Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ideede hulk sõnumis seisukoha selge esitamine sõnumi kordamine tagasiside küsimine suhtlemispartneriga arvestamine (nt suhtlemine lapsega) teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) verbaalse ja mitteverbaalse info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused … Kuulamistõkked (ehk segavad tegevused kuulamise ajal) - võrdlemine - mõtete lugemine - vastuseks valmistumine - sõelumine - unelemine - samastumine - väitlemine - õigustamine
Sõnumi tegelik sisu- sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt. MEHED- faktidele orienteeritus, instrumentaalne NAISED- tunnetele orienteeritus, isiklik teave Efektiivne sõnumi saatmine: ● “mina” sõnumid ● ideede korrastamine enne sõnumi saatmist ● ideede hulk sõnumis (1) ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info Kuulamistõkked: ● Võrdlemine- kumb on targem ● mõtete lugemine- usalduse puudumine; mida teine tglt mõtleb ja tunneb ● vastuseks valmistumine, ● samastumine- partneri jutuga samastutakse, hakataks oma kogemustest rääkima.
on arukas? Kas sul üldse on õigust sellist asja oodata? Näiteks kui arukas on: ,, Ma soovin, et ta ei hilineks enam kunagi." Tuleks mõelda, kuivõrd on tegemist sooviga muuta teise inimese isiksust. Sellist soovi endas avastades tuleks see kindlasti kõrvale jätta ja mõelda, mis teise inimese käitumises sinu huvisid riivab. See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid. Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 1.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest.
SUHTLEMISTASANDID E. Berne Suheldes oleme ühel ajahetkel ühel tasandil kolmest VANEM, TÄISKASVANU, LAPS Nb! Suhtlemistasand tuleneb põhiliselt mitteverbaalsest käitumisest: hääletoon, pilk, poos, zestid Suhtlemistasandid pole seotud vanusega, nii lapsed kui täiskasvanud kasutavad kõiki kolme Vanema tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtleja ,,näitab välja"et ta on teisest üle s. o kõrgemal Täiskasvanu tasandi suhtlemises tunneb ära sellest, et suhtlemispartneriga käitutakse kui võrdsega Täiskasvanu Tasandilt: · antakse korraldusi · antakse negatiivset tagasisidet · räägitakse "tõsistest" asjadest Lapse tasand võib väljenduda suhtlemises kahel viisil: Võrdne laps Sõltuv laps Enesesse suhtumise baashoiakute seostest agressiivse, alistuva ja kehtestava käitumisega Kehtestav käitumine väljendab kehtestaja õigusi, olles mitte agressiivne ja mitte alistuv Õiguste eest seismisel saab olla alistuv, agressiivne või kehtestav
" L L Kolleeg räägib teisele peale nädalavahetust: "Käisime laupäeval ühe tuttava suvilas. Kui sa vaid teaksid, kui ilus seal kõik oli!" L L Teine kolleeg: "Oi räägi, kas seal oli ka mõni veekogu lähedal? Räägi, tohutult põnev!" L L Lihtsad täiendavad transaktsioonid ilmnevad tavaliselt ajatäidetes ja rituaalides ning tegemist on pealiskaudse suhtlemisega. Ajatäited e small talk on mitte millekski kohustav lühivestlus, kus tavaliselt ollakse suhtlemispartneriga ühel meelel, st väljapakutud tasand võetakse partneri poolt vastu. Ajatäite teemaks võib olla eilne film, tänane ilm, vastikud vanemad, rumal ülemus jne. Suhtlemiskäigud on teineteist täiendavad ja kõik osalejad saavad sellest mingit kasu (Berne 2001:31). Small talki valdamise oskus on klienditeenindajale oluline näiteks ebamugavate olukordade leevendamisel, kus vaikimine tõstaks vaid pinget. Rituaalid. Samuti on transaktsioonid e suhtlemiskäigud teineteist täiendavad rituaalse
20. Milline on sinu meelest rahumeelse sujuva suhtlemise „valem“? Rahumeelne ja sujuv suhtlemine toimub täiskasvanu tasandil, mõlemad osapooled kuulavad, analüüsivad fakte, esitavad täpsustavaid küsimusi ja oskavad ennast kehtestada viisil, mis ei kahjusta teise huve ning ei vii konflikti olukorrani. Hea suhtlemise aluseks on vaja esmalt teadvustada kellega sa räägid ja kuidas. Sina kui sõnumi saatja pead olema suhtlemispartneriga n- ö ühel lainepikkusel, suhtlema tema suhtlemiskiirusel ning kasutama temale sobivat sõnavara. Näita üheselt välja, mida sa tegelikult mõtled ja tunned. Kui sa räägid üht, kuid su nägu, hääletoon ja kehakeel ütlevad teist, tekitab see segadust ja sellises olukorras usub vastaspool pigem nähtut (miimika, kehakeel, hääletoon) kui kuuldut (sõnad). Sõnumi saatjana pead olema kindel, et sinu öeldu on sõnumi saajale arusaadav. 21
Näiteks kui arukas on: „ Ma soovin, et ta ei hilineks enam kunagi.“ Tuleks mõelda, kuivõrd on tegemist sooviga muuta teise inimese isiksust. Sellist soovi endas avastades tuleks see kindlasti kõrvale jätta ja mõelda, mis teise inimese 7 käitumises sinu huvisid riivab. See tähendab, et sa võid poovida muuta teise inimese käitumist ja selleks saad kasutada kehtestava käitumise tehnikaid. Mõnikord, kui on tegemist suhtlemispartneriga, kelle suhtes rakendatava kehtestava kehtestava käitumise mõju on eeldatavalt nullilähedane, siis on ikkagi eesmärk, mida kehtestada. Nimelt on kehtestamine kui käitumisviis vahendiks eneseväärikuse hoidmisel (Krips 2003) 2.5 Kehtestamisoskus on arendatav Kahtlemata on olukordi, kus kõige mõistlikum on käituda alistuvalt või agressiivselt kuid tavaelus satume me sellistesse äärmuslikesse olukordadesse siiski väga harva erinevalt ürginimesest.
