SO4 (l) (kuumutamine) Na2SO4 (l) + 2HCl (g) CaCO3 + H2SO4 CaSO4 + H2CO3 CaSO4 + H2O + CO2 Väävelhape on kaheprootoniline hape, mistõttu esimeses astmes võib ta moodustada reageerimisel vesiniksulfaate ja teises astmes sulfaate. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, mis lahustuvad hästi vees. Erandina ei lahustu vees näiteks leelismuldmetallide ja plii sulfaadid, mistõttu saab neid kasutada sulfaatioonide kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html ) Tuntumaid sulfaate kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel kui ka lahtistina (Na2SO4*10H2O Glaubrisool), ehituses (CaSO4*2H2O - kips), röntgenoskoopias kontrastainena (BaSO4), taimekaitsevahendite ja mineraalvärvide valmistamisel
Soojendamisel oli tõesti tunda ammoniaagi spetsiifilist teravat lõhna! See tõestas, et ammooniumioonid on lahuses. NaOH lisamisel toimus reaktsioon, kus aluselises keskkonnas vabaneb ammoniaak, reaktsioon näeb välja nii: FeNH4(SO4)2 + 4NaOH Fe(OH)3 + NH3 + 2Na2SO4 + H2O c) kolmandasse katseklaasi lisada 0,5-1 mL BaCl lahust. Kui lahuses on SO42 ioone, tekib rasklahustuva BaSO4 sade. Lahuses on sulfaatioone, sest tekkis valge BaSO 4 sade. See reaktsioon oli üks näide sulfaatioonide tõestusreaktsioonist: 2FeNH4(SO4)2 + 3BaCl2 2FeCl3 + 3BaSO4 + (NH4)2SO4 Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Peale NH4SCN lisamist ei tekkinud FeSCN2+ iooni ja lahus ei värvunud punaseks. Seega ei anna
153. 208 grammile 10%-lisele baariumkloriidi lahusele lisati 142 grammi 10%-list väljasadestamiseks? naatriumsulfaadi lahust. Leida saadud lahuse protsendiline koostis. 190. Mitu kuupsentimeetrit 20%-list baariumkloriidi lahust (=1200 kg/m3) on vaja 154. 80 grammi püriiti, mis sisaldas 40% väävlit, põletati ja tekkinud vääveldioksiid sulfaatioonide täielikuks väljasadestamiseks 100 kuupsentimeetrist 20%-lisest lahustati 4 kuupdetsimeetris vees. Mitme protsendiline väävlishappe lahus saadi? naatriumsulfaadi lahusest (=1092 kg/m3)? 155. 4 kilogrammi 15%-lise kaaliumkloriidi vesilahuse elektrolüüsil eraldus 1 mool 191. Arvutada 100 grammis 40%-lises naatriumhüdroksiidi vesilahuses sisalduv aatomite vesinikku. Arvutada lahusesse jäänud kaaliumkloriidi protsendiline sisaldus. moolide arv. 156
II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. III tüüpi korrosioon Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused maht suureneb. IV tüüpi - Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Betooni korrosiooni tõrje Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2 , SO2 ), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid.
