· Projektsioon · Lihtsustamine · Äärmushinnanguist hoidumine · Varem otsustatu kopeerimine · Tajukujundi tasakaalustamine 5)Stereotüübid *Stereotüüpia seisneb inimeste klassifitseerimises eelnevalt kehtestatud kriteeriumite kogumisse mõnede pinnapealsete tunnuste, nagu näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel.. *Psühholoogiline kontakt on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. *teadvustamata või teadvustatud arusaamist, et teine inimene meile meeldib. *. Üldjoontes, eeldab psühholoogiline kontakt seega vastastikust mõistmist, et teine on meeldiv, normaalne, ohutu, vajalik, s.t huvitav. * Psühholoogilise kontakti saamine suhtlemisel algab positiivsest hoiakust teise inimese või inimeste suhtes. Enamasti on igas kultuuris välja kujunenud rituaalid, millega suhtlemist
Kahtlemata on need sammud tähtsad ning loovad suure eelduse edukaks suhtlemiseks. On ju loogiline, et esimene samm sõnumi edastamiseks on sellesama sõnumi muutmine üldse edastatavaks, st lihtsalt mõistetavaks teiste poolt. Teise instantsina peame aru saama ka teisest inimesest ja tema seisundiga arvestama teadupoolest koosneb suhtlemine ju vähemalt kahest osapoolest. Inimeste ,,lugemine," st teisest inimesest aru saamine nii emotsionaalsel kui intellektuaalsel tasemel võib suhtlemisprotsessis olla hinnaline oskus ning hõlbustada temaga sõbrustamist, suhtlemist, koostööd ning aitab vältida konflikte. Näiteks, kui seletada asjast teadlikule inimesele antud teemat liiga lihtsalt ja ,,nagu lapsele", võib ta endakeskis mõelda hoopis, et me arvame, et ta ise ei ole liiga pädev. Teisalt, kui seletada asjatundmatule isikule keeruliselt, võib ta tunda piinlikkust ning mõelda, et täpsustust ja seletust küsides võib ta paista ebaadekvaatsena ja ,,lollina
nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui suhtleja, võimalused: · soovi tutvuda uute inimestega, · julgust vaadata teisele inimesele silma, · tagasihoidlikkust, mis ei luba olla liialt pealetükkiv. Võimalus tutvuda uute inimestega on üks asi, kuid hoopis teine on soov seda teha, kui see puudub, ei tule asjast midagi välja. Mina olen üldjuhul alati uutele tutvustele avatud ning huviga õpin teisi inimesi tundma. Kehakeel mängib suhtlemisprotsessis väga suurt osa, kehahoiak, näoilmed ja muu selline annab vestluspartnerile kindlaid signaale ning nii mõnegi liigutusega võid reeta oma jagamata mõtteid, enda teadmata. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et rääkimise ajal vaadataks vestluskaaslasele silma, see näitab julgust ning enesekindlust ja ka seda, et ollakse huvitatud, sellest, mida teine pool parasjagu räägib. Tagasihoidlikkust peetakse tihti negatiivseks küljeks, kuid mina näen selles ka positiivset poolt
emotsionaalne jõud taastuvad ja ta naaseb oma elamise endisele iseseisvale tasemele. Suremise elamistoimingut mõjutavad: Bioloogilised tegurid- surmaeelne haigus, surm, leinamine. Psühholoogilised tegurid- tõekspidamised, teadmised, tunded, kaotus. Sotsiokultuurilised tegurid- sotsiaalsed tavad, kaasaegne ühiskond, matused, religioon. Keskkonna tegurid- kodu, haigla, hospits. Poliitilis- majanduslikud tegurid. Suremisega seotud füüsilised tegurid: Valu- Suhtlemisprotsessis kardab inimene ilmselt kõige rohkem valu ja kuigi ta kogeb seda oma eluajal ka muudel asjaoludel, on surijal valu eriti raske taluda. On läbi viidus erinevaid uuringuid ja pikka aega oldi veendunud, et surija valu pole võimalik kontrollida, kuid nüüdseks on jõutud selgusele, et surmaeelne valukontroll narkootiliste valuvaigistite abil on võimalik ja seda tuleb rakendada. Valukontrolli põhiprintsiip on piisavalt tugevate valuvaigistite pidev andmine.
