Kasutamise seisukohalt kõige levinum metall on raud, kuid oma omadustelt pole ta kaugeltki kõige eelistatum. Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementsiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea veelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks. Kuna malm on habras, siis püütakse selles süsinikusisalduse vähendamisega saada tugevam ja elastsem sulam-teras. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas
Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks Peale valumalmi ja valge malmi toodetakse kõrgahjudes veel erimalme ehk
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused.
suurena kuid antud teras muutub noolutamise käigus sitkemaks. Malmid 8. Fe-Fe3C faasidiagramm malmide osa. 9. Variant 7, C- sisaldus 5.0% - Jahtumiskõver 1.L L+T 2. L+T A+T 3. A+T Le+T (F+T) . 10. Tegemist on üleeutektmalmiga. Grafiitmalmi tekkimis eeldusteks on , et peavad eksisteerima vabas olekus süsinik. Selle teket soodustab eelkõige erilisandite sisseviimine sulamalmi ning valgemalmidest tehtud valamite pikaajaline lõõmutamine. 11. Valatavus on hea, sest sulamistemperatuur ei ole väga kõrge. Lõiketöödeldavus on seevastu halb, sest malmid on kõik halvasti lõiketöödeldavad. Samamoodi pole malmid ka hästi survetöödeldatavad.
metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid elemente, aga ka tööriistateras, kui C sisaldus on 0,4...0,8. 2. Mittelegeerteraste karastustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa
Mootori plokid, pumba korpused, elektri kastid Keragrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Kerajas grafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiitmalmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiitmalmide plastsus (katkevenivus A on 15...20% ferriitsetel, 2...3% perliitsetel malmidel) on tunduvalt suurem võrreldes liblegrafiitmalmiga. Saamis viis: Keragrafiitmalmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Kasutusala: Rattarumm, veotelje korpus, käigukasti korpus Pesagrafiitmalm: Iseloomulikud omadused: Pesagrafiitmalmi tugevusomadused on võrreldavad keragrafiitmalmi omadustega. Nii Pesagrafiitmalmil kui ka keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupanu löökkoormustele). Saamis viis: Fe3C3Fey(C) + C (grafiit) Kasutusala:
Teras ja malm. Terase tootmine: Terase tootmisel tuleb osa süsiniku jt lisandelementidega malmist malmist kõrvaldada. Süsiniku eraldamiseks kasutatakse õhku või hapnikku. Õhuhapniku arvel põleb malmis sisalduv süsinik süsinikoksiidiks CO või süsinikdioksiidiks CO2. Käsitleme lühidalt terase tootmist hapnikukonverterites ja elektrienergia kasutamisel kaarleekahjus. Terase tootmine hapnikkonverterites: Hapnikukonverteris olevasse sulamalmi juhitakse ülevalt hapnikku. Hapniku kui tugeva oksüdeerija mõjul toimub süsiniku jt lisandmetallide väkjapõletamine kiiresti. Seejuures eraldub nii palju soojust, et toimub konvertis, mõnekümne minuti jooksul. Terase tootmine kaarleekahjus: Kaarleekahjus saab töödelda nii vanarauda, malmi kui ka rauamaaki. Kaarleekahjus tekitatakse süsi- või grafiitelektroodide ja ahju täidise vahele kaarleek, mille kõrgtemperatuuril põletatakse välja süsinik. Süsinik
Seetõttu kasutatakse laialdasemalt kui puhast metalli, tema sulameid - malmi ja terast. Malm ja teras sisaldavad mõlemad süsinikku, kuid malmis on seda tunduvalt rohkem, üle 2%, tavaliselt kolm kuni neli protsenti. Mida rohkem on sulamis süsinikku, seda hapram ta on. Süsiniku esinemisvorm malmis määrab malmi värvuse ja füüsikalised omadused. Valges malmis ehk toormalmis on süsinik rauaga keemiliselt seotud nn tsementiidina ehk raudkarbiidina. Ta saadakse sulamalmi kiirel jahutamisel. Toormalm on mehhaaniliselt vastupidav, kuid teda on raske töödeldaning seetõttu kasutatakse teda toorainena terase tootmiseks. Hallmalmis ehk valumalmis esineb süsinik lisandina, grafiidina ja selline malm saadakse sulamalmi aeglasel jahtumisel. Grafiidist tingituna on tema murdepind hall ning teda kasutatakse hea vedelvoolavuse tõttu valuvormide, radiaatorite, torude jne. valmistamiseks
Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 5 1.3 Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1...0,2 massiprotsenti. Selel 1.38b on näha grafiidiosakestetüüpiline kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog-selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma-dustega.
detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning rabedus soodustab pragude tekket 3.malmi sulatamisel tekivad tagastamatud mahu muutused ja detaili erinevad osad jahtuvad erineva kiirusega kõik see põhjustab sisepingeid mis malmi vähese plastsuse tõttu tekitavad pragusid 4.sulamalmi suure voolavuse tõttu on raske või isegi võimatu keevitada kald,seina või lae õmblusi 5.malm
Rohkem kasutatavate malmiliikide (libleja ja keraja grafiidiga malmid, tempermalm) struktuuris on grafiit. Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeg jahtumine (valamine liivsavivormi) ja malmi suur ränisisaldus. Mida rohkem on malmis süsinikku ja räni, seda rohkem tekib ka struktuuri grafiiti. Malmvalandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks elemendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struktuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel temperatuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni elemendiks, mis nõrgestab raua ja süsiniku aatomite vahelist sidet nende ühendis tsementiidis.
rauasüsinikusulamid, mis jagunevad järgmiselt: süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. - terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; - malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii Peale süsiniku on terastes ja malmides alati teisi lisandeid, mis on sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel jäänud sulameisse nende saamise käigus need on tavalisandid, ja tardolekus. spetsiaalselt lisatud need on legeerivad elemendid. Nii sisaldab süsinikteras tavalisandeina Mn, Si, P, S. Omaette lisandite rühma moodustavad sellised elemendid nagu hapnik, vesinik ja lämmastik, mis satuvad teraste koostisse vähesel määral teraste tootmisel sõltuvalt kasutatud toormest ja
7. Malmid 7.1. Kuidas liigitatakse malmid läihtudes C-olekust (seotud või vaba)? · Kogu C seotud olekus (Fe3C - T) ehk valgemalmid · Kogu C või suurem osa sellest vabas olekus (G) ehk grafiitmalmid 7.2. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes grafiidiosakeste kujust? Nende saamine. · liblegrafiidiga malm ehk hallmalm - väike jahtumiskiirus · keragrafiitmalm - teket soodustab modifikaatorite sisseviimine sulamalmi (Mg) · tempermalm - pesagrafiit. Saadakse tempereerimise meetodil, st kõrgtemperatuuril kuumutus ja seisustamine, siis kõrgel temperatuuril eraldub A+T struktuurist süsinik ja võtab iseloomuliku kuju Grafiidi tekkimist soodustavad malmi aeglane jahtumine ja malmi suur ränisisaldus. 7.3. Kuidas liigitatakse grafiitmalmid lähtudes metalsest põhimassist? Põhimassi %?
Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Hallmalm libleja grafiidiga malm. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust. Hallmalm on kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit (perliithallmalm, ferriitperliithallmalm või ferriithallmalm). Keragrafiitmalm. Saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, ferriit+perliit või ferriit. Keragrafiidiga malmid on heade mehaaniliste omadustega. Plastsus on tunduvalt suurem kui liblegrafiidiga malmil. Valgemalm. Struktuuris (eelkõige pinnakihis) on palju tsementiiti. Valgemalmist valandid (nt valtsrullid) on suure kõvadusega ja seetõttu raskesti lõiketöödeldavad. Malmi valu Toodetakse kõrgahjudes
2.8), - üleeutektsed, struktuuriga Le + T (joon. 2.11b). Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: - liblegrafiitmalm e. hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul; - keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidina sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige spetsiaalsete lisandite – modifikaatorite (nt Mg) sisseviimine sulamalmi. - tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi kujul. Pesagrafiit tekib valgemalmis olevast tsementiidist valgemalmist valandite pikaajalise lõõmutamise tulemusena. Metalse põhimassi struktuurist lähtudes jagunevad vaba grafiidiga malmid järgmistesse liikidesse: - Perliitmalm, mille struktuur koosneb perliidist ja grafiidist. Kuna perliit on suure
– mida väiksemad on grafiidiosake-sed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditsementiidi segu – perliit. Sõltuvalt malmi keemilisest koostisest, (eelkõige ränisisaldusest) ja jahtumise kiirusest võib malmi metalne põhimass koosneda kas ferriidist, ferriidist ja perliidist või perliidist. Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Metalse põhimassi struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoogselt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit või perliit. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Keragrafiidiga malmide plastsus
struktuurist. Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Keragrafiitmalm Keraja grafiidiga malmid saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga, mida lisatakse 0,1…0,2 massiprotsenti. Keragrafiidiga malmide plastsus (katkevenivus
Malm- G r a f iit m a lm id K e r a g r a f iitm a lm valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab grafiidi eraldumist ja mõjutab soodsalt tsementiidi (Fe3C) tekkimist. Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks ele- G c) mendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struk- tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- T e m p e r m a lm
