sageli teadmine oma saatusest raskem kui teadmatus. Siinkohal tuleb mängu tervishoiu sotsiaaltöötaja, kes leiab võimalusti terminaalselt haigete inimeste abistamiseks. Arvestades järjest paremaid kasvajate ravi võimalusi, võiks oletada, et haiged soovivad olla ravil haiglas kuni surmani. Siiski eelistab kirjanduse andmeil 50–75% inimestest veeta oma viimaseid elupäevi kodus. Surmade osakaal kodus varieerub aga nii aastate, riikide kui ka ühe riigi eri piirkondade vahel. (Suija, 2009, lk 683) Kokkuvõttes võib öelda, et vähihaigete kodune toetusravi ongi kodune palliatiivne ravi, mille põhieesmärgiks on aidata säilitada elu füüsilist, vaimset ja üldinimlikku kvaliteeti ka siis, kui raviga ei ole võimalik haiguse kulgu muuta ning järelejäänud elu pikkus on piiratud. Lisaks kaebuste ravile pakutakse toetust nii haigele kui ka perele. Oluline on seejuures meeskonnatöö, arutada ühiselt võimalusi, mida haigele ja perele pakkuda.
Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
42,3 5 km (k) + 10 km 42. Cristel Vahtra Eesti 47.40,3 (v) 45. Cristel Vahtra Eesti 15 km (v) 47.04,1 35. Cristel Vahtra Eesti 30 km (k) 1:34.48,6 39. Silja Suija Eesti 5 km (k) 16.07,8 5 km (k) + 10 km 46. Silja Suija Eesti 48.03,3 (v) 49. Silja Suija Eesti 15 km (v) 47.47,5
· hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks, murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja, suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe. Kokku osales Eestist 28 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal Andrus Veerpalu (15 km klassikasõidus ), · kuldmedal Kristina Smigun (7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus )
raskusastmest ning selle taga olevatest probleemidest.VIIDATUD ALLIKAD 1. Bates, T. 2000. Depressioon.AS Pakett: Tallinn. 2. Depressiooni ravijuhtnöör. 2002. [http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ps- ravi/DEP/depressiooni_ravijuhis.htm]. 29.11.2012. 3. Eesti Parkinsoniliit [http://www.parkinson.ee/sonastik.htm] 30.11.2012. 4. Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. Depressiooni ravijuhend perearstidele 2011. Ravijuhend. [http://www.eestiarst.ee/static/files/068/ea1109lk431-446.pdf] 29.11.2012. 5. Myllärniemi, J. 2009. Depressioon. Cum Grano: Tallinn 6. RFK kontroll-loend. (RFK loend), versioon 2.1a, kliiniline vorm (Microsoft Office'i dokument). 01.12.2012. 7. Ruus, T. 2011. Arstiabi kasutamise seosed psühholoogiliste tegurite ja enesehinnanguliste tervisenäitajatega
koht individuaalses kahevõistluses.9 8 http://www.eok.ee/est/olympiamangud/innsbruck_1964 9 http://www.eok.ee/est/sportlased/sportlased_om-del/olympiamangudel_1992_-_2000 7 Lillehammer 12.02. - 27.02.1994 Eesti sportlaste delegatsiooni kuulusid:Elmo Kassin, Andrus Veerpalu, Urmas Välbe, Taivo Kuus, Jaanus Teppan, Jaak Mae, Piret Niglas, Kristina Smigun, Cristel Vahtra, Silja Suija, Allar Levandi, Ago Markvardt, Magnar Freimuth, Ilmar Aluvee, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee, Aivo Udras, Olaf Mihelson, Kalju Ojaste, Eveli Peterson, Krista Lepik, Merle Viirmaa, Jelena Vsivtseva, Connor Olev Martin O'Brien, Margus Hernits, Helen Novikov. Parimad kohad olid: kahevõistluse meeskonnavõistluses 4. koht (Magnar Freimuth, Allar Levandi, Ago Markvardt), individuaalses kahevõistluses 5. koht Ago Markvardt. Nagano 07.02. - 22.02.1998. Jaak Mae sai 30 km suusatamises 11. ja 10 km 6