kogumikust ,,Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist". Mina kasutasin oma uurimistöös 5 salmikut ja need pärinevad 1920- 2004 ajavahemikest. 1.Salmikuluule ülevaade 1.1. Salmikuluule roll tänapäeva folklooris Tavaliselt ei seosta tänapäeva noor inimene salmikuluulet ja folkloori omavahel Salmikuluulet käsitletakse kooliprogrammis minimaalselt- rahvaluule alaliigina. Rahvaluule ehk folkloor ehk suuline pärimus on osa traditsiooonilisest igapäevasest kultuurist, mis levib suhtlemisprotsessis inimeselt inimesele. Talle on omane traditsioonile tuginemine ja anonüümsus. Samuti on rahavaluule tunnusteks see, et ta varieerub ulatuslikult, võtab kindlaid kunstilisi vorme ja väljendab pärimusrühma maailmavaadet. (Valk 2005: 911) Pärimus on kultuuri loomise protsessi osa. Folkloor ehk rahvaluule on rahva maailmapildi kajastaja. Selle kaudu säilib side põlvkondade vahel, mis loob rahvale identiteedi. Folkloori mõjutavad suhtlemispaigad
TALLINNA TEENINDUSKOOL REFERAAT KUULAMINE - OLULINE OSA SUHTLEMISPROTSESSIS Kristina Manilkina TO11MK TALLINN 2010 SISUKORD 2 Lk. SISUKORD.................................................................. 2 SISSEJUHATUS.......................................................... 3 1
inimesi, kogu maailma meie ümber) hõlmab tähendusi. Sisuvorm tähendab meie psüühilit kujutist sisuainest, so seda, kuidas me tajume ja kujutleme meid ümbritsevat tegelikkust mõisted ja nende seosed. Väljendusaine on keele füüsikaline, häälikuline külg konkreetse keel ,,ideaalsed" teostuskujud. Väljendusvorm on väljendusasine psüühiline kujutis, so see, kuidas me tajume ja kujutleme keelemärki suhtlemisprotsessis sisuvorm üksustega.Vormi võib ainest eraldada ja uurida tead eraldi. Glossemaatikute ül on õieti väljendusvormi uurimine ja selle seoses sisuvormiga. 49. Londoni lingvistiline koolkond Põhijooned: *rahvuslik elavate keelte uurimise traditsioon (asumaad) *B.Malinowski kultuursotsioloogia. Keelel ja kultuuril on ühised om-d. *glossemaatika kriitika: iga täielikult aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika osutub praktikas kasutuks *biheiviorism ja positivism
vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja. · Retsipient- info saaja. · Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav: 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika.
Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav 1) sõnaline väljendusvahend 2) mittesõnaline vahend 3) kindla tähendusega toiming 4) materiaalne ese 5) aeg, koht Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus. Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika.
teiste inimestega – nii verbaalsed, mitteverbaalsed, žestid, kehakeel ning meie individuaalne välimus. • On leitud, et sotsiaalsete oskuste piiratus on seotud teatud probleemidega: sõltuvushäired (sh. arvutisõltuvus), ADHD, autismi spektri häired, depressioon. Sotsiaalsed oskused • Kontakti loomine • Eneseavamine • Kuulamine • Delegeerimine • Tagasiside andmine Psühholoogiline kontakt - on inimeste positiivne suhtumine üksteisesse suhtlemisprotsessis. Suhtlemine on osapoolte jaoks pingevaba. - sobiv pilkkontakti määr, heatahtlik hoiak ja partnerist huvitatus. - Psühholoogilise kontakti saamiseks on kõige olulisem püüda näha suhtlemispartneri emotsioone ja nendega arvestada. - Hea psühholoogiline kontakt tähendab pigem vähe kui palju rääkimist. Eneseavamine enese verbaalne esitlemine (mõtted, tunded, kogemused) teistele inimestele (Derlega, jt 1993). Eneseavamine
suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu (ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, määratlen rolli. Ma loon kontakti ja alles seejärel vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. 13 Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, Suhtlemise etapid 1. ÜMBERLÜLITUMINE PARTNERILE paneb tähele, mõtleb ,et leida tähelepanu suunamine partnerile partneri määratlemine lahendust , selleks toob püsimälust
ja infovahetuse protsess. Suhtlemine algab sellest, et ma olen valmis suhtlema - s.t. minupoolsest suhtlemisvalmidusest (ma keskendan oma tähelepanu suhtluspartnerile, lülitades/katkestades muu info vastuvõtu, ka muude asjadega tegelemise), ma tajun suhtluspartnerit (välimust, häält, liigutusi), kohandan sellele oma suhtlemisviisi, vahetan informatsiooni, töötlen seda, võtan vastu mingi otsuse. Nagu märgata, on suhtlemisprotsessis kasutusel kõik psüühilised protsessid - taju, tähelepanu, mõtlemine, mälu, kõne. Suhtleja tajub partnerit, paneb tähele, mõtleb ,et leida lahendust , selleks toob püsimälust välja vajaliku info, väljendab ennast kõneliselt (kasutades sõnu või märke), otsustamisel tegutseb tahtlikult. Igas suhtlemise etapis on küll erinevate psüühiliste protsesside osa erinev aga kasutatakse ikkagi kõiki. KUU L A M I NE
annaabi.ee 
