- Lähedus suhetes Enda avamise riskid - haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht Soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants -> negatiivne mõju Sobiv enda avamine Vastastikune avamine Situatsiooniga arvestamine (sh rolliga arvestamine) Suhete muutmine Meeste ja naiste vahelised erinevused? Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus
Kõne veenvus: Emtsiaalne mõju Kõne sisuline põhjendus Kõneleja usaldusväärsus Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt Esinemine auditooriumi ees: 1. Õpetamine 2. Informeerimine 3. Meelelahutamine 4. Veenmine Psüholoogiline kontakt publiku/klassiga Heatahtlik hooliv Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja kõneleja usaldusväärne Et auditoorium kuuleks mõistaks kuulaks Et kuulaks huvitav(sisu, esitlusviis), uudne, vajalik Suhtlemispartnerist lähtuvasd vestluse juhtimise tehnikad Teisele antakse võimalus oma mõtete väljendamiseks, kuulatakse mida teine ütleb ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest. - Tähelepaneliku kuulamise oskused - Ümbersõnastamise tehnikad Tähelepanelik kuulamine nõuab pingutust Hoiaku loomine kuulamiseks- tähelepanu Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks (seda takistab- kuulaja alduvus teha oma järeldusi )
Miinused: ● haavatus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teistele, konfliktide oht ● soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants---neg mõju Sobiv enda avamine: ● Vastastikune avamine ● Situatsiooniga arvestamine (sh rolliga) ● Suhete muutmine ● Meeste ja naiste vahelised erinevused???? Enda esitlemine- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) Motiivid : -nt enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat, riided, stiil, hääletoon) -strateegiline (mulje loomine); pos külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire-enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil JOHARI AKEN avatud ala endale ja teistele teada varjatud ala endale teada, teistele mitte pime ala teistele teada, endale mitte tundmatu ala keegi ei tea USALDUS- kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes
Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel Hea psühholoogilise kontakti korral puuduvad hirm, viha, ebameeldivus, vastikus, ärevus, põlgus jne.
b. austada uuritavate privaatsust Küsimuse tekst c. mitte levitada uurimistöö käigus kogutud isikuandmeid Personaalne ruum tähistab ... Vali üks: d. saada uuritavatelt informeeritud nõusolek uurimuses a. inimese asendit suhtlemispartneri suhtes osalemiseks Tagasiside b. kaugust suhtlemispartnerist Õige vastus on: kõik loetletud variandid c. inimese keha ümbritsevat ruumiosa Küsimus 39 d. kõiki loetletud asjaolusid Küsimuse tekst Tagasiside Albert Bandura katsed Bobo nukuga räägivad ... Vali üks: Õige vastus on: inimese keha ümbritsevat ruumiosa. a. õpitud agressiivsusest b
Inimese omaduste ja käitumise kriitikavaba tõlgendamine ja prognoosimine, mis toetub käibearusaamadele, kõnekäändudele jne. Näiteks: vaga vesi, sügav põhi; kes valetab, see varastab; kus suitsu seal tuld. Lihtsustamine. Keerulisest ja hoomamatust luuakse endale lihtsam ja arusaadavam üldpilt (Kidron 2004:48). 1.1.3 Tajuefektid Tajuefektid e taju abimehhanismid lähtuvad enamasti mitteverbaalse suhtlemise tajust ning seetõttu rakenduvad alati. Tajuefektid moonutavad kujutlust suhtlemispartnerist. Esmamulje efekt. Esmakohtumisel teise inimesega luuakse temast tervikmulje 30 sekundi kuni 4 minuti jooksul. Esmamulje kinnistub ning hakkab mõjutama kogu järgnevat suhtlemist. Negatiivset esmamuljet on raske muuta. Oreooli- e haloefekt. Kinnistunud esmamulje põhjal prognoositakse partneri omadusi ja edaspidist käitumist. Korduvtaju efekt. Rakendub sama inimesega korduva suhtlemise puhul ei tajuta enam tuttava inimese erisusi. Me küll vaatame, kuid ei näe ja kuulame, kuid ei kuule
Halvenevat kontakti tuleks püüda parandada. 4) Kontakti lõpetamine. Kontakti lõpetamine käib samuti suuresti rituaalide kaudu. Kontakti lõpetamine peaks olema positiivse kõlaga. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: “Sa hoolid”, “Sa oled sõbralik”, “Sa oled heatahtlik”. Tingimata tuleks “lõpetuseks” teisele silma vaadata ja öelda Nägemist või Kõike head! 15. Vestluse juhtimise tehnikad 1) Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika - teisele antakse võimalus mõtteid väljendada, kuulatakse, mida teine ütleb, ja lähtutakse edasises vestluses ka teise seisukohtadest tähelepaneliku kuulamise oskus - see hoiak sisaldab teadlikku püüdlust hoiduda teist rääkimise juures segamast. Tähelepaneliku kuulamise kindlaks koostisosaks on pauside pidamine. Püütakse võimalikult täpselt aru saada, mida teine ütleb.
