Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sulamid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sulam, metall, malm, sulamid, aatomid, süsinik, alumiinium, malmis, melhior, nikli, eriteras, hõbeda, sulameid, torude, messing, duralumiinium, mittemetallide, sulas, kristallid, sulamistemperatuur, erineval, termilise, kroom, mangaan, kristjan, puhaste, roostevaba, joodis, ehteid, silumiin, mistõttu, jaotub, jaotumine, tehnoloogiliste, ühenditeks.....................................5 1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )................................................................................................................5 1.1.4 Vask ( Cu ).......................................................................................................................................6 1.1.5 Tsink ( Zn ).......................................................................................................................................6 1.1.6 Alumiinium ( Al ).............................................................................................................................6 1.1.7 Germaanium ( Ge )..........................................................................................................................7 1.1.8 Volfram ( W )...................................................................................................................................7 1.1.9 Titaan ( Ti ).................................................
reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+ Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi
kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr Alumiiniumiga redutseerimise protsessi nimetatakse aluminotermiaks. 3) Sulfiidmaakide särdamine ja moodustunud metallide oksiidide järgneva redutseerimisega söe või vesiniku abil. Näiteks tsingi saamine : 2ZnS+3O2=2ZnO+2SO 2 ZnO+C=Zn+CO Molübdeeni saamine : 2MoS2+7O2 =2MoO3+4SO2 MoO3 +3H 2=Mo+3H 2 O 4) Sulatiste elektrolüüs. Aktiivseid metalle naatrium, kaltsium, magneesium, alumiinium jt. saadakse nende sulatatud ühendite elektrolüüsil. 5) Hüdrometallurgia. Metall ekstraheeritakse maagist mingisuguse ühendina happe, leelise või mõne soola lahuse abil. Sel viisil saadud lahusest metall redutseeritakse elektrolüüsi või mõne aktiivsema metalii abil, näiteks : CuSO 4 +Fe=FeSO 4+Cu METALLIDE SULAMID. Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadus materjal.
SULAMID KOOSTAJA:KERSTI Mis on sulam? Mitme metalli või Metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Mida kujutab endast sulam? Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, kaadiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsed lähtemetallide omadustega võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel. Sulam kujutab endast tahket lahust ehk tardlahust. Nii nagu vedelate lahuste puhul on lahustunud aine jaotanud ühtlaselt lahustis, võib ka tahke aine sulatatult jaotuda teises aines ning jahtunult anda tahke lahuse. Metallide vahekorda saab siin teatud piires muuta. Tardlahuse tekkimine 2 viisil Ühe metalli aatom asendab kristallvõres teise metalli aatomeid (näiteks nikli ja vase sulamis asendavad nikli aatomid vase
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam
Karik, V. Palm, V. Past, Üldine ja anorgaaniline keemia, Tln., Valgus, 1981 Eksamiküsimused vastavalt läbitud materjalile Katt, N. Keemia lühikursus gümnaasiumile, Avita, 2003 Mõni osa võib jääda iseseisvalt õppimiseks Teadmiste kontroll Arvestuse saamiseks: Tähtsamate metallide keemia. Sulamid. A: 91- 91-100 p. B: 81- 81-90 p. C: 71- 71-80 p. METALLIDE PINGERIDA D: 61- 61-70 p. E: 51- 51-60 p. F: 0- 0-50 p. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au (standardpotentsiaal) 1
kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. lakiga. 2. Pinna katmine • Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, tsingiga pinnases), mõjuteguritest, temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest. • Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. * keemiline korrosioon * elektrokeemiline korrosioon Sulamid • Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuuride vahe on suur. • Sulameid kasutatakse laialdaselt sellepärast, et nad on tavaliselt kõvemad lähtemetallidest, püsivamad välistingimuste suhtes ja
Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum.com/?video=50&lan=EE Metallide korrosioon Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, Aeglustada saab kivimi, koe või materjali, enamasti metalli osaline hävin mitmel viisil: keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine
........................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid........................................................................................................................lk 5 Väärismetallide sulamid..................................................................................................................lk 5 Metallide jootmine..........................................................................................................................lk 6 Metallide keevitamine...................................................................................................................lk 7,8 Kasutatud kirjandus........................................................................
