„tegemist on võõramaalasega“ ning seda ei panda pahaks ja andestatakse. Kui aga võõramaalasest ei saada aru, et tegemist on võõramaalasega ja siis eksitakse grammatikas siis pannakse seda kohe tähele ja nimetatakse seda isiku omaseks puuduseks. See oli aga väga huvitav fakt ja kui nüüd mõelda tänapäeva ühiskonda siis see täpselt nii ongi. Seda võib ka tegelikult vaadata siin samas Eesti ühiskonnas omavahel suhtlevaid rahvuseid (nt. eestlased ja venelased), tihti juhtub et eestlane parandab venelase grammatikalisi vigu kuid kui ei teata, et tegemist on teise rahvusega peetakse teda rumalaks. Kokkuvõtteks oli väga huvitav ja hariv artikkel mida lugeda, kuna selliseid fakte kui selliseid kohtame me igapäeva elus nii palju, kuid ei oska seda sellisel viisil tõlgendada ja see artikkel tõlgendas need kultuurilised erinevused väga huvitava nurga all lahti.
Selle peamiseks põhjuseks võib lugeda seda, et suuremad ja keerulisemad projektid on paremini hallatavad. Rõhutatakse eraldiseisvate, taaskasutatavate programmiloogika osade kasutamist. Tehnoloogia keskendub andmetele, mitte protsessidele. Süsteemi disaini ja analüüsi käigus kasutatakse kasutuslugusid. Lähtutakse reaal ja ärimaailma nõudmistest ning tehakse nende põhjal teatud andmestruktuurid ehk objektid. Objektorienteeritud programmi võib seega vaadelda kui kogumit omavahel suhtlevaid objekte, erinevalt tavapärasest mudelist, kus programmi võib vaadelda kui nimekirja täidetavatest ülesannetest. Objektorienteeritud programmeerimises on iga objekt võimeline vastu võtma teateid, andmeid töötlema ja saatma teateid teistele objektidele ning on seetõttu vaadeldav kui iseseisev "masin", millel on kindel ülesanne programmi töös. Võrreldes kahte lähenemist sama nurga alt, siis vigade parandamine käib objekt orienteeritud
töötavad tahvelarvutid pakuvad juba arvestusväärset konkurentsi turuliidri Apple firma toodetele. Android tahvelarvuti kasutaja eeliseks on võimalus Android Market programmi abil laadida oma arvutisse palju erinevaid rakendusi ja mänge tasuta. iPad'ide kasutamine Äris Kuigi iPadi põhilised kasutajad on lõpptarbijad, on seda hakanud kasutama ka äriinimesed. Mõned ettevõtted jagavad iPad-e oma töötajatele. Näitena võib välja tuua klientidega suhtlevaid advokaate ja arste, kes pääsevad iPad-i abil ligi patsiendi visiidi ajal terviseandmetele. Uurimus näitab, et iPad-i kasutus kontoritöös on seotud sooviga suurendada töötajate produktiivsust, vähendada paberitööd ning suurendada kasumit. Uuringufirma ennustab, et mobiilse kontori rakenduste turg kasvab Põhja-Ameerikas 6,85 miljardi USD-ni aastaks 2015 võrreldes hinnangulise 1,76 miljardi USD-ga aastal 2010. Hariduses
Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal.
kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähenduseks on «uss». Enne 19. sajandit oli slang omane vaid kurjategijatele, leedidele ja dzentelmenidele ja üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Tänu ühiskonna edasisele arengule ja demokratiseerumisele sai ka sõna slang järest laiema tähenduse. (7) Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja
seisuga). Programmeerimise alase tegevusega tegeletakse vähemal või suuremal määral 30-40 koolis üle Eesti. Robootikaalane tegevus toimub natuke üle 100 lasteaias ja koolis. 2014 aastal plaanis on veel mitmed õpetajakoolitused. 2. Mis on Javascript? Uurisin sissejuhatuseks ka seda, mis täpsemalt on JavaScript, kus ja milleks seda kasutatakse ja kui kaua see on kasutusel olnud. JavaScript on koodisüsteem, mille abil saab teha kasutajaga suhtlevaid ehk interaktiivseid veebilehti ning luua lihtsamaid veebimänge. Javascripti lõi Brendan Eich Ameerika Ühendriikide infotehnoloogia ettevõttes Netscape 1995 aastal. See loodi kasutajasõbralikuks koodimiskeeleks, mida saavad ka kasutada tavalised inimesed, mitte ainult professionaalid. Kõige laialdasemalt kasutatakse JavaScripti veebilehtedel. Seda peetakse koguni maailma populaarseimaks programmeerimiskeeleks. Kuid brauserid pole JavaScripti ainuke keskkond. Väljaspool veebi on
7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia, omad naljad, oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi." (Loog, 1991: 6) Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal
sõnum(teatis-)edastuste meetodit. Vähendamaks pöörduste sagedust mälu poole, lisatakse NUMA-mudelisse sageli kiired vahemälud. Täiustuse tulemusena moodustub nn CC-NUMA-mudel. CC-NUMA //cache coherent NUMA// - vahemälukoherentne NUMA. Vahemälu koherentsus tähendab antud juhul seda, et kui üks süsteemi protsessoritest värskendab ühismälus informatsiooni, siis teavitatakse selles kõiki teisi selle mäluga suhtlevaid protsessoreid. CC-NUMA-arhitektuur on sobilik arvutitele, kus on kriitiline mälu latentsusaeg, sõltudes mälu asukoha kaugusest protsessorist. 49. COMA-mudel (sh CC-COMA). COMA-mudelis evib iga protsessor, analoogiliselt NUMA-mudeliga, teatava osa ühiskasutusmälust. Kuigi COMA-mudel sarnaneb NUMA-mudelile, on sellel oluline erinevus – COMA- mudelis talitleb globaalmälu kas kui otsevastendus- või moodulassotsiatiivse
Struktureeritud intervjuu puhul esitatakse kõikidele kandidaatidele samu küsimusi. Vestluseks muudab selle küsimuste esitamise vaba järjekord. Struktureeritud intervjuud kasutatakse üldjuhul lihtsamate ametikohtade täitmisel, sest isegi läbimõeldud skeemi kasutades on vabas vormis vestluse puuduseks mõjutused, mida kandidaadid intervjueerijale avaldavad. Näiteks kaldume alateadlikult eelistama initsiatiivikaid, veenvalt suhtlevaid ja meile isiklikult sümpaatsema olekuga inimesi. Vaba vestlus kipub ka nn filosoofiliseks, vastamine asendub põhjendamisega, miks üks või teine asi just nii läks. Nii saadud info põhjal võib juhtuda, et kujundame hinnangu mulje alusel või et valdame küll hulgaliselt infot mitme kandidaadi kohta, kuid ei suudakonkreetsele ametikohale sobivaimat kandidaati teiste hulgast eristada. Stressiintervjuu
peaks selleks kõiki rakenduses leiduvaid andmebaasiga suhtlevaid lehti eraldi ümber tegema. Nimeks pakutakse praegu lihtsalt ConnectionString.
tulemusel ka ennast funktsionalistideks pidavad tõlkijad tegelevad peamiselt siiski sellesama tekstiuurimise ja -teisendamisega. Isegi skopos ehk eesmärk on tekstil, mitte seda kirjutavatel inimestel, umbes nagu tekst sooviks midagi saavutada. Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral ka tõlkijat, nende suhtlustaotlusi ja tehtavaid kõnetegusid. Siit tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet ja tõekspidamisi omav inimene, mitte tekste teisendav mehhanism. See väide toob kaasa täiesti teistsuguse ettekujutuse tõlkimisest, tõlkijast, tõlkija vajalikest pädevustest ja tööülesannetest ning lõpuks ka kvaliteedikriteeriumidest. Ei ole oluline, mis originaaltekstis kirjas
Sel juhul ühenduse andmete korduvkasutus eriti vajalik. Samuti annab ühenduse andmete salvestamine võimaluse hiljem muuta andmebaasi asukohta ilma, et peaks selleks kõiki rakenduses leiduvaid andmebaasiga suhtlevaid lehti eraldi ümber tegema. Nimeks pakutakse praegu lihtsalt ConnectionString. No las ta olla ehkki keerulisemate rakenduste puhul on vahel kasulik nimi määrata selle järgi, kuhu parajasti ühenduda tahetakse. Järgmise sammuna uuritakse, et milliseid
annaabi.ee 