51,4. Marit Björgen võitis hõbemedali, jäädes Smigunile alla 21,3 sekundiga. Pronksmedal kuulub teisele norralannale Hilde G. Pedersenile, kes kaotas võitjale 22, 6 sekundit. Alguses head tempot näidanud kanadalanna Renner jäi lõpuks kaheksandaks. Üks stardieelseid soosikuid, soomlanna Virpi Kuitunen oli üheksas. Kardetud vastastest oli venelanna Julia Tsepalova alles 26. ning Beckie Scott diskvalifitseeriti valel suusarajal sõitmise pärast. Teistest eestlastest oli parim Silja Suija, saades 49. koha. Tatjana Mannima oli 51. ja Kaili Sirge 56. Kokku lõpetas võistluse 70 suusatajat. Kiku emotsioonid seoses olümpiakullaga ,,Ma olen ääretult õnnelik!" oli värske olümpiavõitja Kristina Smiguni esimene emotsioon Eesti Televisioonile antud intervjuus. Võistluse käiku kirjeldades kinnitas Smigun, et terve distantsi vältel raskusi ei olnud ning ta suutis hästi liidergrupi tempos sõita: ,,Mõtlesin juba varem äramineku teha, aga
Eesti rahvapärane saun ja saunakultuur on seda väärt, et me neid au sees hoiame ja oma esivanemate tarkust selles osas, kus see on tõesti otstarbekohaseks osutunud, säilitame ja edasi arendame, aga mitte tagasi ei vii. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Balode. G. Karklinz. Z. Tervistav saun. Tänapäev,2005. 2. Hebict. T. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1972 3. Laane. E. Suija. R. Saun ja tervis.Tallinn:Valgus,1988. 4. Lään. V. Tamming. V. Hüva leili!saun läbi aegade. Tallinn: Olion,2002 5. www.postimees.ee/151103/tervis/117221 (10.10.2007) 6. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=222419&q=saunas%20vaheldub %20põhjanaba ( 14.10.2007) 7. http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=20587&q=saun%20ja%20eesti %20rahvuslik%20elujõud ( 17.10.2007) 8. www.vikipeedia.ee 9. www.saunamaailm.ee 10. www.kadakas.ee 11. www.urvaplaaster.ee
Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris. Eestlastest said olümpiamedali: Andrus Veerpalu - kuld- ja hõbemedal (15 ja 50 km); Jaak Mae - pronksmedal (15 km). Torino 10. 26. Veebruar 2006 Eestlastest osalesid: Iluuistamises: Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks Kahevõistluses: Tambet Pikkor Laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks Murdmaasuusatamises: Tatjana Mannima, Piret Pormeister, Kaili Sirge, Silja Suija, Kristina Smigun, Erkki Jallai, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Raul Olle, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg, Deyvid Oprja Suusahüppetes: Jaan Jüris, Jens Salumäe
Pilze in der Heilkunde. Wittenberg Dunn, Ethel 1973. Russian Use of Amanita Muscaria: A Footnote to Wasson's Soma. Current Anthropology 14: 4. Chicago: University of Chicago Press, lk 488-492. Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos. 2005. Argo Kalamees, K., Eesti loodus. 2011/08. Eesti Loodusajakiri 4007-3985. Parmasto, E., Eesti bioloogilise mitmekesisuse ülevaade. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut. 2003. Pullerits, P., 2009b. Roheline kärbseseen leidis järjekordse ohvri. Postimees, 03.09.
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10 LISAD Lisa 1 ................
