kui fossiilsete kütuste põletamisel · Kasutamine on suht. mugav · Ökonoomne transport · Pole mürgine, loodussõralik Kasutusalad · Kütusena · Soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks · Keemiatööstuses · Kodustes majapidamistes Lisamaterjali · Maagaas ei ole mürgine · Lõhnaine hävib põlemisprotsessis ja isegi mittetäielikul põlemisel see ei lõhnasta suitsugaase. · Väikestes kogustes sissehingatav maagaas ei põhjusta mingit kahju. · Umbes 10 mahu % maagaasi õhus põhjustab unisust, on võimalik ka peavalu ja halb enesetunne. Kasutatud allikad 1) http://www.egl.ee/index.php?page=41 2) http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2006/nafta-gaasitoostus_evelinviks.htm 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Maagaas 4) Sulev Mäeltsemees. 2005. Maailma Ühiskonnageograafia Gümnaasiumile(Maailma Majandus) 2. osa
ait ● Aida tunneb selle järgi ära et ukse sisse on jäetud väike auk kust kass sisse pääseb hiiri püüdma. Aidad olid talu kõrvalhooned, mis olid vajalikud toiduainete, riiete, tööriistade, vilja jm. tagavarade hoidmiseks Auk kassile Saun Suitsusaun on saun, mille kütmisel tekkivaid suitsugaase ei juhita küttekoldest korstna kaudu ruumist välja. Kerisekivid on küttekolde kohal; leegid kuumutavad kive vahetult ja suits tõuseb otse läbi kerise ümbritsevasse ruumi. Osa suitsust võidakse saunaruumist õhuavade või luukide kaudu välja päästa. Suitsusauna kütmine võtab tavapärase tänapäeva saunaga võrreldes kauem aega, sest kogu vajaminev soojus tuleb ühe kütmisega kerisekividesse talletada. Suits aetakse enne saunaminekut leiliruumist välja
• Prügis peituvat energiat saab ära kasutada; • Metalli saame kätte ka peale põletamist; • Küttematerjalina on prügi alati saadaval; • Prügilate jaoks napib ruumi; • Jäätmeid ei ole vaja sortida, prügiveoskeemi ei ole vaja muuta (! vastuoluline?); Miinused • Suitsugaasid on keskkonnale ja tervisele ohtlikud; • Tuhka on ikkagi vaja ladestada; • Materjal väljub aineringest; • Kallis rajada põletusettevõtet, kallis puhastada suitsugaase; • Jäätmete põletamine on katkematu, põletatakse suures mahus ning jäätmevoog peab olema ‘garanteeritud’ (feed the monster) • Jäätmeid ei jätku enam teistele käitlejatele (mis selles halba on?); • Avalik arvamus ja NIMBY ei soosi põletamist Põletamise eesmärk: • Algul – soov vähendada prügi mahtu või lahti saada nakkusohtlikest jäätmetest.
Kasutamisel ei tohi: 1. Paigaldada suitsulõõri ventilatsiooni või kasutada ventilatsiooni suitsulõõri suitsu juhtimiseks. Ehitises on keelatud: 2. Ventilatsiooniresti ei tohi suitsugaase juhtida. 1. Tõkestada evakuatsiooniteid. 3. Kinnitada kütuseseadme korstna külge antenne. 2. Muuta ruumi või ehituse kasutusotstarvet ilma ehitusprojektita. 4. Ei tohi kütta pragunenud seinaga ahju. 3. Sulgeda jäigalt evakuatsiooni väljapääsu. Peab olema võtmeta avatav.