"enese maksmapanek" kaudu. Seitsmekümnendate keskel leidsid Eesti suhtlemispsühholoogia valdkonnaga tegelejad, et sõnad "enese maksmapanek" on liiga agressiivse kõlaga varjutades ära teise inimesega arvestamise printsiibi. Praeguseks on Eesti psühholoogide hulgas kinnistunud sõna "kehtestamine" (või enesekehtestamine), mille võttis teadaolevalt esimesena kasutusele Maie Kreegipuu. Kehtestamine tähendab enese huvide eest seismist ning samas arvestavat käitumist suhtlemispartneriga. Kehtestamine käitumisviisina tähendab seega teise inimese aksepteerimist enesega võrdse indiviidina. Idee sisu on see, et "mina olen oluline ja sina oled oluline". Kehtestamine kui käitumine toetub eneseväärikusele: eneseaustusele, sallivusele ja eneseusaldusele. Kehtestamine tähendab enesekindlat ja asjalikku enese huvide eest seismist. Patricia Jakubovski arust on kehtestamine oma
empaatiliseks kuulajaks, mõistvaks partneriks. Ettepanekud: · Et suhtlemist tõhustada, tuleks hoida silmsidet, vältida äraminemist ja uste prõmmimist ning noogutada mõistmise märgiks. Vältima peaks silmade pööritamist, irvitamist, pearaputamist, käte-jalgade ristamist, teineteise jutu katkestamist ning tingimata peaks kuulama ja vastused hoolikalt läbi mõtlema. · Kasulik on vältida ebaeetilist veenmist, jõuvõtete kasutamist ning luua suhtlemispartneriga pikaajalised usaldusväärsed suhted. Vajalik on teada sotsiaalse mõjutamise võtteid ning praktiseerida ja kinnistada efektiivseid käitumismudeleid. · Tähelepanu võiks pöörata individuaalse suhtlemisoskuse-, teooria ja igapäevasest elust võetud juhtumite analüüsi kaudu- olemasolevate teadmiste täiendamisele ja suhtlemise baasoskuste arendamisele kontaktivõtus, aktiivses kuuulamises ja kehtestamises.
Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt sõnumi "tegelik" sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Efektiivne sõnumi saatmine · "mina"-sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) · ideede korrastamine enne sõnumi edastamist · seisukoha selge esitamine · sõnumi kordamine · tagasiside küsimine · suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) · teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) · verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Aktiivne, tähelepanelik kuulamine · kuuldu ümbersõnastamine, tagasiside andmine, sõnumi täpsustamine, mitteverbaalsete ja verbaalsete suhtlemistasandi jälgimist
kohta). Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus. Efektiivne sõnumi saatmine ● “mina”- sõnumid (sõltub sõnumi eesmärgist ja olukorrast) ● ideede korrastamine enne sõnumi edastamist ● seisukoha selge esitamine ● sõnumi kordamine ● tagasiside küsimine ● suhtlemispartneriga arvestamine (nt. suhtlemine lapsega) ● teise isiku käitumise kirjeldamine (oht olla hinnanguline) ● verbaalne ja mitteverbaalne info - püüda mõista tähendust, kuulamine nõuab osalemist teise maailmas, põhiteema ja emotsioonide fikseerimine, tagasiside andmine, kehakeel, silmside, tegevused Tähelepanelik, abistav kuulamine Tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. Tähelepanu peab olema inimesel keda kuulatakse
annaabi.ee 