Silladeki laiuseks on 3 meetrit, et seda saaksid vajadusel kasutada kiirabi- ja politseiautod, teistele mootorsõidukitele on sild suletud (Tootsen 1998 b). Hoolimata keelust on ikka leidunud rikkujaid, kes autoga üle silla sõitnud. Autoliikluse takistuseks on rajatud nii valle kui metallist tõkkeid (Breidaks 2002). Mõned saareelanikud on soovinud silla ümberehitust, et võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu
spordiveteranidele, sportlastele ja spordiaktiividele. Mitmetele jagati Võru juubelimedaleid ja vimpleid (Lisa 4). 74 Kursvee, H. (24. jaanuar 1984. a.). Osavõturohke konverents. Töörahva Elu, lk 1. 75 Ots, V. (16. veebruar 1984. a.). Looduskasutus ei talu hoolimatust. Töörahva Elu, lk 3. 76 Valper, L. (5. aprill 1984. a.). Koolimõtetega. Töörahva Elu, lk 1. 77 Kupp, V. (6. märts 1984. a.). Tamula asula kauge eelkäija. Töörahva Elu, lk 3. 78 Laane, E. ja Suija, R. (19. juuli 1984. a.). Fr. R. Kreutzwald kui rahvaarst Võrus. Töörahva Elu, lk 3 79 Kamberg, E. (7. aprill 1984. a.). Iirima mehest, kes leidis koha võru linnale. Töörahva Elu, lk 2. 80 Valper, L. (9. mai 1984. a.). Üksainus sõna: Triumf!. Töörahva Elu, lk 2. 81 Kirjanduslike portreede võistluse tähtaeg on pikendatud. (17. mai 1984. a.). Töörahva Elu, lk 4. 82 Helistvee, I. (3. juuli 1984. a.). Töörahva Elu, lk 3.
Põltsamaal. See muutis kogu ürituse rahva ajaoks tunduvalt reaalsemaks. Teravnesid suhted kirikuringkondades, kes 1877. aasta algul Aleksandrikooli vastu avalikult välja astusid hinnates eestlaste rahvuslikke püüdeid utoopiliseks ja kahjulikeks. Urvaste mõisniku Samsoni argumendid tabasid teravalt eestlaste tärkavat rahvuslikku uhkust, sest sisuliselt alavääristati kogu rahvast ja tema keelt. Sellele järele kiitma leiti ka vähemalt üks orjahingeline eestlane Pärt Suija. Tema nimi sai eelmise sajandilõpu rahvusliku reeturi üldnimeks. J. Hurt astus sakslastega avalikku poeemikasse, tõrjus kõik etteheited kindlalt tagasi ning põhjendas veenvalt eestlaste õigust ja kohustust oma kultuuri vabalt arendada. Äge poleemika ärgitas rahvast kaasa lööma või vähemalt kaasa mõtlema. Aleksandrikooli üritus muutus aina populaarsemaks, annetused kooli fondi kasvasid. C. R. Jacobsoni ,,Sakala" ja kahe erineva suuna tekkimine rahvuslikus liikumises
) canopy in an area of cement industry in Northeast Estonia. – Baltic Forestry. Nr. 2, lk 237-247. 22. Ots, K., Reisner, V. (2006) Scots pine (Pinus sylvestris L.) and its habitat in Muraka bog under the influence of wastes from the Narva power plants (North-East Estonia). – Special issue on effects of industrial wastes on Florest. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology, Ecology. Nr. 2, lk 137- 148. 23. Paal, J., Degtjarenko, P., Suija, A., Liira, J. (2012). Vegetation responses to long- term alkaline cement dust pollution in Pinus sylvestris-dominated boreal forests- niche breadth along the soil pH gradient. – Applied Vegetation Science. Nr. 16, lk 248-259. 24. Pietiläinen, P., Moilanen, M., Vesala, H. (2005). Nutrient status and growth of Scots pine (Pinus sylvestris L.) on Rained peatlands after potassium fertilisation. – Finnish Peatland Society. Nr 3, lk 101-113. 25. Pihelgas, E. (1983)
annaabi.ee 
