Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- keedetud tangainest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt +72 ˚C. Näide: verivorst, verikäkk 3) SUITSULIHATOOTED- soolatud või soolamata tükilihast valmistatud termiliselt töödeldud tooted. Näide: singid, rulaadid
soolamisseguga või soolveega ja liha laagerdumine. Vorstisegu valmistamine teistkordne peenendamine kutris Vorstide pritsimine ettevalmistatud vorstikestade täitmine vorstipritsi abil; Vorstide sidumine, klipsimine, riputamine Vorstide termiline töötlemine keeduvorstide suitsutamine (üle 45ºC); keeduvorstide keetmine (umbes 75ºC); Jahutamine külma veega 10-20 minutit või külma õhuga SUITSUVORSTID NB! Pool ja täissuitsuvorstid suitsutatakse teist korda 40-50ºC juures 12-48 tundi NB! Külmsuitsuvorstid suitsutatakse 18 -22ºC juures 1 7 ööpäeva TOORSUITSUSINK JA KEEDUSINK AITÄHH!
ei marineerinud eesti naised seeni, 1950. ei olnud meil kasutusel kleeplinti, 1951. polnud veel laste sukkpükse, 1986. sai eesti rahvas ametlikult Tsernobõli katastroofist teada enne maipühi, mitte kümme päeva hiljem. Autor toob meieni kõik, mis on seotud nõukogude ajaga, väga negatiivses valguses. Näiteks NKVD-mehed (venekeelne lühend; NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat) olid vägistajad, karjatalitajate välimus oli kasimatu, parteilaste lapsed tahtsid saada lapsi Leninilt, suitsuvorstid lettidel kubisesid ussidest jm. Veel oli teoses välja toodud see, et hambaarste peaaegu ei leidunud tollel ajal (Aliide hambaarst sama mees kes ta keldrisse pani) ning velenastel oli komme viinale peale nuusutada käist või hammustada leiba. Teos ei seleta Eesti ajalugu (vaid on pigem näide sellest, kuidas sünnib müügiedu). Nooremale lugejale ja Euroopa lugejale jääb mulje eestlastest kui närusest ja oma rahvuskaaslaste ning kas või sugulaste vastu kergesti värvatavast rahvatõusust
Lihas koosneb kiududest, asetsevad paralleelselt. Mida rasvasem liha, seda vähem lihasvalku selles. Rasv annab lihale pehmuse. Jahutatud liha temp on viidud +4-0 kraadini. Liha tuleb külmutada kiiresti, aeglaselt külmutades tekivad suured jääkristallid, rakuseinad purunevad ja liha toitainete kadu on sulatamisel suurem. Liha toitainete sisaldus: vesi: 52-78%, valgud 15-21%, lipiidid 0,5-49%, süsiv 0,4-0,8%. Vorstitoodete valmistamise põhietapid. Keedu- ja suitsuvorstid. Rümpade tükeldamine konditustamine- siirimine, sorteerimine liha peenestamine liha soolamine liha teistkordne peenestamine vorstisegu koostamine kestade v vormide täitmine jne. Keeduvorst: tooraine sea-, veise-, kanaliha vms; pekk; taimse päritolu lisandid; loomse päritolu lisandid; mehaaniliselt purustatud lihamass; keedusool; toidulisaained. Kuumtöötlus: suitsugaasidega: keeduvorstid 30-180min, poolsuitsuvorstid 60-90 min, täissuitsuvorstid 120min.
soolane. 9. Poolsuitsuvorstid valmistatakse loomalihast, poolrasvasest sealihast ja lambalihast. Poolsuitsuvorstides kasutatakse searibi ja harvem pekki, sest pekk sulab termilisel töötlemisel osaliselt ja muudab vorstimustri ebaselgeks. Poolsuitsuvorstide kangid peavad olema puhtad, kuiva pinnaga ja ümbrised vigastamata. Konsistents on tihe ja elastne. Täidis peab olema ühtlaselt segatud. Veidi terava soolasevõitu maitsega, suitsu ja vürtsise lõhnaga. 10. Suitsuvorstid sisaldavad vähem niiskust kui keeduvorstid ja poolsuitsuvorstid ning säilivad seetõttu kauem. Neid on ka kauem suitsutatud kui poolsuitsuvorste. Vorstid on kõva konsistentsiga , läikiva sileda pinnaga, vürtsise ja soolase maitsega. Suitsuvorstid peavad olema puhtad, kuiva pinnaga, terves sooles. Konsistents peab olema tihe ja kõva, veidi terava maitsega, suitsuse ja vürtsise lõhnaga. 11. Salaamivorstid toote retseptuuris on bakterikultuurid, s.o juuretis, mis
On inimesi, kes kramplikult soovivad oma toiduratsioonis lipiidide kogust vähendada. Sageli aga ei olegi liigsed lipiidid ülekaalulisuse esmane põhjus. Inimesed, kes tahavad piirata lipiidide tarbimist peavad teadma, millistest toiduainetest saadakse põhiliselt rasvhappeid. Margariin, või, toiduõli, majonees, koor, juust, oliivid, pähklid, avokaado, salatikaste, shokolaad, jäätis, küpsised, tort, keeks, sprotid, kõikvõimalikud keedu- ja suitsuvorstid, hamburgerid jpm. on kõrge lipogeensusega toit. Söödava rasvaine saame jagada nähtavaks ja nähtamatuks. Nähtavate lipiidide hulka kuuluvad või, margariin, toiduõli, seapekk, loomarasv, koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui
statistiline seos. On inimesi, kes kramplikult soovivad oma toiduratsioonis lipiidide kogust vähendada. Sageli aga ei olegi liigsed lipiidid ülekaalulisuse esmane põhjus. Inimesed, kes tahavad piirata lipiidide tarbimist peavad teadma, millistest toiduainetest saadakse põhiliselt rasvhappeid. Margariin, või, toiduõli, majonees, koor, juust, oliivid, pähklid, avokaado, salatikaste, shokolaad, jäätis, küpsised, tort, keeks, sprotid, kõikvõimalikud keedu- ja suitsuvorstid, hamburgerid jpm. on kõrge lipogeensusega toit. Söödava rasvaine saame jagada nähtavaks ja nähtamatuks. Nähtavate lipiidide hulka kuuluvad või, margariin, toiduõli, seapekk, loomarasv, koor ja muu selline kraam. Ameeriklaste toidus moodustavad need toiduained ligikaudu 40% üldisest tarbitavast toidurasvade kogusest. Nähtamatute lipiidide hulka kuuluvad tailihas, munades, piimas, mitmesugustes seemnetes ja viljades leiduvad lipiidid. Isegi juhul kui eemaldame lihalt kogu
või muul viisil kuumtöödelda (üldjuhul naturaalkestas lamba või seasooles vorstikesed). (ibid) Keeduvorstid on keedetud või kuumutatud auru (või veega keedetud), mõnikord ka ülesuitsutatud vorsttooted, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni, niiskuse osamass valmistootes mitte üle 75 %. (ibid) Lihaleivad: on vormis küpsetatud vorstisegu, mille tootesisene temperatuur on tõusnud vähemalt 71 ºC-ni. (ibid) Suitsuvorstid: on kuuma suitsuga suitsutatud vorstid, need jagunevad omakorda: kuumsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud (tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C) keetmata vorstid. Niiskuse osamass valmistootes mitte üle 65 %. poolsuitsuvorstid – kuuma suitsuga suitsutatud, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 71 C. Seejärel suitsutatud kuuma suitsuga ja kuivatatud 36
· Lihasisaldus on vähemalt 20%; · kuumtöödeldud vähemalt sisetemperatuurini 71 oC; · võib olla kuumtöödeldud, kuivatatud, suitsutatud või kasutatud nende töötlemisviiside kombinatsioone; · lõikepinnal ei ole toorele lihale omaseid tunnuseid; · võib sisaldada teisi toiduaineid ning lubatud lisaaineid; · säilitatakse enamasti temperatuuril 2-6 oC. Lihatooted jagunevad kaheks suuremaks alamrühmaks: · võileivapealsed lihatooted (keedu- ja suitsuvorstid, suitsulihatooted, pasteedid jm); · roavalmistustooted (roavalmistusvorstid, veretooted, hakklihast lihatooted, süldid, pelmeenid jm). Vorst - valmistatakse peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest toidukomponentidest, on pritsitud sea- või lambasoolde või vorstikesta ning termiliselt töödeldud. Vorstiliigid: · toores vorst - kuumtöötlemata vorst, mis on valmistatud soolatud ja maitsestatud toorest lihast.
Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud. Jagunevad omakorda kuumsuitsuvorstideks (suitsutatud tootesisese temperatuurini 70...74°), poolsuitsuvorstideks (suitsutatud, seejärel keedetud ja kuivatatud) ning täissuitsuvorstideks (suitsutatud, keedetud, teistkordselt suitsutatud ja kuivatatud). Sültvorstid valmistatakse keedetud ja peenestatud rupsidest. Liivrivorstide tooraineteks on lihalõiked, pekk, seapõsed, seakamar, maks ja teised rupsid
kastmeid. 286 Foto lk. 154 – 10.15. Õunakook Foto 10.10. Õunakook Liha süüakse palju. Kõige rohkem söövad eestlased sealiha. Rahva lemmikuks on praetud liha, kuid moodi on tulnud ka liha grillimine. Palju süüakse hakkliharoogi, need on enamasti praetud. Vorstidest on toidulaual keedu- ja suitsuvorstid. Suvel süüakse grillvorste, jõuluajal aga verivorste. Kõige vanema kasutusega on sült. Seda võib leida ka pea igal suuremal peolaual. Foto lk. 153 – 10.13. Metskitserullid praetud kaalikatega Foto 10.11. Metskitserullid praetud kaalikatega Värske kala on kättesaadav üle Eestimaa. Kala praetakse, grillitakse, küpsetatakse. Kadumas on komme valmistada toite keedetud kalast. Räimest tehakse räimekastet või vormirooga.
annaabi.ee 