(Raua sulamistemperatuur on 1535oC ja tihedus 7860 kg/m3, süsiniku sulamistemperatuur on 3400oC) Keemilise koostise järgi võib teraseid liigitada süsinikterasteks ja legeerterasteks. Kasutusotstarbe järgi võib teraseid liigitada tööriista ja konstruktsiooniterasteks. Teraseid iseloomustatakse oluliste näitajatega ja need oleksid: karastuvus, töödeldavus, keevitatavus, tugevus, kõvadus, sitkus, elastsus, plastilisus jne. Süsinik konstruktsiooniteras. Süsinik terased jagunevad süsinik konstruktsiooni-terasteks ja tööriistaterasteks. Konstruktsiooniterased jagunevad tavaterased, kvaliteetterased ja kõrgekvaliteetterased. Taandamisastme järgi toodetaks tavakonstruktsiooniteraste grupis nii keevaid, poolrahulike ja rahulike teraseid. Tavateraseid kasutatakse laialt mitte vastutusrikaste detailide valmistamiseks näiteks raudbetoondetailides tugevduseks. Nendest terastest ei saa valmistada detaile, mis vajavad termilist töötlust
8. Mis on metallisulami komponent? Komponentideks nimetatakse neid aineid, mis moodustavad sulami. 9. Mis on metallisulami faas? Faasiks nimetatakse süsteemi ühtlast osa, millel on ühesugune koostis ja agregaatolek ning mis on eraldatud süsteemi teistest osadest (faasidest) piirpinnaga. 10. Mis on mehaaniline segu metallisulamis? Mehaaniline segu tekib kahest komponendist A ja B siis, kui sulami kristalliseerumisel komponendid teineteises ei lahustu ega moodusta keemilisi ühendeid. Sulam koosneb siis komponentide A ja B kristallidest, mis mikrostruktuuris on üksteisest hästi eraldatavad. 11. Mis on tardlahus? Tardlahuste tüübid. Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud
Malm, raud ja teras Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne
tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaastaööl sobib tina, mitte tsink või alumiinium, rääkimata rauast ja teistest vel kõrgema sulamistemperatuuriga metallidest. Tehnikas on paljudel juhtudel oluline, et kasutatav materjal oleks võimalikult kerge(st väikese tihedusega). Nn kergmetallid on eelkõige alumiinium ja magneesium, aga ka argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi
SULAMID Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle. Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad. Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam. Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks. Metallide
03.09 ÜLDISELT RAUAST Mendelejevi elementide tabelis on raske leida mõnda teist elementi, millega inimkonna elu oleks nii lahutamatult seotud, kui rauaga. Raud on maailma kõige tähtsam ehitusmaterjal. Rauda on kõikjal. Astronoomid on leidnud spektraalanalüüsi abil rauda kaugete ja lähedaste arvutute tähtede hõõguvates atmosfäärides. Geofüüsikud kinnitavad, et maakera tuum koosneb rauast ja sellega sarnaste metallide, nikli ja koobalti lisanditest. Maakoor ei ole suurem, kui õhuke tagikiht, milles geokeemikute arvutuste järgi on 4,5% rauda. Maakera pinnal on raud levinud kõikjal. Teda leidub peaaegu kõikides savides, liivades ja kivimites. Mõnedes maakohtades moodustab ta suuri maagilademeid, millest näiteks Uraalis koosnevad terved mäed Bakan, Võssokaja, Magnitnaja jt. Agronoomid leiavad rauda igal pool pinnases. Biokeemikud on avastanud, et raual on tähtis osa ka taimede, loomade ja inimese elus.
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina.
...................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...............................................................................................................................6 2. MUSTAD METALLID....................................................................................................................7 2.1 Malmid........................................................................