75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka), mis on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks. Tema murdepind on hall, mis on tingitud sellest, et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt ühinenud vaid osa temast on vabas olekus rauaosade vahel. Ehitusel enamkasutatavad malmtooted on: vee- ja kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jne
1. HÖÖVELDATUD LAUAD 2. PÕRANDALAUAD 3. VOODRILAUAD 4. PIIRLAUAD JA LIISTUD 5. SINDLID 6. KATUSELAASTUD 7. KATTEVINEER 8. RISTVINEER 9. PARKETILIISTUD 10. 11. 12. 13. 8. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine 14. Malme toodetakse kõrgahjudes, tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm vajub ahju põhja, kust ta aegajalt välja lastakse. sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. 15. Eriliigid: 1. VALUMALM (hallmalm) murdepind on hall. Valumalmist tooted saadakse valamise teel. Enamkasutavad malmtooted on: kanalisatsioonitorud, toruliitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad jms. Malm on habras metall, teda ei saa kasutada kohtades, kus esineb suuri tõmbejõude v lööke. 2. TOORMALM (valge malm) hele murdepind
..11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained.Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel.Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid.Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks
(900...11000C juures) saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks
Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine (lubjakivi, dolomiit jne), mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Kõrgahjus tekkiv sulamalm kui kõige raskem aine ahjus, vajub ahju põhja, kust ta aeg-ajalt välja lastakse. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse välja veidi kõrgemal asuva ava kaudu. Ka räbu leiab kasutamist ehitusmaterjalide tootmisel. Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda, 2...4% süsinikku ja vähemal määral räni, mangaani, väävlit, fosforit jne. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, nad muudavad malmi väga hapraks. Malmid jagunevad 3 alaliiki: valumalmid, toormalmid ja erimalmid. Eriliigid Valumalmi nimetatakse ka hallmalmiks
Malm- G valandi jahtumiskiiruse suurenemine aga takistab b) grafiidi eraldumist mõjutab soodsalt tsementiidi Grafiitmalmid (Fe3C) tekkimist. Keragrafiitmalm Räni on malmi tähtsamaid lisandeid, mille toime avaldub nii sulamalmi kristalliseerumisel kui ka faasimuutustel tardolekus. Räni on põhiliseks ele- mendiks, mille abil on võimalik saada vajaliku struk- tuuriga malmi, kuna süsinikusisaldust on võimalik muuta vaid väga vähestes piirides. Kõrgetel tempe- G c) ratuuridel soodustab räni tsementiidi lagunemist, mille tulemusena tekib grafiit. Sel juhul osutub räni
b)Grafiidi (süsiniku) osakeste kuju järgi Vaba grafiidiga malmid jagunevad omakorda järgmiselt: 1) Lilblegrafiitmalm ehk hallmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus liblegrafiidi kujul 2) Keragrafiitmalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus keragrafiidi kujul. Sellise kujuga grafiidi teket soodustab eelkõige erilisandite modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Keragrafiidiga malmi saadakse modifitseerimise teel. Keragrafiidi tekitamiseks kasutatakse modifikaatorina magneesiumi (samui ka tseeriumi ja teisi), mille jääkkogus malmis peaks olema ~0,05%. Enamikul juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid (ligatuure) 3) Tempermalm, kus kogu süsinik või suurem osa sellest esineb vabas olekus pesagrafiidi ehk lõõmutussüsiniku kujul. Lõõmutussüsinik tekib valgemalmis
~ 30% - vanaraud Kõrgahjus - rauamaagist eraldatakse hapnik koksi (C) abil. Ülalt pannakse rikastatud maak ja koks sisse, altpoolt puhutakse kuuma õhku (ja vahel ka kütteõli). Eraldub CO ja H2, kuumad gaasid kuumutavad ülespoole liikudes tooraineid. Alt lastakse välja tekkinud sulamalm (~ 4% C). Konverteris põletatakse ülearune C välja, puhudes õhku (tänapäeval hapnikku) läbi sulamalmi, kuni saadakse sobiv süsiniku kogus (< 0,3%). Süsiniku põlemisel tekkiv soojus kasutatakse sulatusprotsessis ära. Ülearune hapnik seotakse tavaliselt redutseerivate lisanditega (Si, Al). Sõltuvalt sellest, kui palju gaasilist hapnikku jääb terasesse, jaotatakse teras keev-, rahulik- ja poolrahulikteraseks. Kaasajal toodetakse enamasti alumiiniumiga taandatud rahulikterast. Varem kasutati ka meetode, kus ülearune C eraldat happelises (Bessemeri meetod) või aluselises
detailide valmistamiseks. 23 Hallmalmiks nimetatakse liblelise grafiidiga malmi tema murdepinna halli värvuse pärast. Liblegrafiit vähendab malmi tõmbetugevust ning eriti plastsust (katkevenivus on peaaegu null). Kuna hallmalmi struktuur kujuneb malmi kristalliseerumisel ja valandi jahtumisel vormis, siis on hallmalm kõige odavam ja seda kasutatakse tööstuses laialdaselt. Keragrafiitmalm saadakse sulamalmi modifitseerimisel magneesiumi või tseeriumiga. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste omadustega. Tempermalm sisaldab vaba grafiiti pesadena. Saadakse valgemalmi lõõmutamise tulemusena. Omab mõningast sitkust st. malm on külmalt deformeeritav. Kasutatakse valudetailidena, mille ristlõike mõõtmed ei ületa 50 mm. 2.3.3. Alumiiniumisulamid Deformeeritavad sulamid
annaabi.ee 