Karbonaatioonide CO3-2 tõestamine. Gaaside eraldumise katses tekib värvusetu ja lõhnatu gaas süsinikdioksiid CO2. CO3-2 + 2H+ H2O + CO2 Segavad S-2,SO3-2 ja NO2- -ioonid.Nende olemasolul oksüdeeri nad eelnevalt KMnO4 lahuse abil (soojenda ja auruta kuivaks). Silikaatioonide SiO3-2 tõestamine. Uuritava lahuse hapestamisel eraldub sültjas ,pooleldi läbipaistev ränihappe H2SiO3 sade.Kolloidlahuse tekke vältimiseks kasuta lahuse hapestamisel tahket NH4Cl. SiO3-2 + 2H+ H2SiO3 Sulfaatioonide SO4-2 tõestamine. Hapesta uuritav lahus võrdse koguse konts. HCl abil.Kui seejuures tekib sade, siis eralda see.Lisa lahusele baariumkloriidi BaCl2 lahust.Sulfaatioonide olemasolul tekib valge baariumsulfaadi sade. SO4-2 + Ba+2 BaSO4 Fosfaatioonide PO4-3 tõestamine. Ammooniummolübdaat (NH4)2MoO4 moodustab HNO3 juuresolekul kollase kristalse ammooniummolübdaatofosfaadi sademe.Lisa mõnele tilgale uuritavale lahusele 1 tilk konts. HNO3 ja 3-4 tilka (NH4)2MoO4, sega
karboneerumine. Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O · III tüüpi betoonis toimub ümberkristalliseerumine, st faasid muutuvad, seega maht suureneb. · IV tüüpi terasarmatuuri korrosioon betoon on tugevalt aluseline, mistõttu armatuur kaetakse rauaoksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Betooni korrosiooni tõrje: · Pinnakatted vähendavad gaaside, vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni, · Täita poorid, · Leelistada betoon, · Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt, · Elimineerida kloriidioonid betoonist, · Lisada inhibiitoreid. Polümeerid kõrgmolekulaarsed ühendid. Molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest monomeeridest. Plastid polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponentideks on polümeer ja mis
Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid. 136. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul.
Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid. 131. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis töötlemisfaasis on plastsed, tavaliselt kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul.
Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid. 137. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused. polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on polümeer ning mis
Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peam N2, 02, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korr kiirus ja korr tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. Vees ja vesilahustes: korr.kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane on pH=5-10, ei korr pH>12,5. Korr
Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV tüüp - Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH <8,5 + armatuuri kaitsev Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. Tõrje: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt; Elimineerida kloriidioonid betoonist; Lisada inhibiitoreid. 136. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid • Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest- monomeeridest.
pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine 19 Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. 53. Tasakaalureaktsioonid raua ja rauasulamite karastamisel kuumutamise-jahutamisega
Vedela faasi - vesilahused. Gaasilise faasi - peamiselt N 2, O2, CO2, H2S, SO2, NH3 ja CH4. Sellest tingituna sõltub metallide korrosiooni kiirus ja korrosiooni tüüp suuremal või vähemal määral peamiselt 14 pinnase omadusest: pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homogeensus, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Kaitse? Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Merevees Korrosiooni kiirendajad on Cl-ioonid ja O 2. Oluline roll on ka vee liikuvusel mida liikuvam, seda tugevam korrosioon, seega vee süvakihis on korrosioon kõige väiksem
(perioodiliselt vee all olev maa), struktuur (puutumata maa), homogeensus (metall on sama tüüpi / eri tüüpi pinnasega maas), Maa eritakistus (mida suurem, seda väiksem korrosioon), vee sisaldus mida suurem, seda suurem korrosioon), pH (mida suurem, seda väiksem korrosioon), üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korrosioon), väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks
Erinevuseks on, et kui katioonid neelduvad negatiivse laenguga kolloididele ehk atsidoididele, võivad anioonid neelduda üksnes positiivselt laetud kolloididele ehk basoididele. Kuna positiivselt laetud kolloide leidub peamiselt vaid happelistes tingimustes, esineb anioonide neeldumist neutraalsetes või mõõdukalt aluselistes pinnastes küllalt vähe. See aga tähendab, et mullalahuses esinevate negatiivselt laetud nitraat-, kloriid- ja sulfaatioonide väljaleostumise oht on märkimisväärne, mistõttu neid ei tohiks kasvupinnasesse anda varuga ega ajal, mil taimed neid ei ammuta. 29 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained Muldades ja kasvupinnastes esineb ka toitained, mida taimed on võimelised kasutama alles seejärel, kui bioloogilised või keemilised mõjutajad on muutnud nad taimedele omastatavasse vormi