..10-5 Ωm. Põhimõtteliselt võivad juhtideks olla tahked kehad, vedelikud (vesi, elektrolüüdid) ja teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult käsutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte käsutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte käsutatakse enamasti reostaa-tide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. Põhilised elektrijuhte iseloomustavad suurused on eritakistus ρ või selle pöördväärtus - erijuhti-vus γ, eritakistuse temperatuuritegur ε, kontakt-potentsiaalid ja
Põltsamaa Ametikool Materjaliõpetus A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 Materjaliõpetus Sissejuhatus Eesmärk omandada teadmisi auto ehituses kasutatavatest materjalidest, omadustest ja töödeldavusest. Toodetavast metalli kogusest enamus läheb masina ehitusse. Lisaks auto hoolduses ja remondis vajalikke kasutusmaterjale. 1. Metalli sulamid. Põhiomadused. 1.1. Füüsikalised omadused 1.1.1. Värvus - metalli läige peegeldunud valguses, murtud metalli pinnal. a) mustad: teras, malm b) värvilised: Cu Au Al Ni Cr 1.1.2. Tihedus metalli ühe mahuühiku mass. a) rasked metallid Raud = 7,8g/cm3
Materjaliõpetus Materjali tihedus.tiheduseks nim antud materjali kaalu ja ruumalasuhet. p = G/V = (g/cm3)(N/m3) Raud = 7,8g/cm3 Vask = 8,9g/cm3 Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus
teistele kehadele. · Värvus Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ( raud ja tema sulamid) ning värvilisteks (kõik ülejäänud metallid). Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. · Tihedus - Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Kergmetallid, näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid. · Sulavus - · Magneetuvus · Elektrijuhtivus 1.2 Metallide keemilised omadused: · Korrosioonikindlus - metalli võime vastu panna niiskusele ja õhuhapnikuga · Happekindlus metalli võime mitte laguneda hapetega kokkupuutumisel · Kuumapüsivus metalli võime kõrgel temperatuuril võimalikult vähe oksüdeeruda 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused
....................................5 1.1. Teras ...................................................................................................................................5 1.1.1 Roostevaba teras ................................................................................................................5 1.1.2 Terase kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................5 1.2. Malm ..................................................................................................................................6 1.2.1 Hallmalm............................................................................................................................6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] ...................................................................................7 2. Mitte mustmetallid ja nende sulamid ..................................
Julius Caesaril oli oma messingust raha. Sel ajal ulatus vasekaevandamine sama suureks,nagu see oli tööstusrevolutsiooni ajal. 1.5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale. Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD
pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temp. suuri plastseid deformetsioone. · Samas on metallid aga head soojad- ja elektrijuhid (oleneb olukorrast) Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (nt teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks(nt terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne) · Mustad metallide koostis on põhiliselt raud (Fe) ja süsinik (C) mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta raud ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad elemendid määravad tema omadused ja kasutamisviisid. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsinikusisaldus malmides 1,7%. Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem
........................................................................................................6 4.3 Vaskoksiidist (CuO)..........................................................................................................7 4.4 Tootmisteekonna kokkuvõte.............................................................................................7 5. VASE KASUTUSALAD........................................................................................................8 6. VASE SULAMID....................................................................................................................9 6.1 Messingid ehk valgevased.................................................................................................9 6.2Pronksid...........................................................................................................................10 6.3 Vaseniklisulamid..........................................................................................
Tartu 2006 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Jagunemine..............................................................................................................................3 Mustad metallid.......................................................................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..............................................................................