Põhitoorained on näiteks: liha, pekk, loomarasv, subproduktid ja veri. Abitoorained on näiteks: piimatooted, munasaadused, kartulitärklis, nisujahu, tangud, keedusool, vürtsid, suhkur, nitritid ja teised ained. Vorste ümbritseb kest. Vorstikestad jagunevad kaheks: Vorstikest loomade puhastatud ja töödeldud sooled on naturaalkestad. Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1
vähem - Jäätmekütuse tootmine on kulukas + jäätmekütuse transport ja ladustamine on - Põhjamaade kogemused näitavad, et lihtsam masspõletamine on kokkuvõttes soodsam + jäätmekütust saab eksportida + investeeringu maksumus väiksem kui masspõletustehnoloogial Põletustehnoloogia: · Minevikus kasutati lihtsaid katlaid, energiat ei kasutatud ja suitsugaase ei puhastatud · Prügile võib lisada tavakütust · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- 1300 C. · Viibeaeg põlemistsoonis peab olema piisavalt pikk, suurjäätmete puhul võib kuluda tunde · Prügi peab pidevalt segama ja juurde anda pidevalt hapnikku Nõuded põletusseadmetele: · Räbu ja koldetuha orgaanilise süsiniku üldsisaldus alla 3%; Jäätmepõletusseade peab
jooksul pärast käivitamist. Joonis 16-13. Spiraalse torusüsteemiga Cleytoni katel 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse sellleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas valitseva hõrenduse ja korstna aerodünaamilise takistuse summaga.
Kivikorsten suurema maksumusega alates kõrgusest 70 m, kuna 150 m kõrgune raudbetoonkorsten on sama kõrgest kivikorstnast 1,5 korda odavam. Alates kõrgusest 100 m on raudbetoonkorstna puhul ka tsemendikulu väiksem. Teraskorstnatel on lisaks suurele terasekulule veel kalduvus korrosiooniks, mistõttu neid kasutatakse juhtudel, kui korsten tuleb püstitada kiirelt ja suhteliselt lühemaks ajaks. Korstnate ülesandeks on luua küttekolletes vajalik tõmme ja juhtida suitsugaase või keemiatööstuses tekkivaid mürgiseid gaase kõrgematesse atmosfääri kihtidesse. Enamikul juhtudel täidab korsten mõlemaid funktsioone samaaegselt. Tõmbekorstnate põhidimensioonide määramisel on vajalikud järgmised andmed: 1) küttematerjali liik ja tunnis kulutatav kogus, millega on arvutatavad vajalik õhuhulk ja korstnat ühes tunnis läbivate suitsugaaside maht; 2) suitsugaaside temperatuur nende suubumisel korstnasse; 3) nõutav tõmme korstnajalal.
köetakse selle õhuruumi püstitada kiirelt ja suhteliselt tõmmet, kuid raskendab õhuga ja kamina müüridesse lühemaks ajaks. / Korstnate korstna konstrueerimist. / Nii salvestatud soojusega. ülesandeks on luua soovitatakse suitsugaaside Lahtiste kaminate puhul on küttekolletes vajalik tõmme temperatuuride puhul üle vaja suhteliselt suurt ja juhtida suitsugaase või 500° C raudbetoonkorstnaid korstnalõõri ( ~ 1 kivi). keemiatööstuses tekkivaid mitte kasutada. Korstna Suure lõõri puhul eksisteerib mürgiseid gaase tõmme on (veesamba kõrgus tuule sisse löömise oht kõrgematesse atmosfääri mm) Siis kui näiteks to = 15° kaminasse tuulepuhangu kihtidesse. Enamikul C ja t1 = 275° C, saame hz = ajal
Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 49 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 50 Jäätmekütus Põletustehnoloogia - Jäätmekütus sisaldab kõiki saasteaineid, mida · Minevikus kasutati lihtsaid katlaid, energiat ei sisaldas töötlemata jääde kasutatud ja suitsugaase ei puhastatud · Prügile võib lisada tavakütust - Põlemisgaasid vajavad puhastamist · Temperatuur peab olema olmejäätmete põletamisel 600-900 C, ohtlike jäätmete põletamisel 1000- - Jäätmekütuse tootmine on kulukas 1300 C.