vormiks. Rollid kaitsevad inimest ootamatuste eest ja muudavad suhtlemise asjalikumaks. Roll võimaldab prognoosida inimese käitumist. Kui rollitäitja käitumine ei vasta ootustele, kasutatakse tema suhtes sanktsioone (nii laste kui täiskasvanute osas). Rolli mõiste on tihedalt seotud grupi tegevuse ja protsessidega. Sotsiaalne taju See, kuidas teisi inimesi tajutakse, mõjutab seda, kuidas nendega käitutakse. - luues suhtlemispartnerist pildi, saab ennustada tema käitumist - isikutaju on hinnanguline ja ebatäpne Kasutatakse kaht liiki informatsiooni: - Staatiline - Dünaamiline Staatiline suhtlemise käigus ei muutu nt sugu, kasv, vanus jne. Dünaamiline muutuvad tujud, zestid, poosid jne. S. Achi väitel mõjutavad inimese taju atsentraalsed (mittekesksed jooned) : Soojus, külmus. Tsentraalsed jooned on väga informatiivsed, seda ka esmamulje põhjal. Esmane ja viimane mulje
- Stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi) - Lähedus suhetes Enda avamise riskid - haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht Soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants -> negatiivne mõju Sobiv avamine · Avamine on vastastikune · Situatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine) · Suhete muutmine Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt. formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile toomine, nende rõhutamine Enese-monitooring(self-monitoring) enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted · Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus
adekvaatsem reaalsuse taju, enda tundma õppimine (info teistelt), stressiga toimetulek (sotsiaalne tugi), lähedus suhetes. Enda avamise riskid. Haavatavus, naeruvääristamine, kontrolli andmine teisele, konfliktide oht, soovimatult palju avamist, emotsionaalne distants > negatiivne mõju. Sobiv avamine. Avamine on vastastikune, sitatsiooniga arvestamine (sh. rolliga arvestamine), suhete muutumine. Enda esitlemine. Protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist). Esinevad normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted), enda esitlemine teistele (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne), strateegiline mulje loomine (positiivsete külgede esiletoomine, nende rõhutamine). Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted. Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus – st et kui keskendud rohkem positiivsele siis oled üldjuhul ka positiivsemalt meelestatud ja vastupidi.
a) ratsionaliseerimine (õigustab ennast) b) projektsioon (oma teo põhjus projekteeritakse teisele) c) negatiivne suhtumine teistesse (vaenulikkus, viha). Ta tegi teisele liiga ja ei salli teda pärast seda. 2) oma käitumisest ja tunnetest mõtlemine. Reflektsioon. Eneseanalüüs: miks? See on mõtlemises vigade leidmine (mille tõttu oled liialt agressiivne). SEMINAR VI (19.03.2012) - Heiki Krips 1) kiire lugemine - halb lugemine 2) pause pidada on väga tähtis 3) siis, nüüd, veel Suhtlemispartnerist lähtuv tehnika. Kuulatakse mida teine ütleb 1) endast lähtuv vestlus 2) tähelepanelik kuulamine - Hoiaku loomine kuulamiseks – tähelepanu. - Neutraalse hoiaku loomine kuulamiseks 3) Seda takistab kuulaja kaduvus teha ennatlikke järeldusi ja otsida teisi kuulust. Sallivuse printsiip kuulamisel: „Kui teine räägib sellist, minule vastuvõetamatut juttu, siis on tal ilmselt selleks põhjus“ Võrdsusprintsiip eneseväljendamisel
- seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet. ENDA AVAMINE, USALDUS, SUHTED, SUHETE KUJUNEMINE - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe. Enda esitlemine - protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile tõstmine ja rõhutamine Enese seire (self-monitoring) – enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil. JOHARI aken • Avatud ala (iseendale ja teistele teada)
tunneb end halvasti Ega ma kooliarst ole! V-L ja V-L (vanem-laps) mõlemad suhlevad üksteisega ülalt alla, tähendab tavaliselt võistlussituatsiooni nt Miks sa oled nii rumal? Ise oled loll! T-T ja L-V niimoodi püütakse probleemide eest põgeneda. L-V ja T-T üks otsib abi, toetust või tunnustust, kuid põrkub hoopis asjalikule ja probleeme käsitlevate T-T tasandi suhtlemisele nt Vaata kui ilusa särgi ma täna ostsin! Päris normaalne särk. Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad (tähelepanelik kuulamine; ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad (teadlik ignoreerimine; küsimuste esitamine; argumenteerimine) BAASHOIAKUD ENDASSE: Sallivus, enesearmastus=tolerantsus, eneseusaldus. MAAILMAPILDID: See kuidas me enesesse suhtume, määrab suuresti ära meie tundeid ja käitumise. KOGNITIIVNE TRIAAD: suhtumine endasse, ümbritsevasse ja oma tulevikku. M + T + ,,Terve" positsioon
annaabi.ee 