struktuur. ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur). Kristalliseerumisel tekkivate kristallide (terade) kuju sõltub eelkõige nende kasvu tingimustest, peamiselt soojuse äravoolu suunast ja jahtumiskiirusest. 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid) - sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on vaheldumisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektikum tekib vedelast lahusest kristalliseerumise tulemusena. Eutektoid- mehaaniline segu, mille terades on vaheldusmisi ühel ajal eraldunud tardfaasid. Eutektoid tekib tardlahuse ümberkristalliseerumise või lagunemise tulemusena. tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi) - ehk tahke lahus on sulami faas, mille korral
elastsuse, keevitatavuse pärast. · Metallide puuduseks on nende korrodeerumine mitmesuguste keskkonnamõjutuste tõttu. · Peale selle omavad metallid kõrgetel temperatuuridel suuri plastseid deformatsioone. · Samas on metallid aga head sooja- ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks (näiteks teras ja vask). Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks metallmaterjalideks (näiteks terased ja malmid ning alumiinium, vask, tsink jne). Mustad metallide koostis on põhiliselt raud ja süsinik mitmesugustes vahekordades. · Lisanditeta rauda ehituses ei kasutata - ta omadused pole selleks sobivad. Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. · Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid: terasteks ja malmideks. Mustad metallid Malmid. · Süsiniku sisaldus malmides alla 1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.
töödeldavatus 2. Milline on kristallilise, amorfse ja kristalliidse materjali struktuuriline erinevus? Amfordsed on korrapäratu siseehitusega aatomidel ei ole paigutussüsteemi ja ainel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel on võimalik muuta aine siseehitust nende abil on võimalik tekitada kristalliidseid struktuure milledes esinevad nii amfordsed kui ka kristalliidsed ained. kristallilised ained on tahked materjalid mille aatomid paiknead korrapäraselt ruumis kindla süsteemiga ja omavad kindla sulamis temperatuuri. 3. Millised on metallide struktuuri kristallvõre tüübid ja neid iseloomustavad parameetrid? Ruumtsentreeritud kuupvõred n=9 aatomit (esineb mustadel metallidel) Tahktsentreeritud kuupvõre n=14 aatomit (esineb mustadel metallidel) tihe aine Heksagonaalne ruumvõre n=17 aatomit (esineb põhiliselt värvilistel metallidel) 4. Mis muutused toimuvad metallis kristalliseerumisel kriitilistel
Mustad ja värvilised metallid Värvilismetallid ja nende sulamid Värvilismetalle ja -sulameid liigitatakse a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m2 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo); b) sulamistemperatuuri järgi: · kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb), · keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539° C (Cr, Mn, Ni, Au), · raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti ); c) vääringu järgi · väärismetallid (Pt, Ag, Au),
Kasutamine. Kuumuskindlad terased Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumustugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihedad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas, seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%. Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse teraseid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. elemen- tidega. Terastest, mis on mõeldud tööks kõrgetel temperatuuridel (350...500 °C), moodustavad suure grupi katla- ja klapiterased. Esimesed on väikese C-sisaldusega (see tagab hea keevitatavuse) ja eelkõige Cr-ga legeeritud (1...6%) terased. Klapiterastena kasutatakse suurema C-sisaldusega (0,5...0,6%) kroomi (5...15%) ja räniga (1...3%) legeeritud teraseid. Veel kõrgematel temperatuuridel kasutatakse suurema Cr ja Ni-sisaldusega teraseid või hoopiski
Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdro metallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on püro metallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida
Sissejuhatav loeng Konstruktsioonimaterjalid on materjalid, millest valmistatakse ehitiste ja seadmete koormust vastuvõtvaid osi. Vanimateks Inimkonna kasutuses olevateks konstruktsioonimaterjalideks olid kivid ja puit. Kivisid kasutati küttekollete ehitamiseks, puitu aga eluasemete ehitamiseks. Savi hakati kasutama kivide sidumiseks. Edasi võeti kasutusele metallid vask ja tina, millede kokku sulatamisel saadi komponentidest tugevam sulam pronks. Seda kasutati mitmesuguste töö- ja sõjariistade valmistamiseks. Oskusega saada kõrgemaid temperatuure, kaasnes raua kasutusele võtmine umbes 3000 aastat tagasi. Rauda esineb looduses ainult mitmesuguste maakidena: magnetiit, punane rauamaak, pruun rauamaak, raudpagu. Eestis esineb neid soo- ja järvemaakidena. Võrusoo maagi näidist näeb loengul. Teadaolevalt on Eestis rauda sulatatud Harju maakonnas Jüril. Kuid rauamaaki esineb palju ka Alutagusel
annaabi.ee 