vabatsirkulatsiooniga katla läbipuhke. Kirjeldatud katelde suur eelis on see, et nad võivad toota auru väga lühikese aja jooksul pärast käivitamist. 31. Katels e a d m e õhu gaa sitrakt Katla õhu-gaasitrakti moodustavad kõik katla ja abiseadmete õhu-ja gaasikanalid koos neid ühendatavate torustikega. Põlemisõhu ja gaasi liikuma panemiseks peab trakt sisaldama seadmeid, mis õhu ja gaasi liikuma panevad. Sellisteks seadmeteks on õhuventilaator ja suitsutõmbur, suitsugaase liikumapanevaks ehitiseks on ka korsten. Algselt oli korstna põhiülesandeks loomulikku tõmmet tekitada, põlemisgaase katlast eemaldada ja põlemisõhku koldesse imeda. Kaasaja kateldes kasutatakse selleks otstarbeks mehhaanilist tõmmet (ventilaatoreid) ja korstna põhiülesandeks on põlemisgaasi hajutamine atmosfääri. Korstna tõmme, mis võrdub korstna jalas valitseva hõrenduse ja korstna aerodünaamilise takistuse summaga.
ruumi läbi müüritises olevate ebatiheduste; hõrenduse olemasolu näitab põlemise stabiilsust ja on kaudseks näitajaks materiaalse bilansi täitmise kohta katla õhu- gaasitraktil. Igal ajahetkel peab suitsuimeja eemaldama gaase koldest täpselt nii palju, kui neid seal juurde tekib. Kui suitsuimeja tootlikkus on liiga suur, siis tekib liiga suur hõrendus ja tuleb palju väärõhku. Kui aga tootlikkus on liiga madal, siis tekib koldes ülerõhk ja pragudest hakkab suitsugaase välja immitsema. Tegelikkuses on hõrendus väga kiirelt muutuv pulseeriv suurus, mis tuleneb sellest, et põlemisprotsess ei toimi kunagi ühtlaselt. Hõrenduse pulsatsioonisagedus võib olla väga suur, 2÷3 pulsatsiooni sekundi vältel. Amplituud võib olla suurem kui hõrenduse nominaalväärtus, 30÷50 Pa (3÷5 mm H 2O) või isegi rohkem, mis on reguleerimise seisukohast väga ebasoodne. Regulaator peaks reageerima hõrenduse keskväärtuse muutusele. Seega tuleb
kütteväärtuses suitsugaasides sisalduva veeauru kondenseerumissoojust ei arvestata. Mida suurem on kütuse niiskus ja vesinikusisaldus, seda suurem on erinevus ülemise ja alumise kütteväärtuse vahel. Enamasti väljuvad suitsugaasid katlast korstnasse üle 100°C temperatuuril, st kastepunktist tunduvalt kõrgemal temperatuuril ja sellistes tingimustes veeauru kondensatsioonienergia jääb kasutamata. Mõnede nn ,,puhaste kütuste", näiteks maagaasi ja puitkütuste korral on võimalik suitsugaase 40 60°C-ni jahutades saada veeauru kondenseerumise tõttu umbes 15 20 % täiendavat soojust. Seega ,,tavalistes" kateldes kasutatakse alumist (neto) kütteväärtust ja suitsugaasidest veeauru kondenseerimisega seadmetes ülemist kütteväärtust. Praktikas on juurdunud tava, et katla kasuteguri arvutamisel võetakse kütuse kütteväärtuseks alumine kütteväärtus, mille korral veeauru kondenseerimisega katelde kasuteguriks võib kujuneda üle 100 %
Läbi korstna on tunginud pigi (paremal). 35 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Paljudel juhtudel oli tegemist ühekorruselise elamuga, millel oli kaldkatuse all pööning. Sellisel juhul on umbes pool korstna pikkusest välisõhutemperatuuri käes. Korstna pinnatemperatuur on madal, mis jahutab suitsugaase, ning mittetäielikul põlemisel tekkiv tahm, jahtunud suitsugaasid ja neis olev niiskus kondenseeruvad korstnalõõri seintele. Tahma kogunemine korstnasse võib olla isegi nii ulatuslik, et võib tekkida korstna ummistus. Tahma teket ja kogunemist lõõri sisepinnale soodustab ka mittetäielik põlemine, näiteks kui köetakse poolsuletud siibriga või takistatud õhu juurdevooluga. See takistab põlenud gaaside äravoolu ja põlemiseks vajaliku hapniku juurdevoolu.
annaabi.ee 
